Õpilased külastavad kaasaegset põllumajandusettevõtet J.K. Otsa talu OÜ, kus tutvuvad isejuhtiva tehnikaga ja arutlevad iga masina juures, kuidas täppistehnika aitab toota toitu nii, et muld ja põhjavesi oleksid kaitstud. Kõrvalasuval karstialal tehakse rühmades katse lubjatolmu lahustamisega happes, mõõdetakse looduslikul mullaprofiilil horisontide paksus, leitakse huumuskiht ja tehakse lõikejoonis.
Äntu järvede juures arutletakse, kuidas nitraadid ja kaevandamine mõjutavad Pandivere põhjavett ja allikajärvi. Kokkuvõttes näitavad õpilased liikumismängus oma teadmisi ja seisukohti.
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste korral helistage palun Priit Adler 5132149.
Междисциплинарная интеграция:
Geograafia, III kooliaste, teema "Pinnamood":
3) analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte.
Geograafia, III kooliaste, teema "Veestik":
1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
6) iseloomustab teabeallikate põhjal põhjavee kujunemist ja kasutamisega seotud probleeme kodukohas või Eestis.
Geograafia, III kooliaste, teema "Põllumajandus ja toidutootmine":
1) mõistab kestliku põllumajanduse ja toidutootmise seoseid ning olulisust;
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng". Õpilast suunatakse:
4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;
5) võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi;
Programm toetab läbivat teemat, sest õpilane arutleb Pandivere karstiala ja Äntu järvede näitel, kuidas põllumajandus ja lubjakivi kaevandamine mõjutavad põhjavett ning kuidas neid mõjusid vähendada.
Läbiv teema "Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus". Õpilast suunatakse:
6) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse;
Programm toetab läbivat teemat, sest õpilane näeb kohaliku põllumajandusettevõtte näitel, kuidas ettevõte toodab toitu ja kasutab loodust säästvat tehnoloogiat.
Programm lõimib geograafiat, keemiat (lubjakivi lahustumine happes) ja bioloogiat (muld).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• selgitab, kuidas täppistehnika aitab väetisi ja taimekaitsevahendeid säästlikult kasutada, ning kasutab mõisteid orgaaniline väetis, viljavaheldus ja mulla viljakus;
• tunneb mullaprofiilil ära huumuskihi, mõõdab horisontide paksuse ja teeb lõikejoonise;
• selgitab katse põhjal, kuidas vesi lahustab lubjakivi ja tekitab karsti;
• selgitab, kuidas nitraadid võivad karstialal põhjavette ja allikajärvedesse sattuda;
• väärtustab mulda ja põhjavett kui loodusressurssi.
Методы:
Meetodid: aktiivvestlus, praktiline töö, rühmatöö, demonstratsioon, katse, arutelu, liikumismäng.
Vahendid juhendajale: 1 veeringet selgitav mudel; 1 labidas mullakaeveks ja horisontide uurimiseks; demonstratsioonkatseks happelahus ja lubjatolm.
Vahendid (grupile kuni 28 õpilast, 6 rühma, 4-5 õpilast): igale rühmale A5 kartong mullaprofiili lõikejoonise tegemiseks, keeduklaas lubjatolmu lahustamiseks, mulla pH-meeter ja mõõdulint, kokku 6 komplekti.
Руководство для учителя:
Enne programmi: lepime kooliga kokku programmi eesmärgid, klassi eelteadmised, toimumise aja ja erivajadustega õpilaste osalemise. Riietus ja jalanõud palume valida vastavalt ilmastikule ja õues viibimiseks, kaasa võileib ja jook. Tutvustage õpilastele eelnevalt programmi teemat ning asukohta.
Programmi ajal: õpetaja on rühmatöödes ja katsetes õpilastele toeks ning aitab jälgida ohutust traktorihallis ja masinate juures.
Pärast programmi: jätkake teema käsitlemist koolis ja korrake programmil nähtut ja kuuldut. Palume anda tagasisidet programmi kvaliteedi kohta keskkonnahariduse portaali tagasisidevormi kaudu. Vahetut suulist tagasisidet küsime kokkuvõtte ajal.
