Õppeprogrammid

Maakera loodusvööndid kui erinevate tingimustega elukeskkonnad, nende iseloomustamine kliima, taimkatte ja loomastiku abil. Programmis käsitletakse loodusvööndite paiknemise seaduspärasusi, milline on sealne kliima, asend, taimestik, loomastik ning kuidas inimene tegutseb selles loodusvööndis.

Õpe algab planetaariumis (Digistar 6 360-kraadise fulldome) programmiga, kus tutvutakse õhkkondade, ilmaelementide ja kliimavöötmetega. Tutvu planetaariumi võimalustega siin.

• Arutletakse erinevate ilmaelementide mõõteriistade, möötühikute ja erinevuste üle erinevates maailma piirkondades. Nende tegurite põhjal toimub planetaariumi osa kokkuvõtteks loodusvööndite tutvustus: asend maakeral, erinevatest klimaatilistest  tingimustest johtuvalt erinevad taime-ja loomaliigid ning inimtegevus, illustreerivad pildid.  
• Seejärel suundutakse paarikaupa loodusvööndite õpperajale loodusmajas. Õpilased läbivad majaplaani abil 9 punkti, kus on küsimused erinevate loodusvööndite kohta: körb, lähistroopiline mets, ekvatoriaalne vihmamets, tundra, jäävöönd, parasvöötme okasmets, parasvöötme segamets, parasvöötme rohtla, kõrgusvööndilisus. Küsimustele vastamiseks on vaja kasutada atlast, interaktiivset liivakasti (kõrgusvööndilisus), audio-giidi, talveaia taimi, püsiekspositsiooni loomatopiseid, plakatit, termomeetrit, hügromeetrit, IPade.

Soovituslik 8. klassile, toetab geograafia ainekava - ilm ja kliima; kliimadiagrammid ja kliimakaardid; kliimat kujundavad tegurid; temperatuuri ja õhurõhu seos; ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; kliimavöötmed; looduskomponentide vastastikused seosed; inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes. 

Soovituslik aeg õppeprogrammi läbimiseks II poolaasta (kui üldhariduskooli õppekavas on vajalikud teemad läbitud).

Kaasa vahetusjalanõud!

Õppeprogrammi käigus saadakse ülevaade Võrtsjärvest kui elukeskkonnast ja pika traditsiooniga kalandus- ning puhkepiirkonnast, Võrtsjärve tekkeloost ja legendidest ning mageveekaladest. Räägitakse kalaliikide mitmekesisust maailmas ja Eestis. Selgitatakse, kes on kalad ning mille poolest nad maismaaloomadest erinevad. Järvemuuseumis elavaid mageveekalu vaadeldes õpitakse, mil viisil neid üksteisest eristada. Õpitakse tundma ja kirjeldama Eesti magevetes (sh Võrtsjärves) enamlevinud kalaliike. Selgitatakse kalade rolli veekogudes ja inimeste elus, tutvustatakse jätkusuutliku kalastamise põhimõtteid. Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja parvega Võrtsjärvel.

Õppeprogrammi käigus tutvutakse Võrtsjärvega ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistavad õpilased kalade määramise oskuseid, õpivad moodustama erinevaid toiduahelaid, väärtustama kohalike liikide ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust, saavad selgeks võõrliikidega kaasnevad ohud ning säästva kalastamise põhimõtteid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma lihtkäsiõnge ja püütakse Võrtsjärvest kala. 

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis ja kalastamine Võrtsjärve kaldal. 

Õppeprogrammi käigus tutvutakse Võrtsjärvega ja Eesti mageveekaladega ning õpitakse erinevaid kalaliike üksteisest väliste tunnuste põhjal eristama. Õpitakse kalade ehitust ja kohastumusi eluks vees. Läbi iseseisvate tegevuste kinnistavad õpilased kalade määramise oskuseid ning õpivad säästva kalastamise põhimõtteid. Praktilise tegevusena õpitakse püügivalmis seadma lihtkäsiõnge ja püütakse Võrtsjärvest kala. 

Õppeprogramm toimub EMÜ Võrtsjärve õppekeskuses Järvemuuseumis, kalastamine Võrtsjärve kaldal.

Programmi eesmärk on õpilaste teadlikkuse suurendamine inimtegevuse mõjust meie maailma kliimale ning kliimasoojenemisest tingitud mõjust elurikkusele ja inimkonnale.

Programm koosneb kahest osast. Esimene osa toimub Tipu Looduskooli õuealal ja külamajas. Uurime, millised muutused erinevad stsenaariumid ennustavad, räägime elektrienergia tootmise erinevate võimaluste plussidest ja miinustest, mõtleme mis on kliimasoojenemise mõju erinevatele valdkondadele (nt põllumajandus, tervishoid, metsandus, turism), mida saab teha, et kliimasoojenemist vähendada ja kohandada muutustega. Sissejuhatusena toimub väike rollimäng ja esitlus. Rühmatööna tutvuvad õpilased erinevate teemadega, lahendavad ülesandeid, tutvustavad oma tulemusi ja toimub arutelu. Ühe praktilise tegevusena valmistavad õpilased matkale osa lõunasöögist (mahe, kohalik, taimne).

Teine osa programmist toimub matkal, kus külastame Õördi või Riisa raba taastamisala. Räägime, miks me vajame soid ja kuidas kuivendatud turbaalad rabade ja soode tähtsusest. Talvel on võimalik seda teha tõukekelgumatkana või räätsamatkana.

Programmi saab ka kooli tellida, sel juhul saab läbi viia ainult I osa programmist.