Õppeprogrammid

Õppeprogrammis õpitakse praktiliselt tundma veeorganisme. Toimub selgrootute kahvapüük, vaadeldakse ning määratakse organisme erinevatest loomarühmadest ning nende süstemaatilist kuuluvust. Täidetakse uurimuslike ülesannetega tööleht  veekogu liikidest, nende eluviisist, tunnustest, elukeskkonnast ja selle omadustest. Praktilise tegevuse  käigus saab vaadelda ka veega seotud selgroogseid loomi näiteks konnad, vesilikud, kalad, veelinnud. Arutame loodushoidlikku käitumist veekogu ääres ja jätkusuutliku eluviisi  põhimõtteid. Õppeprogrammi lõpus tehakse kokkuvõte vaatlustest ning veekogu keskkonnast. Aprillist oktoobrini viiakse õppeprogrammi praktiline osa läbi veekogu ääres veeloomi püüdes. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Kui Programmi toimumisel looduses võtab 

Programmis uurime lepatriinulaste mitmekesist sugukonda. Kõik ju tunnevad lepatriinut! Aga mitme täpiga lepatriinu on see nii-öelda tavaline triinu? Kas on tal viis, seitse või koguni üksteist täppi? Kas teadsid, et lepatriinulaste sugukonnas võib leida ka näiteks õnne-, silmik-, ankur- ja kroontriinusid? Triinude maailma tundma õppimiseks külastame TÜ loodusmuuseumi putukatuba ning zooloogia õppeklassi. Paneme kokku triinupuslesid, uurime lepatriinulaste eluringi ja iga laps koostab lõpuks omaenda triinu pildilise eluloo. Putukate elu vaatlemise ja tundmaõppimise kaudu tutvutakse loomastiku elurikkusega ja loodushoidliku eluviisiga. 

Õpilased vaatlevad vee-elustikku ja tutvuvad veeselgrootute rühmadega. Õppeprogrammi esimene osa – liikide tundmaõppimine – toimub loodusmuuseumi õppeklassis, koolis või veekogu ääres. Õppeprogrammi praktilises osas veekogu ääres püütakse kahvaga ja uuritakse veeselgrootuid, nende eluviisi ja liike. Veeselgrootutest on huvitavamad kiilivastsed, ujurid, ühepäevikute vastsed, teod, karbid, vesiämblikud,  sõudurid, vesikirbud.  Määramisel kasutatakse piltidega infolehte. Arutatakse loodushoidu ja jätkusuutlikku käitumist veekogu ääres ja looduses ning kuidas hoida loodust puhtana. Vee-elustiku kahvapüük veekogu ääres toimub aprillist oktoobrini.  

Mängulise programmi käigus kuulame loomade hääli, paneme kokku puslesid ja räägime piltide abil suurkaslaste eluviisist ja elupaikadest. Uurime maakaarti ja arutleme, miks need uhked loomad kohtuvad omavahel vaid loomaaias või loodusmuuseumis. Oma värskeid teadmisi saavad lapsed kinnistada kehastudes tiigriks, lõviks või jaaguariks.

Veebiprogrammis „Sipelgas, lõvi, rästik või vihmauss – kas selgroogne või selgrootu?“  tutvustatakse selgroogsete ja selgrootute mitmekesisust, nende rühmi ja huvitavaid liike. Uuritakse loomade erinevusi välimuses, ehituses, eluviisis ja kohastumustes. Saab teada, mitu jalga on putukatel või ämblikel, mille poolest erinevad vihmauss ja rästik, kus asuvad tigude silmad, kui kiiresti liigub gepard, kuidas toidab oma poegi lõvi, mida söövad lepatriinud, ämblikud või ka paeluss. Programmi käigus saab vastata uurimisküsimustele ja lõpus toimub viktoriin.