Õpilased tutvuvad praktiliste, uurimuslike ja avastuslike meetodite abil vee omaduste ja vee puhastamise meetoditega, samuti antud valdkonnaga seotud loodusteaduslike mõistetega.
Õppeprogarmmis ehitatakse vee molekuli ja jääkristalli mudel, räägitakse kapillaarsusest ja tehakse katset, mängitakse kujutlusmängu üksikule saarele sattumisest, arutletakse puhta vee ja selle kasutamise üle, uuritakse erinevaid veefiltreid ja lõpetuseks käiakse Tartu loodusmaja talveaia kilpkonna basseini juures, kus vaadeldakse kilpkonni ja Eesti Maaülikooli õpilaste poolt konstrueeritud veefiltrit ning arutletakse sealse vee puhtuse üle.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Programmis käsitletakse riikliku õppekava 5. klassi loodusõpetuse teemasid: Vesi kui aine, vee kasutamine. Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Märgamine ja kapillaarsus. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.
Praktilised tööd: 1) vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine, vee soojuspaisumine, vee liikumine soojendamisel, märgamine, kapillaarsus); 2) erinevate vete võrdlemine; 3) vee puhastamine erinevatel viisidel;
Ainetevaheline lõiming: Erinevate õpitegevuste kaudu arendatakse uurimusliku õppe rakendamise oskust: sõnastada probleeme ja uurimisküsimusi, plaanida ja teha katseid või vaatlusi ning koostada kokkuvõtteid. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust (suhtluspädevus). Sotsiaalset pädevust kujundatakse ühistegevuste raames. Praktiliste tegevuste ja uurimusliku õppe ning IKT kasutamise kaudu kujundatakse tehnoloogilist pädevust.
Antud teemaga toetatakse läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemist. Aitab kaasa keskkonnahoidlike väärtushoiakute ja käitumisharjumuste kujundamisele; programmi teema kontekstis käsitletakse inimese ja looduskeskkonna vahelisi seoseid.
Õpitulemused:
Programmi läbinud õpilane:
• teab mõisteid kapillaarsus, märgamine, setitamine, filtreerimine;
• teab vee puhastamise erinevaid võtteid: setitamine, filtreerimine, keetmine, destilleerimine;
• oskab puhastada vett erinevatel viisidel;
• võrrelda destilleerimist vee aurumise ning vihma tekkega;
• oskab arutleda vee puhtuse mõiste üle;
• oskab teha ise veefiltrit käepärastest vahenditest;
• oskab planeerida ohutut katset;
• mõistab setitamise, filtreerimise, keetmise ja destilleerimise puhastavat mõju veele;
• mõistab puhta vee tähtsust elusorganismidele.
• teab mõisteid kapillaarsus, märgamine, setitamine, filtreerimine;
• teab vee puhastamise erinevaid võtteid: setitamine, filtreerimine, keetmine, destilleerimine;
• oskab puhastada vett erinevatel viisidel;
• võrrelda destilleerimist vee aurumise ning vihma tekkega;
• oskab arutleda vee puhtuse mõiste üle;
• oskab teha ise veefiltrit käepärastest vahenditest;
• oskab planeerida ohutut katset;
• mõistab setitamise, filtreerimise, keetmise ja destilleerimise puhastavat mõju veele;
• mõistab puhta vee tähtsust elusorganismidele.
Üldpädevused:
kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
sotsiaalsed oskused
suhtluspädevus
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: mudelite kasutamine ja koostamine, praktilised ülesanded, vaatlus, rühmatöö, arutelu, kujutlusmäng.
Programmis kasutatavad vahendid: esitlustehnika, keedukann. Paari peale: plastiliin ja pulgad aatomite ning molekulide mudelite valmistamiseks, sool, lusikas, kaanega tass destillatsiooni kirjeldamiseks, viltpliiatsid või nende sisud märgumise ja kapillaarjõu demonstreerimiseks, kivid, veenõu tugevalt lõhnava ja läbipaistmatu veega, kaks tühja läbipaistvat topsikut, poolik plastpudel, kuiv kangas, vatti, sammal, muud looduslikud vahendid (näiteks kastanid või tammetõrud) filtri tegemiseks ja vee puhastamiseks.
Juhis õpetajale:
Õpetajal palume koordinaatorile teada anda võimalikest erisustest, häälestada õpilased programmis osalemiseks, abistada vajadusel juhendamist ja aidata õpilastel luua seoseid varasemalt koolis õpitu vahel. Tagasiside andmiseks saadetakse õpetajale digitaalne tagasiside vorm.
