Mihkli talumuuseum on oma täieliku hoonetekompleksi ja kohapeal säilinud rikkaliku tarbeesemete koguga üks unikaalsemaid Eestis. Lisaks pärandkultuuri ja turismiga seonduvale keskendume ka keskkonna- ja loodushariduse tegevuste läbiviimisele.
Õppeprogramm toimub talumuuseumi hoonetes, õuel ja talupojapargis (ehk puisniidul) õpitakse tundma Eestis enimlevinud puid (mänd, kask, kuusk, haab, vaher, tamm, pärn, pihlakas, kastan), nende töötlemis- ja kasutusviise minevikus, tänapäeval ja ka tulevikus.
Vaatleme puude võrasid, pungasid, lehti, vilju (sõltuvalt aastaajast mõned kuivatatult) ning uurime milline elurikkus on puude peal ja ümber. Räägime ka puude rahvapärastest nimedest ning nende olulisusest vanade eestlaste elus.
Tutvume taluhoonete (vanim u 1800. aastast, kirvega tahutud palkidest ait) ning seal leiduvate puitesemete ja puidutööks vajalike riistadega. Osalejad saavad üht-teist ise katsuda ning näha, millist puitu ning töövõtteid erinevate esemete puhul kasutati.
Programmi lõpuosas vahva teadmiste kontroll (kas paber-pliiats vormis või digitaalselt) ja loovülesanne õppekäigust inspireeritud pildi joonistamise näol, mis aitavad õpitut kinnistada.
Междисциплинарная интеграция:
Selles õppeprogrammis lõimuvad loodusained (loodusõpetus), sotsiaalained (inimeseõpetus), tehnoloogia (tööõpetus), eesti keel, kunst ja kehaline kasvatus.
Õppeprogramm toetab I kooliastmes järgnevat õppesisu:
Ainevaldkond „Loodusained“ (loodusõpetus) – Inimese meeled ja avastamine; Aastaajad; Organismid ja elupaigad; Inimene; Organismide rühmad ja kooselu; Minu kodumaa Eesti
Ainevaldkond „Sotsiaalained“ (inimeseõpetus) – Mina (viisakas käitumine); Mina ja kodumaa (rahvuslikud ja kodukoha sümbolid. tavad ja kombed); Mina: aeg ja asjad; Mina ja meie (Käitumisreeglid. Käitumise mõju ja tagajärjed. Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus. Meeskonnatöö. Tööjaotus)
Ainevaldkond „Tehnoloogia“ (tööõpetus) – Kavandamine; materjalid; tööviisid (säästliku ja teadliku tarbimisoskuse kujundamine)
Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“ (eesti keel) – Suuline keelekasutus; Lugemine; Kirjutamine
Ainevaldkond „Kunstiained“ (kunst) - Inimeste, esemete ja loodusobjektide iseloomulikud tunnused ning peamise esiletoomine kujutamisel.
Ainevaldkond „Kehaline kasvatus“ – Teadmised spordist ja liikumisviisidest; Liikumismängud
Õppeprogrammis käsitletakse läbivat teemat keskkond ja jätkusuutlik areng.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- reegleid grupis, avalikus ruumis ja looduses mõistlikuks toimetamiseks;
- et puu ei ole kunagi üksi vaid puuga on seotud väga palju teisi liike;
- mis on puisniit ja miks seda on oluline säilitada;
- erinevaid viise kuidas puid ja puitu kasutatakse inimeste igapäevaelus;
- et puud saab kasulikult tarbida pungadest juurteni;
- vanade eestlaste mõisteid, kombeid ja tõekspidamisi seoses puudega.
Õpilane oskab:
- järgida koostegutsemise reegleid;
- käituda loodushoidlikult ja turvaliselt, kahjustamata ümbritsevat ja iseennast;
- kirjeldada puid erinevate meeltega saadud teabe alusel;
- ära tunda levinumaid kodumaiseid puuliike (sh eristada okas- ja lehtpuid);
- tuua näiteid erinevate organismide ja puude seoste kohta;
- tuua näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste kohta;
- tuua näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;
- võrrelda inimeste elu maal ja linnas, täna ja sajandeid tagasi;
- märgata võimalusi vana (puit)materjali taaskasutamiseks;
- märgata looduse ilu ja erilisust;
- sõnastada oma meelte toel saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;
- kujutada nähtut, kuuldut, kogetut läbi joonistamise.
