Õppeprogrammid

Programmi jooksul toimub õpperetk Vapramäe matkarajal, kus õpitakse tundma metsarindeid, määrama metsatüüpi, taimi erinevates kooslustes ning tehakse praktiliselt läbi puude kõrguse ja ümbermõõdu mõõtmine. Programmi jooksul tutvutakse mitmete kooslustega: mets, niit, vesi (jõgi). Uuritakse Elva jõe vooluvee tegevust, Vapramäe matkarajal olevaid pinnavorme. Juhitakse tähelepanu Elva Maastikukaitseala Vapramäe osa kaitsekorraldusele, loodussäästlikule käitumisele. Praktiliste tööde läbiviimisel rakendatakse rühmatöid, saadud tulemusi võrreldakse teiste gruppidega.

Kinnistatakse mõisted: elukooslus, metsarinne, metsatüüp. Mulla osa kooslustes. Vee voolamine jões, jõe paremkallas ja vasakkallas, põrkekallas ja laugveer. Pinnavorm, pinnamood, absoluutne ja suhteline kõrgus, jõeorg. Looduskaitse Eestis, liigirikkus, maastikukaitseala.

Matkatakse  ~3 km Vapramäe künklikul maastikul. Õpitu omandamist kontrollitakse küsimuste kaudu iga teema lõppedes. Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.

Programm algab teema ja mõõtevahendite tutvustamisega, seejärel moodustatakse grupid ja hakatakse tegelema ilmaelementide mõõtmisega. Programmi jooksul kasutatakse erinevaid mõõteriistu (termomeeter, anemomeeter). Programmis on kasutusel nii digitaalsed kui mehhaanilised mõõteriistad. 

Programmi ajal liigutakse matkarajal (~2km), mõõtmisi teostatakse erinevatest kohtades ning viiakse läbi ka mõned katsed. Kogutud andmete põhjal koostatakse hetke ilmateade ning esitatakse teisele grupiliikmetele. Õpitulemuste kontrollimiseks toimub programmi lõpus teemakohane liikumismäng. 

Õpetaja täidab programmi kohta tagasisidelehe.

Programmi kestel õpitakse kasutama mikroskoopi ja binokulaari. Juhendaja tutvustab organismide rakulist ehitust (kui teema on koolis läbitud, meenutatakse õpitut). Järgneb iseseisev töö, töölehtede täitmine, analüüs ja kokkuvõte.

Õpperetkel tutvume soo tüüpidega. Õpime raba läbimist räätsadega, õpime tundma rabaelustikku. Liigume loomaradadel, tutvume loomade tegevusjälgedega, tutvume soo võimalike ohtude ja hüvedega. Tutvume soo kuivendamiseks rajatud kraavidega, räägime süsinikuringest looduses ja rabade tähtsusest süsiniku sidumisel. 

Tutvumine Vilsandi rahvuspargis asuva Harilaiu looduskeskkonnaga - kõrelombid, riimveeline järv, rannajoone muutumine, Läänemere rannikuala elukeskkond, taimestik ja loomastik.