Õppeprogrammid

Programm süvendab gümnaasiumiõpilaste teadmisi okaspuudest, nende bioloogiast ja ökoloogilisest rollist metsakoosluses. Õpilased tutvuvad Eesti looduslike ja levinumate võõramaiste okaspuudega. Puuliike õpetame määrama nii okste kui ka käbide järgi. Õppeprogrammi üheks osaks on õppekäik okaspuude tundmaõppimiseks TÜ botaanikaaias või kooli juures pargis.  

Õpilased uurivad fotosünteesi, toitumissuhete ja ökosüsteemiteenuste seoseid ning analüüsivad puidu rolli süsinikuringes. Programmi eesmärk on muuhulgas arendada analüüsi- ja arutlusoskust ning mõista metsade tähtsust kliima ja elurikkuse seisukohalt. 

Programmis saavad osalejad ülevaate kliimamuutustest, mis põhjustavad jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumist. Rühmatööna valmistavad osalejad ette töö looduse arengust jääajajärgses Eestis ning kannavad selle ette. Tähelepanu pööratakse ka inimese arengule ning sellest tulenevale mõjule keskkonnas.

Programmi käigus tutvutakse mereprügi kui Läänemere keskkonnaprobleemiga. Prügi võib merre jõuda nii maismaal kui merel toimuva inimtegevuse tagajärjel. Rühmatööde käigus tutvutakse mereprügi olemuse ja sellest tulenevate probleemidega ning analüüsitakse erinevaid võimalikke lahendusi.

Õppekäigul Kurtna järvestikus analüüsivad gümnaasiumi õpilased, kuidas erinevad looduskasutuse viisid mõjutavad kaitseala veekogusid ja maastikku. Vaatluste, mõõtmiste ja rühmaarutelude põhjal koostatakse „tõend–mõju–leevendus” loogika abil põhjendatud järeldused ja ettepanekud säästva majandamise arendamiseks ja kaitseala koormuse vähendamiseks.

Uurimuslik õppekäik, kus õpilased võrdlevad Ida-Virumaa tehismägesid ja seovad nende tekke ning koostise võimalike keskkonnamõjudega. Aherainemäel tehakse suunatud vaatlusi, töötatakse näidistega (tuhk, poolkoks) ning otsitakse kivistisi, mida kirjeldatakse ja määratakse põhjendustega. Lõpus koostatakse rühmas lühike riskihinnang ja arutletakse taastamise/taaskasutuse valikute üle.