Õppeprogrammid

„Eesti toidu aastaring talus“ tutvustab toidu teekonda laudast ja aiast kööki ning uurib, kuidas aastaring ja talupidamine on kujundanud Eesti toidulauda. Tunnis tehakse ajarännak 19. sajandisse C. R. Jakobsoni aega, et võrrelda ajaloolisi ja tänapäevaseid toiduvalikuid ning -tavasid. Erilist tähelepanu pööratakse kohaliku ja hooajalise toidu, keskkonnahoiu ja jätkusuutlike valikute tähtsusele. Õppimine toimub praktiliste tegevuste kaudu ning osalejad saavad kaasa töövihiku retseptide ja ülesannetega.

Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad  teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik

Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Meeltepõhine ja mänguline retk Kaberla ojale: eristame elusat/elutut, uurime oja vett ja kaldataimi, otsime loomajälgi ja kujundame keskkonnahoidlikke harjumusi. Kestus 3 tundi; rada 1–1,2 km.

Programmi käigus tutvutakse öösel lendavate putukatega valguspüügil. Valguspüügiks seatakse üles lina ja lamp, püük toimub hämarikust pimedani. Programm algab sissejuhatusega ööputukatest ja valguspüügist, tutvustatakse ööputukaid piltide ja putukate  kogu abil. Putukaid vaadeldakse linal, vaatluspurgis või petritassidel ja uuritakse binokulaari all.  Abiks on putukate määrajad ja ööputukate joonistabel tavaliselt öösel lendavatest liikidest. Programmi täiendavatest materjalideks on hämarikuliblikate kogu, mille abil saab liike nii määrata kui ka tutvustada.

Õpilaste teadmisi kontrollitakse õppemänguga.