inimese füsioloogia
vikipeedia
Sihtgrupp: Gümnaasium
Lühikirjeldus:

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Maakond: Tartumaa
sügisesed lehed
Kairi Karis
Sihtgrupp: Lasteaed
Lühikirjeldus:

Juhendaja, kes on riietanud ennast siiliks, avastab koos lastega 2 tunni jooksul puulehtede maailma. Arutame, miks on lehed olulised loodusele ja eriti siilidele. Programmi jooksul õpime märkama erinevaid puuliike - tegema vahet, milline on lehtpuu ning milline okaspuu. Otsime erineva suurusega ja kujuga lehti ning võrdleme neid omavahel ning grupeerime erinevate tunnuste alusel. Arutame, mis juhtub lehtedega erinevatel aastaaegadel. Lisaks arutame, kuidas peaks käituma keskkonnasäästlikult lehtedega nii linnas kui ka maal. Lapsed saavad kaasa enda meisterdatud lehe määraja.

Programmi on võimalik pakkuda kohalesõidu programmina.

Maakond: Valgamaa
Ilmastikunähtusi tutvustavad katsed.
Marko Valker
Sihtgrupp: 1-3 klass I kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmi tutvustab ilmaga seonduvaid põhimõisteid ja selle mõju elusloodusele ning inimesele. Lapsed uurivad, kuidas ilm meie ümber muutub ning millised tegurid ilma kujundavad. Lapsed saavad teha lihtsamaid ilmavaatlusi, mõõta õhutemperatuuri ja tuule kiirust ning vaadelda pilvisust ja erinevate ilmastikunähtuste esinemist. Ühise arutelu käigus püüame jõuda järeldusteni, kuidas erinev ilm elusloodust (taimi, putukaid, linde ja metsloomi) mõjutab. . 
Programmi teises pooles tehakse lihtsaid katseid vee ja jääga. Lapsed õpivad tegema järeldusi, kuidas erinevad ilmastikunähtused tekivad. Nad saavad ise katsetades teada, mis kaasneb ilma jahenemise või soojenemisega. Piltkaartide põhjal arutletakse läbi erinevad elulised olukorrad. Nende põhjal teevad lapsed järeldusi, kuidas inimene mõjutab kliimat ja kliima muutumine meie igapäevaelu. 

Maakond: Läänemaa
Lootsikud jõel
Sandra Urvak
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Praktiliste tegevuste kaudu õpitakse tundma haavapuu rolli ökosüsteemis ja inimese elus. Isetegemise kaudu õpitakse tundma haavapuidu omadusi, tutvutakse ühepuupaadi ehk lootsiku loomise protsessiga, Soomaa piirkonna kultuuripärandiga ning teadvustatakse lootsiku olulisust Soomaa piirkonna inimeste elus.


 

Maakond: Pärnumaa
Liblikas
Vikipeedia
Sihtgrupp: 7-9 kl III kooliaste
Lühikirjeldus:

Programmi käigus tutvutakse öösel lendavate putukatega valguspüügil. Valguspüügiks seatakse üles lina ja lamp, püük toimub hämarikust pimedani. Programm algab sissejuhatusega ööputukatest ja valguspüügist, tutvustatakse ööputukaid piltide ja putukate  kogu abil. Putukaid vaadeldakse linal, vaatluspurgis või petritassidel ja uuritakse binokulaari all.  Abiks on putukate määrajad ja ööputukate joonistabel tavaliselt öösel lendavatest liikidest. Programmi täiendavatest materjalideks on hämarikuliblikate kogu, mille abil saab liike nii määrata kui ka tutvustada.

Õpilaste teadmisi kontrollitakse õppemänguga.

Maakond: Tartumaa