Muuseumitunni eesmärk on kinnistada kaardilugemise põhioskusi ja tutvustada polaaralade geograafiat 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kuulsate balti-saksa päritolu maadeavastajate retkede kaudu. Muuseumitunnis tutvuvad õpilased kaardiprojektsioonide ja moonutustega, võrdlevad ajaloolisi kaarte, sh reaalseid ajaloolisi kaarte Eesti Meremuuseumi kogudest, kasutavad maadeavastusi tutvustavaid digilahendusi Paksus Margareetas ning arutlevad pikkade merereiside ohtude üle. Järeltegevusena antakse kaasa materjale, mis võimaldavad õpilastel täiendada rühmades ajalooliste ekspeditsioonide kaarte. Muuseumitund täiendab suurepäraselt 7. klassi ajaloo ja geograafia teemasid, kuid seikluslikud ja silmaringi avardavad tegevused sobivad ka vanemate klasside õpilastele.
Broneeri õppeprogramm muuseumi kodulehel!
Õpipädevused:
digipädevus
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalne ja kodanikupädevus
suhtluspädevus
Õpitulemused:
1) Õpilane oskab kasutada trüki- ja arvutikaarte ning teisi allikaid, et leida infot kindla piirkonna kohta:
Määrab suundi kaardil kaardivõrgu järgi (III kooliaste);
leiab gloobusel ekvaatori, nullmeridiaani (algmeridiaani), polaarjooned ning Arktika ja Antarktika (III kooliaste);
teab, millest tulenevad kahemõõtmeliste kaartide moonutused (III ja IV kooliaste).
2) Võrdleb erinevatel ajastutel koostatud kaarte polaaralade kohta:
Selgitab, kuidas on kaardistamise põhimõtted viimase 500 aasta jooksul muutunud (III ja IV kooliaste);
teab ja oskab kasutada mõisteid: geograafiline laius, geograafiline pikkus, koordinaadid, kaardivõrk (III kooliaste);
3) Tunneb polaaralade loodust ja kliimamuutuste mõju sellele, oskab toimida jätkusuutlikult:
Võrdleb Arktika ja Antarktika loodust, inimtegevust neil aladel ja selle mõju (III ja IV kooliaste);
teab, kuidas mõjutavad kliimamuutused polaarpiirkondi (soojakraadid, sulamine, elustik õrn) ning teab, kuidas toimida jätkusuutlikult (oma prügi loodusest kaasa jne). (IV kooliaste)
4) Tunneb Eestist pärit olulisemaid baltisaksa maadeavastajaid ning nimetab mõne olulise ekspeditsiooni (III ja IV kooliaste).
Oskab nimetada Maa piirkondi, mis kaardistati hilis-uusajal ja olid nö viimased valged laigud kaardil (III ja IV kooliaste);
analüüsib, miks just polaaralad ja kõrgmäestikud on piirkonnad, mis kaardistati kõige hiljem (IV kooliaste).
Õpitulemuste saavutamist kontrollime tunni lõpus tegevustega:
1) Arutlus rühmakaaslastega, mida saadi tunnis teada: 1) kaartide arengust läbi aja, 2) poolustest, 3) polaaralade kaardistamisest, 4) planeedist Maa, 5) baltisaksa maadeavastajatest.
2) "Kes avastab Antarktika?" mängu kaartide abil Antarktika esmaavastuse kohta jutustuse loomine.
Määrab suundi kaardil kaardivõrgu järgi (III kooliaste);
leiab gloobusel ekvaatori, nullmeridiaani (algmeridiaani), polaarjooned ning Arktika ja Antarktika (III kooliaste);
teab, millest tulenevad kahemõõtmeliste kaartide moonutused (III ja IV kooliaste).