Sihtrühm:
4-6 klass II kooliaste
Kestus:
2 x 45 minutit
Grupi suurus:
24
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
165€
Lisainfo:
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse või mujale (sellisel juhul lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks).
- Kui programm tellida haridusasutusse, on soovitav õppeprogramm läbi viia ruumis, kus asub kraanikauss ning ruum kannatab ka vee mahaminekut.
- Programm on kohaldatav ka erivajadusega õppijale (nt. ratastooliga liikujale jt), kuid selleks palume teha eelnevad kokkulepped.
- Grupi suurus: kuni 24 õpilast (või üks klass).
- Tartu loodusmajas palume kanda vahetusjalanõusid.
- Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Tartu loodusmaja
Läbiviimise asukoht:
58.37436940436, 26.726775169373
Maakond:
Tartumaa
Keskus:
Otsekontakt:
programmid@tartuloodusmaja.ee
736 6120
736 6120
Programmi läbiviija:
Mai-Liis Vähi (TÜ loodusteaduste õpetaja BSc; TÜ Bioloogia, ökoloogia MSc; EMÜ loodusvarade kasutamine ja kaitse MSc; Tartu loodusmaja õpetaja ja programmide läbiviija ning koostaja 10 aastat), programmi autor.
Keel:
Eesti keel
Viited:
Programmi kirjeldus Tartu loodusmaja kodulehel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus (10 min):
Programmi alguses räägitakse läbi reeglid, millega on vaja õppeprogrammil arvestada. Programmi juhendaja eestvedamisel jagavad õpilased klassile oma teadmisi veest ja selle omadustest. Millal on meil vett vaja?
Praktiline, avastuslik osa (70 min):
Toimuvad iseseisvad, paaris- ja rühmatööd:
1. Vee molekuli ehitamine plastiliinist tehtud aatomitest. Jääkristalli kokku panemine juba valmistatud vee väikseimatest osakestest, molekulidest, et näha vee ruumala muutumise põhjus jäätumisel. (10 min)
2. Viltpliiatsi katse - vaadatakse mõneminutiline videolõik vee märgamisest ning kapillaarsusest. Seejärel tehakse paaristööna viltpliiatsi katse kapillaarsuse mõiste selgitamiseks ning seostamiseks märgumisega. (10 min)
3.1. Kujutlusmäng üksikule saarele sattumisest (paarides).
Paaristöös puhastatakse vett oma äranägemise järgi, ilma juhendamiseta. Igale paarile on laual erinevaid looduslikke vahendeid, millega neil on vaja tugevasti lõhnav, läbipaistmatu vesi muuta joogikõlblikuks. “Üksikul saarel olijaid” jälgib ja abistab õppeprogrammi juhendaja ja kaasas olev kooliõpetaja. Kujutlusmängu lõpus esitlevad kõik paarid oma puhastatud vett ning meetodeid, kuidas vett puhastati. Arutletakse kas saadud tulemus on piisav ellu jäämiseks või mitte ning võrreldakse tulemusi omavahel. (15-25 min)
3.2 Lisaülesanne kiirematele rühmadele: õpilased joonistavad paberile filtri, mida võiks meisterdada üksikul saarel ning võrdlevad joonist oma tegelikult ehitatud filtriga. (10 min)
3.3 Juhendaja teeb ülevaate erinevatest filtritest ning vee puhastamise meetoditest, näitab ühte filtrit. Arutletakse puhta vee omaduste, vee loodusliku isepuhastumise ja ka selle üle, milleks saab erineva puhtusega vett kasutada. (10 min.)
4. Paaristöö: vihma tekkimise katse.
Sool lahustub vees, tekib soolalahus. Olukorra kiirendamiseks kasutatakse kuuma vett. Imiteeritakse vihma tekkimist ookeani kohal. Katsetatakse, kas auranud vesi on soolane või mitte. Selgub seos vee puhastamise meetodi- destilleerimise ja vihma tekkimise vahel. Iga paar teeb katse kohta märkmeid ning analüüsib katse käiku. Katse tulemusi ning katses toimuvat kirjeldavad erinevad rühmad teistele. (15 min)
Kokkuvõte (10 min):
Õpilased annavad tagasisidet sellele, mida õpiti. Pärast seda jalutatakse Tartu loodusmaja kilpkonna basseini juurde, kus vaadeldakse Eesti Maaülikooli õpilaste poolt konstrueeritud veefiltrit ja arutletakse sealse vee puhtuse üle.