Õppeprogrammid

Õpilased selgitavad kliimadiagrammide abil välja, kust keskuse papagoid pärit on ja miks nad Eesti looduses hakkama ei saaks. Seejärel arutavad nad, kuidas kliimamuutused võivad mõjutada nende lindude toitu, vett ja pesapaiku ning mis seob neid kaugeid metsi meie igapäevaste valikutega.

Õpilased kohtuvad papagoidega, kelle looduskaitseline staatus on väga erinev, ja saavad teada, miks kodus tavaline lemmiklind võib looduses olla ohustatud liik. Programm tutvustab CITES-i konventsiooni ja lõpeb dilemmaga lemmiklooma soetamisest.

Õpilased ehitavad elusaid papagoisid vaadeldes suuliselt troopika metsa toiduvõrgu, leiavad selles tootjad, tarbijad ja lagundajad ning võrdlevad seda Eesti metsa kooslusega. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.

Õpilased uurivad papagoide nokka, jalgu ja sulgi lähivaates ning seostavad linnu ehituse tema toidu ja liikumisega. Kümne nümfkakaduu seast otsivad nad ühe liigi lindude vahelisi erinevusi. Lõpuks saavad kõik loomi ise toita.

Teadusteater kutsub lasteaialapsi ja teisi osalejaid kirjude vedelike maailma, kus iga katse on ehe avastus. Esmalt  näeme värvilist kihistamist,  kui õli, vesi ja siirup moodustavad klaasis selged kihid tiheduse erinevuse tõttu ja seeläbi selgitame sõnade „kergem“ ja „raskem“ tähendust läbi kogemuse. Punase kapsa mahl muutub pH indikaatorina punakasroosaks happelises ja kollakaks aluselisemas keskkonnas, andes värviküllase pildi kodukeemia omaduste erinevusest. Lõpuelemendina sünnib elevandi hambapasta – hoogne vahuvulkaan vesinikperoksiidist, pärmist ja nõudepesuvahendist. Iga katse on lühike, visuaalne ja lõbus, sobides tähelepanelikule mudilasele. Õppimine toimub läbi vaatluse, vestluse ja lihtsate seletuste, mis demonstreerivad teaduse igapäevast kohalolekut. Teatrit juhendavad mängulised ja turvalised tegevused, mis äratavad lastes uudishimu.