Programmi kohandatakse puuetega lastele vastavalt õpilaste individuaalsetele õppekavadele. Pole võimalik kohaldada abivahendiga liikujatele. Meie juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse. Erivajadustega õpilaste osalemise puhul on vajalik võtta kontakti juhendajatega.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Eriti hästi sobib programmi läbi viia varakevadel (kohe peale lumesulamist) ja hilissügisel kui põllumajandusmsinad on töökojas mitte põllul.
Programmi aja sisse on planeeritud 30-minutiline söögipaus; õpilased võtavad toidu kaasa.
Место проведения:
Место исполнения:
59.056559021034, 26.009662044562
Programmi läbiviija:
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, loodusgiid noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Язык:
Длинное описание:
Programm kestab 3 tundi, sellest 30 minutit on söögipaus.
Sissejuhatus - 15 minutit
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
Kuidas käituda õppekäigul; ühiste käitumisreeglite kokkuleppimine.
Ohutusreeglite selgitamine, sh traktorihallis ja masinate juures: kabiinidesse ronitakse ainult juhendaja ja talu esindaja loal.
Jagunemine kuueks 4-5-liikmeliseks rühmaks.
Põllumajandusettevõtte külastus - 60 minutit. Külastame J.K. Otsa talu OÜ traktorihalli ja territooriumi, kus tutvume kaasaegse (isejuhtiva) põllumajandustehnikaga: kultivaator, orgaanilise väetise laotur, tahkeväetise laotur, vedelväetise prits, taimekaitsepritsi rihvrull, sügavkobesti, kivikamm jt. Iga seadme juures arutletakse aktiivvestluse käigus, kuidas kaasaegne tehnika aitab toota väärtuslikku toitu, kuid samas ei riku loodust. Juhendaja näitab põldudelt võetud mullaproove ning selgitab, kuidas tehnika arvutab mulla omaduste järgi vajaliku väetise ja taimekaitsevahendite koguse. Õpilased saavad ronida iseliikuvate põllutöömasinate kabiini ja tutvuda tehnoloogiaga (GPS-seaded, IT-tehnika). Arutletakse, kas tuleb väetada mulda või taimi. Selgeks saavad mõisted orgaaniline väetis, huumus, viljavaheldus, mulla viljakus, taimekaitsevahendid.
Karstiala - 40 minutit. Tuletame veeringe mudeli abil meelde looduse veeringet. Selgitame, mis on karst ja kuidas see kujundab pinnamoodi ja mõjutab mulla omadusi, milline on poolloodusliku karjatamise mõju nitraaditundlikule alale, kaitsmata põhjaveele ning Äntu allikajärvedele. Rühmatööna (4-5 liiget) tehakse katse: lubjatolm lahustatakse happelahuses ja selgitatakse, et looduses toimub samasugune reaktsioon aastatuhandete vältel. Demonstratsioonkatsega näidatakse, et mullas on õhku ja vett. Õpilased leiavad looduslikul mullaprofiilil huumuskihi, mõõdavad horisontide paksuse ja teevad lõikejoonise.
Äntu järved - 20 minutit. Juhendatud arutelu: milline on lubjakivi kaevandamise mõju veerežiimile, karjakasvatuse mõju põhjaveele, mis on nitraadid ja kust nad võivad põhjavette ja allikajärvedesse sattuda. Räägime põgusalt Eesti põhjavee kaitsest ja seda reguleerivatest õigusaktidest.
Kokkuvõte - 15 minutit. Liikumismäng, kus õpilased näitavad programmis omandatud teadmisi ja seisukohti. Giid esitab väiteid ja osalejad astuvad sammu paremale "jah" või vasakule "ei" (nt karsti põhjustab aluseline põhjavesi; kallim põllumajandustehnika säilitab paremini põhjavett kui odavam tehnika; mullaviljakust määratakse pH-meetriga; Äntu järved on sootekkelised). Iga väite järel põhjendatakse õiget vastust.
Lõunapaus - 30 minutit