Õppeprogrammid

Millised tegurid mõjutavad energia muundamist tuule- ja päikeseenergiast elektrienergiaks? Uurime demokomplektide abil. Pikemas variandis (3x45 min) teevad kõik õpilased läbi nii tuule- kui päikeseenergia katsed.

8. klassi õpilased õpivad tundma peamiselt viljaka mullaga laane- ja palumetsade, vähemal määral rabamänniku, raba ja kõdusoo metsa taimeliike Paunküla Maastikukaitsealal. Läbitakse vahelduva maastikuga matkarada pikkusega 5,5 km, kus õpitakse sambla-, rohttaime-, puhma-, põõsa- ja puuliike eristama nende välisehituse järgi ja arutletakse, kuidas nad on kohandunud oma kasvukohaga. 

Õppekäigul aianduskooli parki ja aeda kogutakse ning õpitakse tundma erinevaid materjale, millest saab valmistada komposti ja mille alusel neid biolagunevaid jäätmeid jagatakse „rohelisteks“ ja „pruunideks“. Praktilise töö käigus segatakse kokku kompostimiseks sobivad materjalid. Saadakse teada, kuidas toimub kompostis lagunemisprotsess. Arutletakse, miks on kompostis vajalik vee sisaldus ja miks on vaja komposti liigvee eest kaitsta? Miks tuleb komposti pidevalt liigutada, õhustada ning miks peab kompostis temperatuur tõusma 65 °C-ni? Mõõdetakse kompostihunniku temperatuuri ja niiskuse sisaldust. Tutvutakse erinevate kompostikastidega, mida saab kasutada koduaias, analüüsitakse nende häid ja halbu omadusi. Õpitakse tundma komposti kasutamise võimalusi ning uuritakse selle mõju mullale.

See on kombineeritud õppeprogramm, kus programmi esimesel poolel õpilased õpivad tundma Viimsi maastikukaitseala elurikkust, kohastumusi ja keskkonnaprobleeme kasutades enda isiklikku nutiseadet. Programmi teisel poolel lähevad õpilased koos juhendajaga mere äärde, määravad piltmäärajate abil mere poolt kaldale uhutud mereelustiku liike ning arutlevad nende kohastumuste üle. 

Õpilased määravad piltmäärajate abil koos juhendajaga Keila-Joa pargis elavate lindude ja pargipuude liike. Toimuvad juhendatud arutelud inimtegevuse mõjust loodusele. Töö toimub paaristööna. 

Broneeri: https://vesipapp.com/registreerimine/