Rebane koduaias või üksik metskitsetall – kas inimene peaks sekkuma? Õpilased lahendavad metsloomadega kohtumise juhtumeid ning põhjendavad, millal anda loomale rahu, muuta enda käitumist või küsida abi.
Õuekäigul otsitakse viise loomade häirimise ja konfliktide ennetamiseks. Õues uuritakse nahku, koljusid ja sarvi ning selgitatakse loomade kohastumusi. Sisetingimustes hinnatakse loomavideote põhjal tehtud väiteid, lahendatakse kohtumisjuhtumeid ja harjutatakse rollimängus nõu küsimist. Õpitakse eristama nähtavat tegevust oletusest.
Halva ilma korral toimub kogu programm siseruumis.
Междисциплинарная интеграция:
Bioloogia, III kooliaste. Põhikooli riikliku õppekava lisa 4, punkt 2.2.3. Õpitulemused on esitatud sõna-sõnalt ja algse numeratsiooniga; programm toetab nende saavutamist imetajate näidetel osaliselt.
Selgroogsete loomade tunnused
1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
Seos programmiga: nahkade, koljude, sarvede ja fotode abil selgitatakse kahe kohastumuse kasu.
2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
Seos programmiga: loomavideod ja liigikaardid toetavad ühe meele tähtsuse selgitamist.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
Seos programmiga: õpilased selgitavad toitumissuhet ning arutavad toidujäätmete ja loomade põhjendamatu loodusest eemaldamise mõju. Juhtumites põhjendatakse inimese tegevuse muutmist loomi ja nende omavahelisi seoseid arvestades.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: arutatakse, kuidas inimeste suhtumine metsloomadesse, looduses liikumine ja toidujäätmete jätmine mõjutavad loomi; õpilased põhjendavad loodust hoidvaid valikuid.
Tervis ja ohutus: harjutatakse ohutu tegutsemise valimist ning nõu küsimiseks vajaliku info edastamist.
Väärtused ja kõlblus: arvestatakse inimese vajadusi ja looma heaolu.
Lõiming eesti keelega: kirjeldatakse tunnuseid ja põhjendatakse valikuid.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• pakub ja põhjendab kaht võimalust inimese ja metslooma konflikti ennetamiseks;
• selgitab kahe kohastumuse kasu ja ühe meele tähtsust looma eluviisis;
• eristab videost nähtavat tegevust väitest, mis vajab lisateavet;
• põhjendab kohtumisjuhtumis ohutut otsust ning edastab rollimängus nõu küsimiseks vajaliku info.
Õpitut kontrollitakse rühmade ettepanekute, näidiste selgituste, videoväidete põhjenduste ja lõpu rollimängu abil. Kohustuslikku töölehte ei kasutata.
Методы:
Meetodid: õuekäik rühmaülesandega, näidiste võrdlemine, videote põhjal tehtud väidete hindamine, juhtumiarutelu ja rollimäng.
Viiele rühmale on olukorrapildid, loomafotod, liigikaardid ning viis erinevat kohtumisjuhtumit koos lisateabega. Juhendajal on naha-, kolju- ja sarvenäidised.
Näidiste uurimiseks kasutatakse tööpinda õues tööruumi juures, halva ilma korral toas. Siseruumis on viis rühmatööala, arvuti ja kogu rühmale nähtav ekraan või projektor. Kasutatakse kolme lühikest loomavideot koos väidetega. Vajalikud on kätepesuvõimalus, telefon ja esmaabikomplekt. Õpilaste nutiseadmeid ei nõuta.
Ülesanded keskenduvad tõendite hindamisele, otsustamisele ja konfliktide ennetamisele.
Руководство для учителя:
Enne õppeprogrammi on soovitatav õpilastel meelde tuletada nende kogemused metsloomadega kohtumistest.
Programm toimub klassiruumis.
Vajalik on projektor ja kõlarid slaidiesitluse näitamiseks, õpilastel kirjutusvahend.
