Programm tutvustab õpilastele teadusliku uurimistöö põhietappe ning annab praktilise kogemuse eluslooduse uurimisel. Õpilased saavad ülevaate bioloogia kui teadusvaldkonna uurimisobjektidest ja -meetoditest ning õpivad, kuidas looduses kogutud andmeid teaduslikult analüüsida ja esitleda.
Programm algab õppeklassis, kus juhendaja tutvustab bioloogilise uurimistöö olemust, eluslooduse uurimise võimalusi ning teadusliku uurimistöö etappe. Seejärel töötavad õpilased 3–4-liikmelistes rühmades probleemülesannete kallal, mille käigus püstitatakse uurimisküsimus ja sõnastatakse hüpotees.
Pärast sissejuhatavat osa suundutakse bussiga ligikaudu 3 km kaugusele Metskonna puhkekohta. Välitöödel uurivad rühmad alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Õpilased kaardistavad taimestikku 1 × 1 meetri suurustes prooviruutudes, kirjeldades taimestiku katvust, liigirikkust, taimede kõrgust, arvukamaid liike ning keskkonnatingimusi. Uurimistöö dokumenteerimiseks tehakse fotosid nii taimekooslustest kui ka tööprotsessist.
Pärast välitöid sõidetakse bussiga tagasi kooli juurde, kus õpilased sisestavad kogutud andmed Exceli tabelisse ning õpivad koostama lihtsamaid tabeleid ja graafikuid. Programmi lõpus vormistavad rühmad oma uurimistöö tulemused ja esitavad need lühikese ettekandena, harjutades nii teadusliku töö kokkuvõtmist ja esitlemist.
Междисциплинарная интеграция:
Seos riikliku õppekavaga
Õppeprogramm „Teadusliku uurimismeetodi rakendamine“ toetab põhikooli III kooliastme loodusõpetuse ja bioloogia õpitulemuste saavutamist. Programmis rakendavad õpilased loodusteaduslikku uurimismeetodit kahe elupaiga alustaimestiku võrdlemisel: sõnastavad uurimisküsimuse ja hüpoteesi, koguvad prooviruutudest vaatlus- ja mõõtmisandmeid, töötlevad neid ning esitavad põhjendatud järeldused.
Programm toetab järgmiste põhikooli riikliku õppekava lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““ õpitulemuste saavutamist täielikult või osaliselt.
Loodusõpetus, III kooliaste, punkt 2.1.3 „Õpitulemused“
klassi lõpetaja:
1.sõnastab uurimisprobleeme ja -küsimusi ning hüpoteese, mida saab katse või vaatluse kaudu uurida (kontrollida), plaanib ja korraldab koos kaaslastega katseid, kogub andmeid, vormistab tulemused tabelite ja joonistena; teeb andmete põhjal kehtivaid järeldusi, esitab tulemused (sh digitaalselt);
3. mõistab korduskatsete ja kontrollkatsete vajadust; analüüsib kogutud andmete usaldusväärsust ning järelduste kehtivust;
Bioloogia, III kooliaste, punkt 2.2.3 „Õpitulemused“, teema „Ökoloogia ja keskkonnakaitse“
Õpilane:
- analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
- analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot keskkonnategurite mõju kohta organismide arvukusele;
Programmis võrreldakse taimede liigirikkust, katvust ja kõrgust erinevates keskkonnatingimustes. Andmeanalüüsi käigus arutletakse mõõtmiste ja hinnangute usaldusväärsuse, kordusvaatluste vajalikkuse ning järelduste piirangute üle. Õpilased õpivad eristama vaatlusandmeid oletustest ning mõistma, et kahe näitaja vaheline seos ei tõesta iseenesest põhjuslikku mõju.
Ainetevaheline lõiming
- Matemaatika: prooviruutude mõõtmine, pindala ja mõõtühikute kasutamine, taimkatte katvuse hindamine protsentides, mõõtmistulemuste võrdlemine ning tabelite ja diagrammide koostamine ja tõlgendamine.
- Informaatika: vaatlusandmete sisestamine ja korrastamine tabelarvutusprogrammis, diagrammide koostamine ning uurimistulemusi ja fotosid ühendava slaidiesitluse vormistamine.
- Eesti keel: uurimisküsimuse ja hüpoteesi täpne sõnastamine, töö käigu kirjeldamine, loodusteaduslike mõistete kasutamine ning tulemuste suuline ja kirjalik esitamine. Õpilased harjutavad oma järelduste põhjendamist ja kaaslaste küsimustele vastamist.