2) Võrdleb erinevatel ajastutel koostatud kaarte polaaralade kohta:
Selgitab, kuidas on kaardistamise põhimõtted viimase 500 aasta jooksul muutunud (III ja IV kooliaste);
teab ja oskab kasutada mõisteid: geograafiline laius, geograafiline pikkus, koordinaadid, kaardivõrk (III kooliaste);
3) Tunneb polaaralade loodust ja kliimamuutuste mõju sellele, oskab toimida jätkusuutlikult:
Võrdleb Arktika ja Antarktika loodust, inimtegevust neil aladel ja selle mõju (III ja IV kooliaste);
teab, kuidas mõjutavad kliimamuutused polaarpiirkondi (soojakraadid, sulamine, elustik õrn) ning teab, kuidas toimida jätkusuutlikult (oma prügi loodusest kaasa jne). (IV kooliaste)
4) Tunneb Eestist pärit olulisemaid baltisaksa maadeavastajaid ning nimetab mõne olulise ekspeditsiooni (III ja IV kooliaste).
Oskab nimetada Maa piirkondi, mis kaardistati hilis-uusajal ja olid nö viimased valged laigud kaardil (III ja IV kooliaste);
analüüsib, miks just polaaralad ja kõrgmäestikud on piirkonnad, mis kaardistati kõige hiljem (IV kooliaste).
Õpitulemuste saavutamist kontrollime tunni lõpus tegevustega:
1) Arutlus rühmakaaslastega, mida saadi tunnis teada: 1) kaartide arengust läbi aja, 2) poolustest, 3) polaaralade kaardistamisest, 4) planeedist Maa, 5) baltisaksa maadeavastajatest.
2) "Kes avastab Antarktika?" mängu kaartide abil Antarktika esmaavastuse kohta jutustuse loomine.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Tunni teemavalik tuleneb Eesti Meremuuseumi kogudest, viimaste aastate teadustööst ja pikaajalisest koostööst Eesti Polaarklubiga. Tunni õpitulemused on koostatud lähtuvalt Põhikooli riikliku õppekava loodusainete valdkonna õpitulemustest, rõhuga III kooliastme geograafia õpitulemustel kaardiõpetuse teemal (Geograafia 2.3.4.1 Kaardiõpetus) ja loodusvööndite teemal (2.3.4.7 Loodusvööndid), ning Gümnaasiumi riikliku õppekava geograafia õpitulemustest (Gümnaasiumi geograafia 2.2.3; 2.2.4.1 Rahvastik ja majandus). Puudutame kliimasoojenemise teemat ja toome näiteid, sooviga kujundada õpilaste väärtushoiakuid keskkonnahoidlikumaks.
Tunni õpitulemused toetavad ka sotsiaalainete valdkonna õpitulemusi hilis-uusaja perioodi kajastamisel, nii põhikooli 7-8. klassis kui ka gümnaasiumis (Põhikooli ajalugu 2.2.8.2 (uusaeg); Gümnaasiumi Üldajalugu 2.2.4 (uusaeg), Eesti ajalugu II 2.1.6). Ühtlasi tutvuvad õpilased antropoloogia ja inimgeograafia kontseptsioonidega, mis seovad edukalt sotsiaal- ja reaalaineid ning loovad laiemat silmaringi ning sildu väga erinevate õppeainete vahele.
Digivahendite kasutamine toetab digipädevusi, rühmades tegutsemine sotsiaalpädevusi ning käeline meisterdamine jätkutegevusena koolis kunsti- ja tehnoloogiavaldkonna pädevusi.
Meetodid:
Tund on üles ehitatud suuresti rühmades tegutsemisele, kuna sihtgrupiks on noored alates 7. klassist.