Vajadusel palun õpetajal enne programmi toimumist informeerida programmi läbiviijat osalejate erivajadustest, kui need võivad mõjutada õppeprogrammi läbiviimist.
Pärast programmi rakendab õpetaja programmil saadud teadmisi ja kogemusi edasises õppetöös.
Õppeprogrammi tellides kohustub õpetaja andma programmile kirjaliku tagasiside keskkonnahariduse portaali kaudu.
Õpetaja ja juhendaja täpsustavad e-kirjaga vähemalt kolm tööpäeva enne programmi klassi, osalejate arvu ja toevajadused. Juhendaja saadab kogunemiskoha, õueala tingimused ja riietusjuhise ning kinnitab, kas programm algab õues või toimub tervikuna toas. Tööruum on vajalik iga ilmaga. Õpetaja tutvustab klassile eesmärki ja meenutab looduses käitumise kokkuleppeid.
Kaasa võtta joogivesi, ilmale sobivad riided ja kinnised, kõndimiseks sobivad jalanõud. Õppevahendid tagab juhendaja.
Õpetaja osaleb kogu programmis ning toetab koos liikumist, rühmatööd ja kätepesu. Järeltegevusena võib klassis arutada metsloomadega konfliktide vältimist. Õpetajalt küsitakse lõpus suuline hinnang ja kahe tööpäeva jooksul e-kirjaga tagasisidet eakohasuse, õpitu, juhendamise, vahendite ja korralduse kohta.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Õppekoht ja ilm
Sobiva ilmaga toimub esimene tund õues: sissejuhatus, õuekäik ja näidiste uurimine tööruumi juures. Teine tund toimub toas. Halva ilma korral tehakse kõik tegevused toas. Õuekäik algab ja lõpeb tööruumi juures. Marsruut on ligikaudu 1–2 km ning valitakse ilma, rühma vajaduste ja liikumistempo järgi. Õuekäik koos aruteludega peab mahtuma ajavahemikku 10–40 min; vajaduse korral marsruuti lühendatakse. Valitakse tavapäraseks õues liikumiseks sobivates riietes ja kinnistes jalanõudes läbitav marsruut. Sobiva tööruumita programmi ei korraldata.
Ohutus
Reeglid lepitakse kokku alguses. Õues liigutakse koos; loomadele, urgudele ja pesadele ei läheneta. Väljaheiteid, korjuseid ega tundmatuid loomseid jäänuseid ei puudutata. Õppenäidiste puudutamine on vabatahtlik ja toimub juhendaja loal; pärast pestakse käed. Loomade püüdmist ega ravimist ei harjutata. Õnnetuse korral korraldab juhendaja abi, vajaduse korral helistab 112.
Ligipääsetavus
Toevajadused täpsustatakse õpetajaga enne broneerimist. Ratastooliga osalemise võimalus, sealhulgas õuemarsruudi läbitavus, sissepääs ning ligipääs tööruumile ja tualetile, kontrollitakse valitud õppekohas eelnevalt ja kooskõlastatakse õpetajaga. Toeks on suulised selgitused, suuremad pildid ja paarilise abi; näidiseid ei pea puudutama. Sobiva õueala puudumisel saab kokkuleppel osaleda kogu programmis toas, kui siseruum vastab osalejate ligipääsuvajadustele.
Место проведения:
Место исполнения:
58.298273075711, 22.09964115
Programmi läbiviija:
Liina Tabri, PhD, botaanika ja ökoloogia erialal, Tartu Ülikool. Koolinoorte õppekäikude ja loodusmatkade juhendamise kogemus alates 2010. aastast ning teaduse populariseerimise kogemus alates 2005. aastast. Õpetamiskogemus kõrgkoolis ja gümnaasiumis. TalTechi Kuressaare kolledži õppejõud.
Martin Silts, MSc bioloogias, loomaökoloog, SA Lutreola projektijuht. Juhendab keskkonnaharidusprogramme alates 2015. aastast.