- Geograafia: uuritavate elupaikade keskkonnatingimuste kirjeldamine ning valguse, niiskuse ja pinnase omaduste seostamine taimestiku erinevustega.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine ja läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Kahe elupaiga taimestiku uurimine aitab õpilastel mõista elurikkuse seost keskkonnatingimustega ning arutleda selle üle, kuidas tallamine, puhkeala kasutamine või metsamajandus võivad taimestikku mõjutada ja miks elupaikade kasutamist ning kaitset puudutavad otsused vajavad usaldusväärseid andmeid. Välitöödel harjutatakse loodust säästvaid uurimisvõtteid: välditakse tarbetut taimede kahjustamist ja tallamist ning mõtestatakse igaühe võimalusi elupaikade ja elurikkuse hoidmiseks.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane kogub rühmatöös tööjuhendi alusel vaatlus- ja mõõtmisandmeid ning esitab need tabeli ja diagrammina.
Õpilane võrdleb kahe elupaiga taimestikku ja seostab erinevusi kirjeldatud keskkonnatingimustega.
Õpilane teeb kogutud andmete põhjal põhjendatud järeldusi, nimetab vähemalt ühe tulemuste usaldusväärsust mõjutava asjaolu ning esitleb rühma uurimistulemusi.
Õpilane selgitab näite abil inimese tegevuse võimalikku mõju alustaimestikule ning põhjendab loodust säästvate uurimisvõtete vajalikkust.
Методы:
Õppemeetodid:
- uurimuslik õpe;
- vaatlused ja mõõtmised looduses;
- rühmatöö
Töövahendid: programmi läbiviija tagab igale 3–4-liikmelisele rühmale ühe 1 × 1 m prooviruudu raami või märkimisvahendid, ühe mõõdulindi, ühe joonlaua, ühe kirjutusaluse, töölehtede komplekti, vähemalt kaks pliiatsit ning ühe taimede pildimaterjali komplekti. Ühiseks kasutamiseks on teadusliku uurimismeetodi slaidiprogramm, andmetöötluse ja esitluse koostamise juhised. Osalejad võtavad iga rühma kohta kaasa ühe laetud sülearvuti koos tabelarvutus- ja esitlustarkvaraga ning ühe telefoni või fotoaparaadi.
Руководство для учителя:
Enne programmi
Palume õpetajal enne programmi juhendajaga kokku leppida osalejate arv, programmi ajakava ning transpordi ja arvutite korraldus. Välitööd toimuvad Nõva looduskoolist ligikaudu 3 km kaugusel RMK Metskonna puhkekohas. Kohalesõiduks ja õppeklassi naasmiseks on vajalik rühma buss.
Andmete töötlemiseks ja esitluse koostamiseks palume kaasa võtta ühe laetud sülearvuti iga 3–4-liikmelise rühma kohta. Arvutis peab olema kasutatav tabelarvutus- ja esitlustarkvara, näiteks Excel ja PowerPoint või samaväärsed programmid. Veebipõhiste rakenduste kasutamise võimalus ja internetiühenduse vajadus tuleb eelnevalt juhendajaga kooskõlastada. Uurimistöö dokumenteerimiseks võiks igal rühmal olla ka pildistamisvõimalusega telefon või fotoaparaat. Muud uurimis- ja mõõtmisvahendid ning töölehed annab programmi läbiviija.
Palume teavitada õpilasi ja lapsevanemaid, et osa programmist toimub õues. Vajalikud on ilmastikule vastav kihiline riietus ning mugavad, kinnised ja niiskuskindlad jalanõud. Kaasa võtta joogivesi ja väike eine. Õpilased peaksid olema enne programmi söönud; söögipausi aeg lepitakse juhendajaga kokku.
Palume enne programmi teada anda õpilaste liikumispiirangutest, hariduslikest erivajadustest ja muudest asjaoludest, mis mõjutavad tegevustes osalemist. Koos juhendajaga hinnatakse välitööala sobivust ning lepitakse kokku võimalikud kohandused ja täiendava toe vajadus.
Programmi ajal
Õpetaja osaleb programmis kogu selle kestuse jooksul, toetab õpilaste töörahu ja koostööd ning aitab vajaduse korral juhendajal õpilasi kaasata. Õpetaja toetab eelkõige õpilasi, kes vajavad tööjuhendi mõistmisel, tähelepanu hoidmisel või rühmatöös lisatuge. Õpetajal palume julgustada õpilasi oma mõttekäiku selgitama ja küsimusi esitama, jättes neile võimaluse ise lahendusi leida.
