Närilised (3. kooliaste) | Keskkonnaharidus

Õpilased tutvuvad Eesti närilistega hiirelaadsete näriliste näitel, liikide välimuse ja eluviisiga ning uurivad hiirelaadsete näriliste seost inimtegevusega. Õpilased määravad hiirelaadsete näriliste liike nahkade ja topiste järgi. Arutletakse teemadel: milline on näriliste osa ökosüsteemides; millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest; millal võivad loomad muutuda inimestele kahjulikeks; kes on inimkaaslejad loomad; kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.

Бронировать программу Оставить отзыв

Междисциплинарная интеграция:

2.2. Bioloogia
2.2.3 Õpitulemused.
Selgroogsete loomade tunnused
Õpilane:
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.

Läbiv teema:

Teemaga Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.

Programmis käsitletakse teemat, kuidas tegeleda oma hobidega (looduse vaatlemine, lemmikloomade kasvatamine jne) nii, et võimalikult vähe rikkuda ja ohustada loodust, käituda loodussõbralikult ja keskkonnasäästlikult, kuidas võimalikult vähe prügi tekitada ning jäätmeid sorteerida ja materjale taaskasutada.

Õppeprogrammis lõimitakse loodusõpetust muude õppevaldkondadega: matemaatika (loendamine, pikkuse mõõtmine ja võrdlemine), füüsika (heli tekitamine), geograafia (Eesti ja maailma kaart, ilmakaared), eesti keel (kirjeldamine, lugemine, kirjutamine),

Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega

Programmi tulemusena praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu suureneb õpilaste keskkonnateadlikkus ja kujunevad säästva eluviisi harjumused ning hoiakud. Õpilastes kujuneb positiivne ja hooliv hoiak meid ümbritseva keskkonna suhtes, kasvab teadlikkus keskkonnaprobleemidest (elupaikade vähenemine või saastumine) ja saavad teadmisi elustiku mitmekesisuse kaitsmiseks, jätkusuutlikuks eluviisiks. Õpilased õpivad mõistma inimese mõju looduses toimuvale. Looduskaitse Eestis. Läbiviidavad tegevused aitavad tekitada hoolimist looduse vastu üldisemalt, väärtustavad loodushoidu ja jätkusuutlikku eluviisi.

Отношение к учебной программе:

kultuuri- ja väärtuspädevus

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus

Результат учебы:

Õpilased teavad ja oskavad kirjeldada näriliste (üldiselt imetajate) põhilisi tunnuseid; oskavad neid eristada teistest imetajate seltsidest; teavad ja oskavad määrata näriliste liike; teavad, mis liiki närilised võivad elada hoonetes, kes on inimkaaslejad loomad, keda närilistest kasvatatakse lemmikloomadena ja laboriloomadena; teavad, mis tähendus on mõistel kahjur ja millal seda saab kasutada; suhtuvad lugupidavamalt kõikidesse loomadesse, sealhulgas hiirtesse ja rottidesse; oskavad näha seoseid erinevate liikide, keskkonna olukorra ja inimeste majandustegevuse vahel ja teavad keskkonnaprobleeme, väärtustavad elustiku kaitset, loodushoiu ning jätkusuutliku eluviisi ja taaskasutuse põhimõtteid; märkavad elurikkust ja tekib süvendatud huvi looduse vastu.

Методы:

Õppemeetodid

Vestlus, rühmatöö, vaatlus, töölehtede täitmine, määramine, kirjeldamine ja võrdlemine.

Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid

Esitlus: näriliste välimus ja eluviis, hiirelaadsete närilise tunnused. Määraja tutvustus ja täiendamine ning kokkuvõtted liikidest. Tööleht: hiirelaadsete näriliste määraja. Õppekogu: valik Eesti hiirelaadsete näriliste liikidest. Fotod ja liikide nimesildid. Joonlauad, harilikud pliiatsid. TÜ loodusmuuseumi püsinäitus.

Teaduspõhisus ja seosed

Programmid lähtuvad teaduslikust maailmavaatest. Programmides käsitletakse vastavalt teemale ja tegevustele seostatult loodus-, kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda. Programmi teemad seonduvad näriliste eluviisi, elupaikade säilimise ja kaitsmisega (looduskeskkonnas) ja keskkonnaprobleemidega, mis on seotud inimese tegevusega eri majandusvaldkondades ja ressursside kättesaadavusega (näiteks toit, eluase, tööstuse ja põllumajanduse saastus, kalakasvatuse poolt tekitatud kahjustuste teema ja nende ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonnaga (inimeste teadmised ja traditsioonid eri maades, jahindus, kalandus ja turism, puhkamine, tervishoid, nt. nakkushaigused). Programmi juhendaja tutvub jooksvalt teaduskirjandusega ning täiendab vastavalt programmi sisu. Juhendaja arvamus põhineb teaduskirjandusel.

Руководство для учителя:

Õpetaja roll

Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õpetaja roll on ka hoida korda ja jälgida ülesannete täitmist. Enne programmi pole õpetajal vaja teha eeltööd. Palume õpilasi eelnevalt informeerida, et minnakse TÜ loodusmuuseumisse õppima. Peale õppeprogrammi rakendab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.

Ohutus ja selle tagamine

Õppekeskkond TÜ loodusmuuseumis ja botaanikaaias on tänapäevane, turvaline ja ohutu. Programmide (sh ka väliprogrammi) alguses tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust ja käitumisreegleid) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.

Tagasiside

Õpilased saavad anda tagasisidet vestluse käigus, töölehtede täitmisel, vastuste kontrollimisel ning küsimusi esitades. Programm on üles ehitatud nii, et õpilased saaksid oma teadmisi näidata. Õppeprogrammi lõpus toimub lühike vestlus. Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.

Ключевые слова:

loomad

närilised

Целевая группа:

7-9 kl III kooliaste

Продолжительность:

3 x 45min

Размер группы:

Время проведения:

Aastaringselt

Доп. информация:

Õppeprogrammi pakkuja: Tartu Ülikooli loodusmuuseum, Tartu, Vanemuise 46, Tartu

Info ja tellimine: koduleht https://natmuseum.ut.ee/et/oppeprogrammid ; e-post loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076

Lisainfo

TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, õppekogud, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee.
Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooli ja õpetajaga oleme valmis kohandama programmi erivajadustega õpilastele. Õppeprogrammi saab kohandada kuulmis-, liikumis- ja vaimse puudega õpilastele, vähem sobib nägemispuudega õpilastele (esitluse vaatamine, lugemine ja kirjutamine). Õppeprogrammis arvestatakse õpilaste vanuse ja oskustega.

Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks (neljane rühm), töölehti täidab iga õpilane eraldi. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta riided. Muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes.

Место проведения:

TÜ loodusmuuseum

Место исполнения:

58.373517025786, 26.7162334

Programmi läbiviija:

Loodusmuuseumi juhendaja Aivo Tamm.
Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja.

Kogemus. Töötanud TÜ loodusmuuseumis alates 1987. Zooloogiaringi juhendaja alates 1994. Õppeprogrammide koostamine ja juhendamine.

Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.

Haridus. TÜ bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.

Kogemus. Töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja TÜ loodusmuuseumis alates 2006. loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused. Tamme Gümnaasiumi zooloogiakursus.

Ссылки:

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia õppeprogrammid

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia veebilehel

Длинное описание:

1. Sissejuhatus. Loodushoid ja jätkusuutlik eluviis. 5 min
2. Esitlus ja vestlus. Näriliste üldiseloomustus. 10 min
Võrreldakse erinevaid näriliste rühmi. Otsitakse seoseid nende eluviisi ja välimuse vahel. Hiirelaadsete näriliste mõiste tutvustus. Arutletakse elurikkuse kaitse, loodushoiu ja jätkusuutliku eluviisi üle. Ondatra, kui võõrliik Euroopas ja Eestis. Kuidas saaks kaitsta oma aeda ja põldu mügride eest.
3. Esitlus ja vestlus. Hiirelaadsed närilised 1. 20 min
Triibiklased ja uruhiirlased. Töölehe täitmine. Tööleht, mida täites täiendatakse, on ühtlasi määramistabel, mida edaspidi kasutatakse liikide ja rühmade määramisel. Näriliste osa looduses, looduse tasakaalu hoidmises ja aineringes.
4. Praktiline ülesanne. Triibiklasete ja uruhiirlaste määramine fotode järgi. 10 min
5. Esitlus ja vestlus. Hiirelaadsed närilised 2. 20 min
Hiirlased. Töölehe täitmine. Rändrott, kodurott ja koduhiir kui inimkaaslejad närilised ja kahjurid, aga ka lemmikloomad ja laboriloomad. Kuidas aitab prügi sorteerimine ja olmeprügi hulga vähendamine piirata inimkaslejate näriliste levikut hoonetes. Kuidas hoida looduses elavad hiired hoonetes eemal ja kuidas käituda siis, kui nad söövad inimese talvevarusid, kas hiirte massiline hävitamine on jätkusuutlik, millised on alternatiivsed võimalused?
4. Praktiline ülesanne. Triibiklasete ja uruhiirlaste ja hiirlaste määramine fotode järgi. 10 min
5. Praktiline ülesanne. Rühmatöö (rühmas 4-5 õpilast). 25 min
Hiirelaadsete näriliste määramine õppekogude (nahkade ja kaavikute) järgi õppeklassis. Kasutatakse oma täiendatud määrajat, joonlauda mõõtmiseks.
6. Praktiline ülesanne (üksikult või rühmas) 15 min
Näituse valmistamine ning näituse tutvustus. Nahad ja kaavikud rühmitatakse süsteemi järgi, lisatakse liiginimede sildid ning fotod elusloomadest. Iga rühm teeb ühest näitusel olevast loomast või loomarühmast lühikokkuvõtte (ekskursiooni).
7. Muuseumi püsinäituse külastus. 15 min
Kaavikud muuseumis. Tutvutakse loodusmuuseumi näriliste väljapanekuga. Tuuakse välja eluviisi ja välimuse vahelisi seoseid erinevate rühmade ja liikide vahel. „Rotikuningaga“ tutvumine.
8. Kokkuvõte. Tagasiside. 5 min

Последнее обновление:

12.08.2026