Õppeprogrammid

Programmiga antakse õpilastele teadmised inimkonna energiatootmise ajaloost ja selle mõjust Maa kliimale. Eesmärgiks on tekitada õpilastes huvi  taastuvenergia tootmise viiside ja võimaluste vastu ning soovi mõelda kaasa sobivate energialahenduste üle (nn kliimaärevus on vähenenud ja tegevus suunatud lahenduste otsimisele).

Praktikum viiakse läbi programmi pakkuja õppeklassis või konkreetse haridusasutuse klassiruumis.Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse gruppidesse, grupid läbivad  kolm praktikumi:

1. Tuuleenergia praktikum - muudetakse tuulegeneraatori seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmetega muutuste mõju energia tootmisele.
2. Päikeseenergia praktikum - muudetakse päikesepaneeli seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmega muutuste mõju energia tootmisele.
3. Energia tootmine ja tarbimine Metsamõisas -  Puhta vee teemapargi -  energiatootmise näitel - Vaatlustulemuste kaudu analüüsivad õpilased taastuvenergia tootmist ja kasutamist ning salvestamist.

Praktikumid koosnevad ülesannetest, kus on lõimitud erinevad õppeained - bioloogia, füüsika, geograafia, keemia. Õpilased vaatlevad, koguvad andmeid, analüüsivad, teevad järeldusi ja leiavad lahendusi. Praktikumides täidetakse töölehti.

Andmete saamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse PASCO taastuvenergia mõõtekomplekte WIFI-ga ühendatult. Andurite seas on voltmeeter, ampermeeter, temperatuuri- ja valgusmõõtja, GPS tuulemõõtja  ja energia tootmise ning tarbimise rakendus  SPARKuve. 

Praktikumide läbimisel õpilane:

• On saanud teadmised kliima soojenemise põhjustest ning mõistab seoseid energiatootmise ja kliimamuutuste vahel;
• toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõjust loodusele;
• on uurinud taastuvenergia tootmise tõhusust tuule ja päikese abil ning teab läbi praktikumide nende eeliseid;
• on vaadelnud ja analüüsinud töötavat taastuvenergia rakendust SPARKuve näitel ja nimetab taastuvenergia eeliseid;
• mõtleb kaasa sobivate energialahenduste üle, tuues näiteid energiaprobleemidest, mis on seotud meie geograafilise asukohaga.
• teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist.

Programmiga antakse õpilastele teadmised inimkonna energiatootmise ajaloost ja selle mõjust Maa kliimale. Eesmärgiks on tekitada õpilastes huvi  taastuvenergia tootmise viiside ja võimaluste vastu ning soovi mõelda kaasa sobivate energialahenduste üle (nn kliimaärevus on vähenenud ja tegevus suunatud lahenduste otsimisele).

Praktikum viiakse läbi programmi pakkuja õppeklassis või konkreetse haridusasutuse klassiruumis. Õpilased jagatakse 3-4 liikmelistesse gruppidesse, grupid läbivad  kolm praktikumi:

1. Tuuleenergia praktikum - muudetakse tuulegeneraatori seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmetega muutuste mõju energia tootmisele.
2. Päikeseenergia praktikum - muudetakse päikesepaneeli seadistusi ning jälgitakse mõõtmisseadmega muutuste mõju energia tootmisele.
3. Energia tootmine ja tarbimine Metsamõisas -  Puhta vee teemapargi -  energiatootmise näitel - Vaatlustulemuste kaudu analüüsivad õpilased taastuvenergia tootmist ja kasutamist ning salvestamist.

Praktikumid koosnevad ülesannetest, kus on lõimitud erinevad õppeained - bioloogia, füüsika, geograafia, keemia. Õpilased vaatlevad, koguvad andmeid, analüüsivad, teevad järeldusi ja leiavad lahendusi. Praktikumides täidetakse töölehti.

Andmete saamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse PASCO taastuvenergia mõõtekomplekte WIFI-ga ühendatult. Andurite seas on voltmeeter, ampermeeter, temperatuuri- ja valgusmõõtja, GPS tuulemõõtja  ja energia tootmise ning tarbimise rakendus  SPARKuve. 

Praktikumide läbimisel õpilane:

• On saanud teadmised kliima soojenemise põhjustest ning mõistab seoseid energiatootmise ja kliimamuutuste vahel;
• toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõjust loodusele;
• on uurinud taastuvenergia tootmise tõhusust tuule ja päikese abil ning teab läbi praktikumide nende eeliseid;
• on vaadelnud ja analüüsinud töötavat taastuvenergia rakendust SPARKuve näitel ja nimetab taastuvenergia eeliseid;
• mõtleb kaasa sobivate energialahenduste üle, tuues näiteid energiaprobleemidest, mis on seotud meie geograafilise asukohaga.
• teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist.

Uurime süsinikuringet ja selle seost kasvuhooneefektiga. Õpilasted ehitavad atmosfääris leiduvate kasvuhoonegaaside analoogina kasvuhoone ja uurivad kasvuhooneefekti. Koostavad rühmatööna süsinikuringet kirjeldava teksti alusel süsiniku ringlemise skeemi ja mõõdavad süsihappegaasi sisaldust erinevates tingimustes. Arutlevad kasvuhoonegaaside tekkimise põhjuste üle ja mõtisklevad iseenda seotusest sellega.

Õppeprogramm 7. kl õpilastele.

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Õppeprogrammi tegevused aitavad õpilastel mõista, kuidas taastuvenergia muudetakse elektrienergiaks ning kuidas see aitab kaasa keskkonnasõbralikule energia tootmisele.

Õppetöö viiakse läbi õppeklassis ja õuealal, praktiliste tegevuste läbimiseks jagatakse õpilased  3-liikmelistesse gruppidesse.

1. Uurime, mis on energia (erinevaid energialiigid) ja kuidas need on seotud taastuvenergia allikatega.
2. Meisterdame vesiveski ja teeme katseid vee energiaga.
3. Vaatleme erinevaid taastuvenergia allikaid Pernova kliimahariduse näidisalal ja seostame energialiikidega, mida nad kasutavad.

Õppeprogramm 2-3. kl õpilastele.

NB! Selga ilmastikukindlad riided ja kaasa vahetusjalanõud.

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".

Õpilased uurivad taastuvenergia demokomplektide abil energia muundamist tuule- või päikeseenergiast elektrienergiaks. Muudavad tuulegeneraatori ja päikesepaneeli seadistusi ning jälgivad muutuste mõju energia tootmisele. Vaatlevad töötavat taastuvenergia süsteemi Pernova Smartpargis kliimahariduse näidisalal ja analüüsivad nähtud energiatootmise tulemusi. Lisaks arutlevad energiatootmise tuleviku ja probleemide üle Eestis.

Õppeprogramm soovitav 9. kl  õpilastele

STEAM programmi väljatöötamist rahastas Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 2014-2021 programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine".