Tegevuste kirjeldus:
- osa. Tutvumine veskikompleksiga väljast – jõgi, paisjärv, vee langemine, vee liikumise jõud. Vee vulina rahustav mõju. Kopra tegutsemiskohad veski ees kalda ääres. Mis kalad elavad järves, jões? Mõisakompleksi hooned, kera – ja hõbepajud ümber järve ja veepeeglis. Turbiinid. Hammasrattad. Mida tehti saeveskis ja kuidas palgid veskisse toodi?
- osa. Saabumine Veskimuuseumi leivakotta. Kätepesu. Viljasordid, lood ja uskumused leivast, millest ja kuidas tehakse saia, sepikut, leiba. Leivataigna sõtkumine astjas, puumaterjali paisumine, kuivamine, head või halvad bakterid kätel ja juuretises. Suhkru- soola kogus meie toidus. Iga laps voolib oma leivakese, teeb peale oma märgi. Leivaahju puhastamine sütest (lee, süsi, tuhk, küpsetustemperatuur). Leivad ahju vana leivalabidaga. Riietumine veskisse minekuks.
- osa. Veskiekskursioon . Reeglid veskis: ei jookse, ei hüppa, ei tõukle, vaatad silmadega, liigume koos! Järv, jõgi, paisjärv, voolava vee, tuule jõud. Esivanemate oskus loodusjõude kasutada tööde hõlbustamiseks. Vilja teekond veskini, veskis puhastamisest jahu valmimiseni läbi veski 4 korruse. Viljasordid(rukis, nisu, oder, hernes) – veskisaadused (jahud, tangud, manna) vaadata ja katsuda.
- osa. Leivakojas paberkotikeste kujundamine oma leivakese jaoks. Iga laps leiab ahjusuult oma leivakese, pistab kotti ja/või murrab maitsmiseks. Miks sooja leiba ei lõigata, vaid murtakse. Miks sooja leiba pole kasulik palju korraga süüa? Mida tähendas algselt „Jätku leiba”, „Leiba teenima”? Oma kätega tehtu maitseb hästi. Joogiks pakume piparmünditeed või sooja mahlajooki. Maitsmiseks ka suur põrandaleib võiga.
- osa. Kogetu kordamine: iga laps saab ütelda, mis meelde jäi või üllatas. Teised kuulavad. Küsimused, arutelu, külalisteraamatusse sissekande tegemine (ca 10-20 min).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
teab ja eristab erinevadi loodusjõude, mida inimkond on enda hüvanguks kasutanud ajaloos (tuul, vesi);
oskab mõtiskleda selle üle, milline võis olla elu enne elektrit;
oskab otsida ja ära tunda kopra tegutsemise jälgi looduses („pliiatsid”, käigurajad, pesad)
oskab eristada vooluveekogu (jõgi, paisjärv) seisvat veekogu (järv, tiik)
oskab märgata koduümbruse ajaloolisi hooneid (mõis, laut, jahuveski, saeveski tuuleveski jne)
oskab eristada hõbepaju, kerapaju, nn tavaline paju (remmelgas)
teab ja eristab Eestis kasvavaid viljasorte;
oskab mõtiskleda selle üle, et toit ei ole alati tulnud poest, vaid aastasadu varem inimese füüsilise pingutuse, mõttetöö ja loodusega kooselamise tulemusel;
teab, mis vahe on leival ja saial (erinev kergitus, erinev vili jne)
kujutab ette leiva valmimise protsessi;
oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid (suhkur, valge jahu, kiirtoit või isetehtud toit)
oskab võrrelda enda raskust võrreldes viljakoti või veskikivi raskusega
oskab lugeda korruseid läbitud treppide järgi
on harjutanud kaaslastega arvestavat käitumist väljaspool kooli.
Междисциплинарная интеграция:
Põhikooli riiklik õppekava, läbiv teema „Kultuuriline identiteet” Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”. Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.
Руководство для учителя:
Vastavalt ilmale riietuda kihiliselt ( kergesti äravõetavad riided, kuna õue, veski ja leivakoja vahet käies tuleb 2 korda riietuda). Osavõtjatele eritingimusi ei ole.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
10 €/õpilane, väiksematele gruppidele 200 €/grupp