Õppeprogrammid

Õppeprogrammis antakse ülevaade putukate välimusest ja eluviisist ning seostest elupaikadega. Uuritakse mikroskoopidega detailselt putuka välisehitust vapsiku ja prussakalise näitel. Antakse võrdlev ülevaade putukate välimusest, sigimisest ja arengust. Tutvustatakse putukate süsteemi, Eestis elavate putukate rühmi ja tavalisemaid liike, õpitakse kasutama määrajaid, kasutades mikroskoope, näidisputukaid ja putukakogusid. Tutvutakse elusate putukatega: raagritsikate ja tarakanidega. Muuseumis tutvutakse maailma putukate mitmekesisusega. Õppetöös kasutatakse palju pildimaterjali. Õpilased õpivad putukaid kirjeldama ja võrdlema. Arutletakse teemadel, milline on putukate osa ökosüsteemides, millal saame rääkida kasulikest ja kahjulikest loomadest, kuidas inimese tegevus ja sekkumine loodusesse võib ökoloogilist tasakaalu kergesti häirida, põhjustades liikide kadumist, elupaikade vähenemist ja kliimamuutuse kiirenemist, kuidas kaitsta loodust ja elurikkust ning käituda loodushoidlikult ja jätkusuutlikult.

Programmis uurime lepatriinulaste mitmekesist sugukonda. Kõik ju tunnevad lepatriinut! Aga mitme täpiga lepatriinu on see nii-öelda tavaline triinu? Kas on tal viis, seitse või koguni üksteist täppi? Kas teadsid, et lepatriinulaste sugukonnas võib leida ka näiteks õnne-, silmik-, ankur- ja kroontriinusid? Triinude maailma tundma õppimiseks külastame TÜ loodusmuuseumi putukatuba ning zooloogia õppeklassi. Paneme kokku triinupuslesid, uurime lepatriinulaste eluringi ja iga laps koostab lõpuks omaenda triinu pildilise eluloo. Putukate elu vaatlemise ja tundmaõppimise kaudu tutvutakse loomastiku elurikkusega ja loodushoidliku eluviisiga. 

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud.  Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.  

Mängulise programmi käigus kuulame loomade hääli, paneme kokku puslesid ja räägime piltide abil suurkaslaste eluviisist ja elupaikadest. Uurime maakaarti ja arutleme, miks need uhked loomad kohtuvad omavahel vaid loomaaias või loodusmuuseumis. Oma värskeid teadmisi saavad lapsed kinnistada kehastudes tiigriks, lõviks või jaaguariks.

Õppeprogrammi käigus õpivad lapsed loodust tundma, matkates loodusrajal. Õpilased teevad aktiivülesandeid ja vaatlusi, õpivad tundma liike ja nendevahelisi seoseid, uurivad nii taime- kui ka loomariiki. Rada valitakse vastavalt tellija soovile, kohale sõidame õppeprogrammi tellija organiseeritud bussiga.