Programm koosneb 3 erinevast mängulisest ülesandest looduslike objektide vaatlemiseks, uurimiseks ja meeltega tunnetamiseks. Õpilased kehastuvad noorteks teadlasteks ja õpivad nn “ekspeditsioonidelt” toodud materjale vaatlema, kirjeldama, rühmitama, oma valikuid põhjendama ja saavad üksikute looduslike objektide kohta oma teadmisi täiendada. Paaride moodustamise ülesandes viiakse kokku kanga materjal ja tooraine ja seostatakse see loodusliku tooraine allikaga. Meeltemängus kirjeldatakse omadussõnadega looduslikku objekti ja kirjelduse alusel püütakse seda ära arvata.
Междисциплинарная интеграция:
Loodusõpetus I kooliaste:
Õpilane:
1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
7) saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust, leiab katses mõjuteguri;
14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Ainete lõimimine:
Keel ja kirjandus - omadussõnadega looduslike objektide kirjeldamine, rühmaga tehtud valikute selgitamine, põhjendamine teistele.
Läbiv teema:
Keskkond ja jätkusuutlik areng - programmis käsitletakse erinevate inimeste kasutatavate materjalide pärinemist loodusest, samuti inimese tekitatud loodusesse mittesobivate asjade mõju elustikule.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• oskab kirjeldada lihtsaid tuntud objekte ja esitada küsimusi; väljendada omadussõnadega kuju, lõhna, värvi, heli jt omadusi ning nende alusel esemeid rühmitada;
• teab, et esemeid võib rühmitada erinevate tunnuste järgi ja seega on mitu õiget lahenduse võimalust; et looduslikest materjalidest saab valmistada erinevaid esemeid (asjade tegemiseks on vaja toorainet, mis tuleb loodusest); et maailma eri paigus on loodus erinev:
• tunneb oma meeleorganeid ja nende taju võimekust;
• mõistab et loodusesse jäetud prügi võib olla loomadele ohtlik (linnupesas kilenöör jm).
Методы:
MEETODID: Mäng, vaatlus, meeltega tunnetamine, kirjeldamine, rühmitamine, põhjendamine, tulemuste teistele tutvustamine, arutelu, rühmatöö.
VAHENDID:
5 rühmale: “ekspeditsioonilt” toodud esemed - kotid uurimismaterjalidega (lubjakivi, põlevkivi, graniitkivi, mineraal, liiv purgis, puit, sulg, paberist lind, linnupesa karbis, klaaskuul, keedetud kana- ja vutimuna, savi-, kivi- või puumuna, puuseen, männi- või kuusekäbi, tammetõru, hobukastani vili, kookospähkel jm).
Rühmitamiskaardid (kivi, lind, puu).
5 karpi, milles on paaride moodustamiseks väikesed objektid (linakiud ja linane riie, lambavill ja kootud kinnas, siidiliblika kookon ja siidkangas, puuvilla seemnetega õisik ja puuvillane kangas, plastpudeli tükk ja fliiskangas).
Igale õpilasele luup.
Kogu klassile: näidisvahendid (jaanalinnu muna, suured suled, linataime vihk kupardega, puuvillapõõsa oks viljadega), pildid (vutt, jaanalind, õitsev linataim, siidiliblikas); meelte kaartide komplekt, silmasidemed, vahendid mõistatamiseks meeltemängus (õun, kaneelipuu koor vm).
Руководство для учителя:
- Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse, mida õpitakse ja mida kaasa võtta (Tartu loodusmajas on vajalikud vahetusjalanõud).
- Palume informeerida juhendajat (koordinaatorit) grupi eripäradest ja erivajadustest juba programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast loodusmaja külastust soovitame õpetajal seostada õppeprogrammis omandatud teadmisi loodusõpetuse tunnis käsitletavate teemadega.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse. Haridusasutusse tellimisel lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks.
- Kui programm tellida haridusasutusse, vajatakse programmi läbiviimiseks ruumi, kus on võimalus laudu/toole ümber paigutada.
- Programm on kohandatav ka erivajadusega õppijale, kuid eelnevad kokkulepped on vajalikud.
- Tartu loodusmajas on lift ja inva-wc.
- Erisoovidest palume teada anda programmi broneerimisel.
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalatseid.
- Programmis osalemiseks ei ole õpilastel vaja töövahendeid kaasa võtta.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Место проведения:
Место исполнения:
58.37436940436, 26.726785898209
Programmi läbiviija:
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia-keemia õpetaja (Tartu Ülikool); mitmete õppeprogrammide koostaja, kaasautor, programmide juhendaja alates 1994. aastast. Selle programmi kaasautor.
Liina Niinemägi - EMÜ loodusturism, magister. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolitusprogramm „Aktiivõppe rakendamine loodusprogrammide juhendamisel“. Keskkonnahariduse spetsialist Keskkonnaametis (2012–2016), haridusprogrammide juht Tartu loodusmajas (2021–2023), õppeprogrammide juhendaja alates 2009 a.
Язык:
Длинное описание:
1. Sissejuhatus (10 min):
Õpilased jagunevad 5 laua ümber viieks rühmaks. Programmi teema ja eesmärgi tutvustus, koostöise ja üksteist arvestava tegutsemise reeglite kokku leppimine (anname märku, räägime kordamööda, kuulame teisi).
2. Jaotusmäng “Puu, lind, kivi” (30 min):
Legendi tutvustus: Olete noored teadlased uurimisrühmades. Teadlased küsivad küsimusi ja otsivad neile vastuseid, et maailma meie ümber selgitada. Kõigi rühmade uurimisküsimus järgmises ülesandes on sama (Mis need asjad on? Kas nad on elus või eluta? Kas nad sobivad kivi, puu või linnu rühma ja miks? Kas vaadeldavad asjad on elus või eluta?), kuid tulemused võivad olla ka veidi erinevad, sõltudes sellest, milliseid seoseid te koos leiate.