Tunnis kasutatavad meetodid: rühmatöö; vaatlemine; võrdlemine; aegrea moodustamine; arutelu ja põhjendamine; pildistamine ja info jagamine; jutustuse koostamine ja ettekandmine; strateegiamäng (lauamäng)
Tunnis kasutatavad vahendid: paberist ruudukujuline gloobus ja tavapärane ümar gloobus klassiruumis kasutamiseks (ruudukujulise gloobuse meisterdamise materjal antakse klassi saatvale õpetajale kaasa, mida koolis saab kasutada käeliseks tegevuseks ja infoga täiendamiseks);
tahvelarvutid pildistamiseks ning teistele info jagamiseks padlet keskkonna kaudu igale grupile;
baltisakslastest maadeavastajate nimesildid igale grupile ja grupiliikmetele;
suured A3 kaardid Antarktika ja Arktika kohta igale grupile;
suured põrandakaardid (matid) ja märksõnadega kaardid gruppidele;
mängukaardid mängust "Kes avastab Antarktika?", paber, pliiatsid;
Juhis õpetajale:
Muuseumitund toimub Meremuuseumi Paksu Margareeta õppeklassis ja ekspositsioonis.
Enne ja pärast muuseumitundi soovitame teha erinevad häälestavaid ja kinnistavaid tegevusi:
- Enne muuseumitundi soovitame üle korrata või tutvuda kaardiõpetuse põhimõistetega (mõõtkava, legend, jms) ning kuulata Tartu Ülikooli kartograafi Taavi Pae lühiloengut kaartide tähtsusest,
- Pärast muuseumitundi soovitame mängida lauamängu „Kes avastab Antarktika?“ (mäng kingitakse igale koolile, kes tundi külastab) ning Antarktika geograafiat ning uurimissuundi tutvustavat digimängu „Kes tahab saada polaaruurijaks?“ ning lahendada järeltegevuse ülesandeid e-koolikotist märksõna alt „Viimased valged laigud.“
- Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame lugeda Postimehe artiklit Bellingshauseni Vene Antarktika ekspeditsioonist, tutvuda Erki Tammiksaare artikliga “Vene Lõuna-Pooluse ekspeditsiooni pärand poliitilistes tõmbetuultes” (2014 Akadeemias), Go Travel Antarktika 200 erinumbriga (nii eesti kui ka inglise keeles) ning kuulata Kuku-raadio taskuhäälingut Krusensternist ning balti-saksa maadeavastuste ajaloost.
Tundi viivad läbi Eesti Meremuuseumi koolitatud külastusjuhid, kelle hulgas on giidi, õpetaja vms taustaga inimesi. Külastusjuhid on saanud vastava tunni läbiviimiseks koolituse ning saavad jooksvalt ka teisi, eri suunitlusega pedagoogikaalaseid koolitusi. Vt. korporatiivteenuste alajaotusest külastusjuhid: https://meremuuseum.ee/organisatsioonist/kontakt/
Kui õpetajal on täpsustavaid küsimusi või erisoove, võib alati julgelt ühendust võtta meie kliendihalduriga, kes vajadusel viib õpetaja ja konkreetse tunni läbiviija ka omavahel kokku. Klassi saatvalt õpetajalt ootame proaktiivsust muuseumitundi tulekuks häälestamisel koolis ja muuseumitunni ajal külastusjuhi toetamisel õpilaste käitumise korrigeerimisel, kui selleks tekib vajadus.
Oleme tänulikud, kui kool teatab enne tundi tulekut meile erivajadusega õpilaste olemasolu klassis, siis oskab külastusjuht tegevuste planeerimisel ja klassiruumi organiseerimisel sellega arvestada. Erivajadusega õpilaste puhul ootame tugiisiku kohalolu, kui õpilasel on tugiisik. Liikumispuudega õpilasel on ligipääs muuseumi ja klassiruumi võimalik. Kuulmispuudega õpilane saab osa võtta tunnis tegevustest, mis on suuresti visuaalsed.
Pärast tundi saab õpetaja tagasisidet anda veebikeskkonnas. Selleks saadetakse talle vastav link.
Sihtgrupp:
7-9 kl III kooliaste
Gümnaasium
Täiskasvanud
Kestus:
2 x 45 minutit
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
6€
Lisainfo:
Suuremad kui 24 õpilasega rühmad jagatakse kaheks grupiks ja tund toimub paralleelselt kahes õppeklassis.