Õpilase hoiakud:
Mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest.
Mõistab (puit)materjali hoolika valiku, säästliku tarbimise ja taaskasutuse tähtsust.
Väärtustab oma kodukoha elurikkust.
Tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat.
Tunneb rõõmu värskes õhus liikumisest ja mängimisest.
Suhtub avalikku ruumi ja loodusesse säästvalt – et ka järgmistel oleks seal sama tore aega veeta.
Методы:
Õppemeetodid ja vormid: vestlus/arutelu, küsimused-vastused, näitlikustamine, õues liikumine, vaatlemine ja määramine, kordamine, katsetamine, mängimine, töölehe täitmine (kirjaliku juhise lugemine, harjutamine, rühmitamine), (enese)hindamine, rühmatöö, paaristöö, individuaalne töö.
Vahendid individuaalseks ja rühmatööks: puidust museaalid, (kuivatatud) puude osad (pungad, õied, viljad, lehed), puidunäidised, korduvkasutatavad sildid-pildid, luubid, kadakapuidust medaljonid, värviline kartong, harilikud ja värvipliiatsid, prinditud töölehed ja/või Plickersi kaardid, arvuti, projektor, nutitelefon, helisüsteem.
Руководство для учителя:
Õppeprogrammi kestel võib õpetaja õpilasi innustada ja abistada ning ise kaasa teha. Väga tore, kui õpetaja aitab lastel seostada uut infot juba varem (koolis) õpituga. Pärast programmi võiks saadud teadmisi ja kogemusi kinnistada edasises õppetöös.
Õpetaja võiks enne õppeprogrammi õpilasi lühidalt informeerida, mis koht on Mihkli talumuuseum ning mis teemat tullakse õppima. Puuliikide võib, aga ei pea enne programmi õpilastele tutvustama (varasemate kogemuste põhjal on nendel mõlemat pidi vahva ja huvitav toimetada).
Selga tuleb kindlasti panna ilmastikule vastav riietus ja vajadusel ka niiskuskindlad jalanõud - pool aega viibime välitingimustes ja liigume ka kõrgemas rohus. Kui puhkepauside ajal soovitakse süüa ka oma lõunaeinet, siis kaasa võtta vajalik söök ja jook.
Õppeprogrammi lõpus on igale lapsele muuseumi poolt ette nähtud soe tee (palava ilmaga värskendav morss) ja paar magusat kaeraküpsist (soovi korral saame selle ühildada ka lõunapausiga).
Kaasa võetud seljakotid ja muu varustuse (mida bussi ei saa jätta) võib ringkäikude ajaks jätta räästa alla pinkidele või tirrutuppa (meie seminariruumi).
Peale külastust on õpetaja oodatud andma kirjalikku tagasisidet e-kirja teel laekunud ankeedi kaudu.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Ringkäik taluõuelt puisniidule ja tagasi on u 500 meetrit. Rada on üldiselt niidetud / trimmerdatud (piisava laiusega, et mahuks liikuma ka ratastooliga) ja üsna tasane, aga puid ja muud elurikkust uudistades võivad lapsed sattuda ka pisut pikema rohu sisse.
Hoonete ringkäigul võib mõni sissepääs osutuda liikumispuudega inimesele takistuseks, aga eelneval kokkuleppel saame kohandada programmi nii (toome olulised esemed välja, avame akna jmt), et millestki olulisest ei jää päris ilma.
Tirrutuppa (meie seminariruumi) pääseb ka ratastooliga ja samas hoones asub ka inva WC.
Õppeprogrammi on võimalik kohaldada liikumis- ja kerge vaimupuudega õpilastele.
Maksumus 150 eurot / grupp (kuni 25 osalejat). Eelneval kokkuleppel on õppeprogrammi võimalik kohandada ka suuremale grupile, aga siis võib kujuneda ka kõrgem hind.
Место проведения:
Место исполнения:
58.350043252199, 22.080539725635
Programmi läbiviija:
Kristi Hints - Mihkli Talumuuseumi juhataja. Omab varasemast noorsootöötaja, kultuurikorraldaja ja õpetaja täiendõpet ning töökogemust. Saaremaa matkaklubi Tõll ja Piret asutajaliige. Margit Tammeleht - Mihkli Talumuuseumi külastusjuht.
