Õppeprogrammid

Õpilased tutvuvad Silma õpikojas ekskrementide näidistega ja kuulavad selgitusi, kellele kuuluvad need junnid.

Aktiivõppe käigus avastavad õpilased loomade tegevusjälgi, sh kakat õpperajal liikudes. Retke jooksul täidetakse tööleht. Selgitatakse, kas junnid võivad olla ohtlikud (kõhuussid), kui siis millise toitumisviisiga loomadel. Mis saab kakast? Seos aineringe ja toitumisahelatega. Vajadusel, võimalusel tehakse fotosid mõõtkavaga.

Retk lõpeb tagasiside ringiga, selgitamaks, kas eesmärgid said täidetud.

Ämblike välis- ja siseehitus on teistest lülijalgsetest erinev, juhendaja selgitused ja näidistega tutvumine toimub ruumis. Alustatakse töölehe täitmist. Silma õpikoja ümbruses otsitakse, kogutakse ja vaadeldakse ämblikke erinevates elupaikades. Selleks kasutatakse vihmavarje ja luuptopse. Töötatakse paaris ja kuulatakse juhendaja selgitusi ämblike eluviisi ja toitumise kohta. Täidetakse tööleht ja pildistatakse ämblikke ja/või võrke. Programmi lõpus antakse ja saadakse tagasisidet selle kohta, mida uut teada saadi, millised mõisted kinnistusid.

Programm viib kokku matemaatikas õpitu päris looduses eksisteerivaga. Milliseid kujundeid võib leida metsa alt ja õue pealt? Kui pikad või rasked on matkal kohatud loodusobjektid? Eriti põnevaks läheb, kui püüame puude ja põõsaste kõrgust ära arvata. Anname esmalt hinnangu ja seejärel kontrollime tulemust mõõtmise teel. Oskus täpselt mõõta nõuab harjutamist. Loendame hulkasid, olgu selleks linnud parves, puud metsatukas või hoopis sipelgad pesas. Kuidas jõuda tulemuseni, mis vastab tegelikkusele? Läbi mängude harjutame liitmist-lahutamist saja piires. Me ei unusta ka loodusõpetust ja teeme tutvust retke käigus kohatud liikidega. Kuna liigume looduses, annab programmil osalemine ka lastele vajalikku füüsilist koormust.

Kala on toit, mis paljudele lastele ei maitse. Käesoleva õppeprogrammi eesmärk on kalaga rohkem sõbraks saada. Tutvustatakse Eestis elavaid kalu, kalade bioloogiat, võimalusi kalade püüdmiseks ning söögiks tarvitamiseks.

Programm algab ülevaatega kalade ehitusest ja kohastumustest. Määraja abil harjutatakse liikide määramist ja saadakse selgeks Eestis enamlevinud kalaliigid. Näitlike püügivahendite abil tehakse tutvust erinevate kalapüügi võimalustega. Õpitakse, millistel lihtsatel kodustel viisidel on võimalik kala toiduks valmistada. Toimub ühine kala söömise ja kokkuvõtete ring.

Õppeprogramm tutvustab Läänemere geograafiat, sellest tulenevaid eripärasid ja Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme. Lahendatakse ülesandeid suure põrandakaardi juures, määratakse Läänemeres elavaid organisme ning võrreldakse neid ookeanis elavate sugulastega. Õpilased saavad tutvuda madala ja suletud Saunja lahega, mis on meie rannikumere üks kõige rohkem eutrofeerunud piirkond. Üheskoos uuritakse, mis on eutrofeerumise tunnused ning mida see endaga kaasa toob. Vaadatakse õppefilmi 2006. aastal Loode-Eestis toimunud naftareostusest ja selle tagajärgede likvideerimisest. Arutletakse naftareostuse põhjuste ja tagajärgede üle