Pärast programmi
Programmi lõpus esitlevad rühmad oma uurimistulemusi ning saavad juhendajalt tagasisidet uurimisküsimuse, töö käigu, andmete esitamise ja järelduste põhjendatuse kohta. Õpetaja saab õpilaste töölehti ja esitlusi kasutada edasises õppetöös.
Vajaduse korral viimistletakse esitlus koolis või kodus. Järeltegevusena soovitame arutada, kas kogutud andmed toetasid hüpoteesi, millised asjaolud mõjutasid tulemuste usaldusväärsust ning kuidas võiks uurimust täiendada. Samuti saab mõtestada inimese mõju uuritud elupaikadele ja õpilaste võimalusi elurikkuse hoidmiseks.
Palume õpetajal anda programmi järel tagasisidet selle eakohasuse, korralduse ja õpitulemuste saavutamise kohta ning täita vajalik osalemisdokumentatsioon. Tagasisidet kasutatakse programmi arendamiseks.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Praktilise vaatluse käigus liigutakse erinevate vaatluspunktide vahel ligikaudu 1,5 km. Maastik on kergesti läbitav ja kuiv, kuid ebatasane.
Место проведения:
Место исполнения:
59.220371729009, 23.679281773878
Programmi läbiviija:
Marko Valker - Nõva looduskooli juhendaja. Marko Valkeril on pedagoogiline haridus (põhikooli loodusteaduste õpetaja, Tartu Ülikool). Marko Valker on töötanud loodushariduse spetsialistina Tartu Loodusmajas, Keskkonnaametis ja Silma Õpikojas. Tal on õppeprogrammide juhendamise kogemus alates 2002. aastast. Ta on koostanud erinevaid keskkonnateemalisi õppematerjale ja veebilehti.
Язык:
Длинное описание:
Programmi sissejuhatus (15 min). Juhendaja tutvustab lastele ennast ja edasisi tegevusi. Räägime üle käitumis- ja ohutusreeglid.
Ülevaade teaduslikust uurimismetoodikast (õppeklassis 35 min). Programmi alguses tutvustatakse õpilastele teadusliku uurimistöö põhietappe: uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamist, andmete kogumist, analüüsi ning tulemuste esitamist. Õpilased saavad ülevaate bioloogiast kui uurimisvaldkonnast ning eluslooduse uurimise peamistest meetoditest. Õpilased moodustavad 3–4-liikmelised rühmad ning iga rühm sõnastab enne välitöödele suundumist oma uurimisküsimuse ja hüpoteesi.
Praktiline uurimistöö kahe koosluse võrdlemiseks (RMK Metskonna puhkekohas (90 min). Bussiga sõidetakse 3 km kaugusele Metskonna puhkekohta. Välitöödel uurivad õpilased alustaimestikku kahes erinevas elupaigas. Rühmad töötavad 1 × 1 meetri suurustes prooviruutudes, kus kaardistatakse taimestiku katvus, liigirikkus, taimede kõrgus ning arvukamad liigid. Samuti kirjeldatakse keskkonnatingimusi (nt valgus, niiskus, pinnas).
Iga rühm täidab vaatluslehed, kuhu märgitakse uurimisala kirjeldus ja kogutud mõõtmisandmed. Uurimistöö dokumenteerimiseks tehakse fotosid nii taimekooslustest kui ka tööprotsessist. Uurimiskohas hinnatakse puhkeala kasutamise ja muu inimtegevuse mõju taime- ja samblikukooslustele.
Tulemuste analüüs ja esitlemine (õppeklassis 90 min). Pärast välitöid õpilased õppeklassi, kus kogutud andmed sisestatakse Exceli tabelitesse. Õpilased õpivad andmeid töötlema ning koostama nende põhjal lihtsamaid tabeleid, diagramme ja graafikuid.
Rühmad koostavad slaidiesitluse, mis sisaldab uurimisprobleemi ja hüpoteesi, vaatlusala kirjeldust, töö käiku ning tulemusi koos jooniste ja fotodega. Programmi lõpus teevad õpilased oma uurimistööst lühikese ettekande. Õpilased hindavad, kas saadud tulemused kinnitavad või lükkavad ümber töö alguses püstitatud hüpoteesi. Ühiselt arutletakse, kuidas erinev inimtegevus võib uuritud taimekooslusi muuta (nt tallamine, metsatulekahjud jne).
Kokkuvõte (10 min). Juhendaja teeb päevast kokkuvõtte ja küsib õpilastelt tagasisidet.