Karl Jakob Toplaan, MSc loodusturismi erialal, Eesti Maaülikool. Loodusfotograaf ja loodusretkede juhendaja. Lastelaagrite läbiviimise ja loodusretkede juhendamise kogemus 10 aastat.
Tiina Talvi, MSc, bioloog, bioloogiaõpetaja Reaalkoolis, Viidumäe elanik, pikaajaline õppekäikude läbiviimise kogemus
Laura Naagel, MSc, bioloog, entomoloog, saarlane, õppekäikude läbiviimise kogemus
Mahe Metsalu, MSc, loodusgeograafia- ja maastikuökoloogia, keskkonnakaitse, 10 a pikkune kogemus kõikidele kooliastmetele keskkonnaharidusprogrammide läbiviimisel, saarlane
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Tegevustes kasutatakse juhendaja pilte, näidiseid, videoid ja juhtumikaarte. Loomade ega jälgede leidmist ei eeldata. Liikumine ja kätepesu sisalduvad tegevuste aegades.
0–10 min – Sissejuhatus õues
Meenutatakse kohtumisi metsloomadega, tutvustatakse eesmärki ja lepitakse kokku ohutusreeglid. Arutatakse, kuidas inimene saab metsloomaga ruumi jagada.
10–40 min – Kuidas konflikti ennetada?
Õuekäigul arutatakse, kuidas looduses liikudes metsloomadega arvestada. Õpilased vaatlevad ümbrust ja põhjendavad, kuidas selles paigas liikudes loomade häirimist vähendada. Juhendaja näitab pilte looma lähedalt pildistamisest ja loodusesse jäetud toidujäätmetest. Rühmad selgitavad, kuidas need tegevused võivad loomi mõjutada, ning pakuvad sobivama käitumisviisi. Vastuseid võrreldakse ja põhjendatakse.
40–60 min – Mida näidis looma kohta räägib?
Õues tööruumi juures uurivad rühmad juhendaja juures kordamööda nahku, koljusid ja sarvi ning selgitavad kahe tunnuse kasu loomale. Teised rühmad võrdlevad loomafotosid. Arutatakse ka, mida näidise põhjal looma käitumise kohta teada ei saa. Puudutamine on vabatahtlik.
60–80 min – Mida video tõendab?
Vaadatakse kolme 30–60-sekundilist loomavideot. Iga video kohta esitatakse kaks väidet: üht toetab salvestis, teine vajab lisateavet. Paarid põhjendavad valikut ning eristavad nähtavat oletusest. Liigikaardi toel selgitatakse ühe meele tähtsust ja üht toitumissuhet.
80–105 min – Kas loom vajab meie abi?
Iga rühm lahendab ühe kohtumisjuhtumi: üksik metskitsetall, rebane koduaias, võrku takerdunud loom, vigastatud loom tee ääres või toidujäätmed loomade liikumiskohas. Põhjendatakse, kas anda loomale rahu, muuta inimese käitumist või küsida abi. Juhendaja lisab infot ning rühmad vaatavad otsuse üle. Lahendusi tutvustatakse ja esitatakse täpsustavaid küsimusi. Arutatakse ka loomade põhjendamatu loodusest eemaldamise mõju.
105–120 min – Nõu küsimise rollimäng ja kokkuvõte
Paarides harjutatakse nõu küsimist numbrilt 1247: kirjeldatakse looma, tema asukohta ja seisundit ning küsitakse täpsustusi. Kaks paari tutvustavad lahendust; juhendaja annab tagasisidet info selgusele ja ohutule tegutsemisele. Päriselt ei helistata. Iga õpilane sõnastab paarilisele ühe õpitud järelduse; mõned järeldused jagatakse kogu rühmaga.
Halva ilma korral
Kogu 120-minutiline programm toimub toas sama ajakava järgi. 0–10 min tehakse sissejuhatus, 10–40 min arutatakse loomade häirimise ennetamist olukorrapiltide põhjal ning 40–60 min uuritakse nahku, koljusid ja sarvi ning pestakse käed. Alates 60. minutist jätkub eespool kirjeldatud siseosa.