Язык:
Длинное описание:
KAVA:
Sissejuhatus (15 min) - Koguneme taluõuel ringjoonele, tutvume osalejatega ja räägime läbi muuseumi territooriumil ja seda ümbritsevas looduses hoidliku ning ohutu toimetamise põhimõtted. Anname ülevaate tegevuskavast ning lepime kokku puhkepauside korralduse. Jagame õpilased kahte gruppi (iga laps saab kadakapuidust medaljoni, millel on kahte värvi tamme võrad - jagunetakse värvide järgi). Lapsed saavad algatuseks uudistada ja arvata, mis puidust on medaljon ja mis puud on sellel kujutatud.
Ringkäigud kahes grupis (40 min) - (1) Üks grupp uudistab taluhooneid ja nendes leiduvaid puitesemeid, erinevaid puude (ja nende eri osade - tüvi, oksad, koor, niin, juured, õied, viljad) kasutamise viise (punumine, hooletamine, raiumine, puurimine, treimine jm) koos arutletakse selle üle kui palju asju on vanasti puidust tehtud, kuidas oma asju hoiti ja kuidas on lood tänapäeval. Mitmeid esemeid saab oma käega katsuda ja katsetada. (2) Teine grupp liigub läbi taluõue talupojaparki (ehk puisniidule) ja vana külatänakut pidi tagasi, et lähemalt uurida ja määratleda erinevaid puuliike ning nende tunnuseid. Otsime puude juurest nende pungasid, lehti, õisi, vilju (sõltuvalt aastaajast paneme mõned sinna kuivatatult) ja leiame ka sellest puidust tehtud eseme(d). Räägime ja märkame erinevate puudega koos elavaid taime- ja loomaliike ja/või nende elutegevuse jälgi (seened, samblad, samblikud, sipelgad, orava näritud käbid, rähni pesa haavapuus jne). Õpime ka puude rahvapäraseid nimetusi ning nende tähtsust vanade eestlaste elus.
Vahetund (20 min) - mängud muuseumi puhkeplatsil, saab kiikuda puidust külakiigel, ronida tuulikusse, istuda kastanipuu all, lugeda vahtrakännult aastaringe, uurida luupidega elurikkust jmt. Sõltuvalt kellaajast saavad lapsed sel ajal süüa ka oma lõunaeine (lepime pauside korralduse kokku kohe alguses).
Ringkäigud kahes grupis (40 min) - Grupid vahetuvad ja toimuvad ringkäigud hoonetes ning puisniidul nii, nagu eelnevalt kirjeldatud.
Vahetund (20 min) - Samamoodi saab seda aega kasutada mängimiseks, kiikumiseks, iseseisvaks territooriumi avastamiseks ja/või lõunapausiks.
Kinnistamine ja kokkuvõte (40 min) - Terve rühm koguneb tirrutuppa (meie seminariruum). Ringkäikudel kuuldu, nähtu ja kogetu põhjal toimub teadmiste kontroll - võimalik teha kahel viisil (õpetaja valib, kas A või B): (A) õpilased saavad kaks varianti töölehti (kahepoolne A4), millel vaja lahendada puude nimetustega ristsõna ja leida pildipaarid (puu + leht / vili / ese); (B) Õpilased osalevad paaride/laudkondade kaupa temaatilises viktoriinis (kasutame interaktiivset digilahendust Plickers). Lisaks saavad õpilased katsuda ja arvata erinevaid puidu liike. Seejärel valatakse endale teed, võetakse küpsist ja asutakse loovülesande juurde - taaskasutatud materjalist kartongile saab igaüks joonistada pildi, mis inspireeritud sellest õppekäigust. Sealjuures juhime tähelepanu sellele, et ka paber on tehtud puidust ja arutleme, milleks lähitulevikus kindlasti veel puitu on vaja.
Lõpetamine (5 min) - Võtame õppeprogrammi tegevused ülevaatlikult kokku, kiidame ja täname osalejaid. Soovitame tagasiteel bussi aknast hoolega välja vaadata ja märgata neid puid, mida seekord õppisime.