Iga rühm saab koti esemetega ja 3 kaarti foto ja nimetusega (kivi, lind, puu) ja luubid igale õpilasele. Koostöös jagatakse esemed kolme rühma sobiva kaardi juurde. Erinevatel rühmadel võivad olla erinevad valikud, näiteks paberist lind sobib nii linnu kui puu kaardi rühma. Oluline on laste koostöö ja nende argumendid jaotamisel (jaotamise erinevad alused, kategooriad). Luubiga uuritakse esemeid ja jagatakse oma rühmas väikesi tähelepanekuid, põhjendatakse, miks ese sobib ühte või teise rühma.
Tulemuste tutvustus, põhjendused, võrdlus ja arutelu. Iga rühm tutvustab mõnd eset, selgitab, miks see nende valikul pandi puu, kivi või linnu rühma. Võrreldatakse, kas sama asi on mõnel teisel rühmal teise põhjendusega teises kohas (puust või kivist muna, paberist volditud lind). Tutvustamise kestel aruteluküsimused (Kas muna on elus või eluta? Miks lindudel mune vaja on? Miks on lindudel sulgi vaja? Miks taimedel tekivad seemned, miks neid vaja on? Millest tehakse klaasi? Kuidas teha vahet kuuse ja männi käbil? Kuidas inimene kasutab kive, linde, puid? Kas keegi leidis linnupesast ehitusmaterjalina kilet? Kuidas see sinna võis saada? Kuidas inimene saab linde, puid ja kive kaitsta?) ja näidatakse mõnd temaatilist lisanäidist (aafrika jaanalinnu muna; jaanalinnu, aara ja paabulinnu sulg) ja pilte (aafrika jaanalind, vutt).
Asjad pakitakse tagasi kottidesse.
Sirutuspaus: lapsed tõusevad toolilt üles, juhendaja jutustuse ja liikumise järgi kujutavad ja teevad kaasa liigutusi, et on kivid (kükis kägaras), seejärel seemned, millest kasvab puu (tõstavad pea, sirutavad ja tõusevad vähehaaval püsti), kujutavad et juured on maas ja oksad sirutuvad päikese poole, linnud lendavad (käte lehvitades suure ja väikese linnu tiibade liigutused). Lõdvestus ja istutakse tagasi rühmatöö lauda.
3. Rühmatöö “Materjal ja tooraine” (15 min):
Igale rühmale jagatakse karp asjadega, milles olevad esemed tuleb paigutada paari nii, et materjal ja tooraine (millest tehakse) satuksid kokku + 5 fotot (lammas, nafta puurtorn, õitsev linapõld, puuvillapõld, siidiliblikas) ja tekkinud paarid tuleb kokku viia fotodega. Tulemuste tutvustus: iga rühm tutvustab üht tekkinud paari (fotoga koos kolmikut). Vajadusel korrigeeritakse tulemusi rühmade jaotusel. Arutelud (Kust me saame oma riided? Kas mõnd materjali/toorainet leiaks ka Eestist? Millised kangad on pärit taimedest, millised loomadest, millised naftast?).
4. Meeltemäng (25 min):
Arutelu ja kordamine: Milliste meeltega me maailma tajume? Kus meie kehas nende meelte abil saadud info alusel järeldused tekivad? Tuletatakse meelde, mis on omadussõna ja selgitatakse mängu reegleid.
Mängus on mõistatatav ese, mis tuleb kahel lapsel (mõistatajatel) ära arvata klassikaaslaste abiga, kes kehastuvad mängus tema kõrvadeks, silmadeks, käteks, ninadeks ja suudeks.
Lastele jagatakse meelte kaardid (ja silmasidemed kõigile, kes ei ole silmade rollis), küsimärgiga kaardi saaja ehk mõistataja läheb ca 5 minutiks teise ruumi. Teistele lastele antakse vastavalt nende kaardile ära arvatavat eset kas kompida, nuusutada, vaadata või kuulata. Kõik otsivad eseme kohta vastavalt oma meelele (roll mängus) omadussõnu (milline on kuju, rasakus, tekstuur, värv, muster, heli, lõhn jne).
Mõistataja tuleb klassi ja juhendaja abiga saavad kordamööda anda talle vihjeid omadussõnadega kõik “meeled”. Vajadusel pakutakse lisavihjeid mõistatajale. Peale äraarvamist saavad kõik eset kõigi meeltega kogeda ja põgusalt tutvustatakse objekti (õun, kaneelipuu koor) ja selle kasutamist inimese poolt. Jagatakse kogemust, mida oli raske kirjeldada, miks oli kerge või raske eset tuvastada. Mängu jõutakse mängida tavapäraselt 2 korda (kahe esemega, erinevad mõistatajad). Kui teine tiir ajakavasse ei mahu (1. klassi ja täisarvu õpilaste puhul võib reeglite tutvustamine ja esemega tutvumine ja äraarvamine võtta tavapärasest veidi kauem aega), on soovi korral võimalik mängu korrata edaspidi ka koolis, kui õpilased soovivad.
5. Kokkuvõte (10 min): Õpilastega koos tuletatakse lühidalt meelde, milliseid tegevusi tehti (Mis me täna tegime?). Palutakse igal õpilasel rahulikult mõelda omaette, mis oli uut/huvitavat. Lõpuringis annavad õpilased üksteisele edasi “jutumuna/jutupulka” ja ütlevad igaüks oma tekkinud mõtte (uue/huvitava asja, mida õppisid) välja. Lõpuringis osaleb ka klassi saatev õpetaja ja juhendaja (viimasena).