Läbiviimise koht:
Paks Margareeta
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
booking@meremuuseum.ee
6200550
6200550
Programmi läbiviija:
https://meremuuseum.ee/organisatsioonist/kontakt/
Keel:
Eesti keel
Vene keel
Viited:
Muuseumitunni "Viimased valged laigud kaardil: pooluste avastamine" kirjeldus veebis
Seotud failid:
Viimased valged laigud kaardil: pooluste avastamine
MT_Viimased valged laigud kaardil_pooluste avastamine_kava.docx(4.96 MB)
Tunnikava, mis on mõeldud tunni läbiviijale.
Pikk kirjeldus:
Muuseumitunni alguses, ekspositsiooni purjelaevade korrusel toimuvas sissejuhatuses (u. 10 min) antakse põgus ülevaade maadeavastamise teemast: ideed, põhjused, tulemused.
Seejärel, programmi põhiosas (mis kestab umbes tund) toimuvad alljärgnevad õppetegevused.
Käegakatsutavate näidete ja võrdluste kaudu tutvuvad õpilased ideega maa kujutamise keerulisusest tasapinnal ja moonutuste vältimatusest kaardil. Õpilastele selgitatakse, mida tähendavad valged laigud ülekantud ja otseses tähenduses.
Seejärel liiguvad õpilased tahvelarvutitega ekspositsiooni ning otsivad rühmades pidepunkte teemaga - erilist tähelepanu pööratakse baltisaksa maadeavastajatele (Krusenstern, Bellingshausen, Lütke, Wrangel, Kotzebue) ning nende panusele Maa valgete laikude kaardistamisel. Leiumaterjali jagamiseks kasutatakse padlet keskkonda ning arutletakse ühiselt rühmade tulemuste üle.
Tunni teises pooles lahendatakse erinevaid poolustega seotud ülesandeid:
1) Luuakse rühmades ajalooliste kaartide aegrida ja arutatakse seeläbi, kuidas kaartide koostamine on ajas muutunud ning miks pooluste kaardistamisega nii palju aega kulus (süvendatumalt IV kooliastmes);
2) Võrreldakse lõuna- ja põhjapooluse loodust ning inimtegevust, sh arutletakse kliimamuutuste mõju polaarpiirkondadele (süvendatumalt IV kooliastmes);
3) Kui rühmal on rohkem aega, saab koha peal lahendada ekspeditsiooni kaardi täiendamise ülesande (Timo Palo retk Põhjapooluselt Teravmägedele või Wrangeli saart kirjeldav kaardiülesanne), kui selle jaoks aega ei jää, siis saavad õpilased selle järeltegevusena kaasa.
Tundi kokku võtvas osas (u 15-20 min) saavad kõik rühmad tõmmata loosiga "varustuse" ja "ohtude" kaarte lauamängust "Kes avastab Antarktika?" (mäng räägib Bellingshauseni ajaloolisest retkest) ning moodustada lühijutu teemal "kuidas me poolusi avastasime." See võimaldab loovalt, aga ajaloolistele faktidele tuginedes 19. sajandi maadeavastuste vaimus oma teadmisi korrata.
Kõige lõpuks peegeldavad õpilased oma grupis, mida uut nad pooluste, kartograafia ning polaaralade avastamise kohta teada said ning valivad iseenese unistuste sihtkoha ja isikliku "valge laigu", mida nad sooviksid elu jooksul vallutada.
Iga tunnis osalev klass (kool) saab kingituseks kaasa ka Eesti Meremuuseumi lauamängu "Kes avastab Antarktika?" Lisaks on loodud e-koolikotti täiendavate tegevuste loetelu, mis sisaldab järeltegevuse kaardiülesandeid ning mille abil tunniks valmistuda ning tunnijärgselt kokkuvõtteid teha ning reflekteerida. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/31621-Viimased-valged-laigud-kaardil
Need materjalid on vabalt kättesaadavad kõigile, olenemata sellest, kas nad tunnis osalevad või mitte.
Viimati uuendatud:
24.03.2023