Õppeprogrammis avastavad õpilased mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu samblike mitmekesist maailma. Õues otsitakse, vaadeldakse ja võrreldakse samblikke, õpitakse eristama nende kasvuvorme ning määratakse tavalisemaid samblikke piltmääraja abil. Mänguliste ülesannete kaudu saadakse teada, milliste organismide kooselus samblik moodustub ja mille poolest erineb samblik samblast. Samblike esinemise põhjal hinnatakse lihtsustatud viisil õhu puhtust ning arutletakse samblike, kasvukoha ja keskkonnatingimuste vaheliste seoste üle. Rühmatöö ja uurimisülesanded arendavad õpilaste vaatlus-, võrdlemis-, määramis- ja järeldamisoskust ning aitavad väärtustada elurikkust ja puhast elukeskkonda.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““, loodusõpetus, II kooliaste
6. klassi lõpetaja:
3) sõnastab koos kaaslastega loodusteadusliku uurimisküsimuse või hüpoteesi, kavandab ja teeb uurimuse kodukoha veekogu, asula, metsa, niidu vms põhjal, kogub ja vormistab andmeid ning esitleb uurimistulemusi;
4) kasutab uurimiseks ja andmete kogumiseks tehnilisi abivahendeid (nt mikroskoop, digitaalsed andurid, luup, mõõdulint); kasutab katseid tehes turvalisi töövõtteid;
7) kasutab liikide tundmaõppimiseks määrajaid;
35) hindab inimtegevuse mõju kooslustele, arutleb nende tähtsuse ning kaitsmise vajaduse üle.
Programm toetab keskkonnateadlikkuse kujunemist, suunates õpilasi märkama organismide ja keskkonnatingimuste vahelisi seoseid. Samblike vaatlemise ja õhu puhtuse hindamise kaudu mõistavad õpilased, et inimtegevus mõjutab looduskeskkonda ja elusorganisme. Praktilised tegevused aitavad väärtustada elurikkust, puhast elukeskkonda ning kujundada vastutustundlikku ja säästvat suhtumist loodusesse.
Õpitulemused:
1) eristab samblikku samblast ning selgitab lihtsal tasemel, milliste organismide kooselus samblik moodustub;
2) tunneb samblike peamisi kasvuvorme ning määrab piltmääraja abil tavalisemaid samblikke;
3) vaatleb ja võrdleb samblikke ning seostab nende esinemist kasvukoha ja keskkonnatingimustega;
4) teab, et samblikke saab kasutada õhu puhtuse hindamisel, ning teeb oma vaatlustulemuste põhjal lihtsaid järeldusi keskkonna seisundi kohta.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: rühmatöö 3–4 õpilasega rühmades, vaatlemine, võrdlemine, samblike otsimine ja kirjeldamine, mängulised otsimis- ja rühmitamisülesanded, rolli- ja kaardimängud, samblike kasvuvormide eristamine, samblike määramine piltmääraja abil, õhupuhtuse hindamine leitud samblike põhjal, vaatlustulemuste ülesmärkimine ja järelduste tegemine, arutelu, õpitu kinnistamine ja kokkuvõte.
Vahendid: samblike otsimis- või bingokaardid, töölehed, kirjutusvahendid, luubid, piltmäärajad, samblike pildi- ja tunnusekaardid, seene ja vetika rollikaardid, sambliku ehituse skeem või mudel, samblike detektiivikaardid ning lihtsustatud õhupuhtuse hindamise ehk „samblike valgusfoori“ kaardid. Õppevahendid on arvestatud töötamiseks 3–4 õpilasega rühmades. Samblike pildistamiseks võivad õpilased kasutada isiklikke nutitelefone, kuid pildistamine ei ole programmi kohustuslik osa.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda samblikest ja nende kasvukohtadest ning uurida, mida õpilased samblikest juba teavad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmis avastatakse ja uuritakse samblikke vahetult looduses.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel rühmatöös. Õpilasi suunatakse iseseisvalt samblikke otsima, vaatlema ja võrdlema, piltmääraja abil määrama ning mängulistes uurimisülesannetes osalema. Õpetaja aitab vajadusel hoida 3–4-liikmelised rühmad koos ja toetab õpilaste koostööd.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades leitud samblikke ning arutledes samblike kasvukohtade, keskkonnatingimuste ja õhu puhtuse seoste üle. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele võimaluste piires kohandada.
- Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida metsas liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid. Kuna kogu programm toimub õues, palume arvestada ilmastikuoludega kogu programmi kestel.
- Programm toimub täielikult õues õppekeskuse lähedal metsas. Õpilased tegutsevad peamiselt 3–4-liikmelistes rühmades, otsivad ja vaatlevad samblikke, kasutavad luupe ja piltmäärajaid ning lahendavad mängulisi uurimis- ja rühmaülesandeid. Samblikke looduskeskkonnast kaasa ei korjata, vaid neid uuritakse nende kasvukohas.
- Ligipääsetavus: programm toimub looduslikul metsamaastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume liikumis- või muust erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus ja detektiivimissioon – 10 min
- Sissejuhatus ja detektiivimissioon (10 min)
- Õpilastele tutvustatakse programmi ja samblikudetektiivide ülesannet. Lepitakse kokku ühistes käitumisreeglites. Juhendaja näitab erinevaid loodusobjekte, näiteks sammalt, samblikku, puukoort ja vetikat kujutavaid pilte, ning õpilased pakuvad, millised neist võiksid olla omavahel seotud. Ühiselt püstitatakse õppepäevaks küsimused: mis on samblik, kellest ta koosneb, kus ta kasvab ning mida võib samblike järgi ümbritseva keskkonna kohta teada saada? Õpilased jagunevad 3–4-liikmelistesse detektiivirühmadesse.
- Avastamisretk „Samblike bingo“ (25 min)
- Rühmad suunduvad õppekeskuse lähedale metsa ja saavad samblike bingolehe või otsimiskaardi. Õpilased peavad leidma näiteks heleda ja tumeda sambliku, puul ja maapinnal kasvava sambliku, lehtja, põõsasja ja koorikja kasvuvormiga sambliku ning koha, kus samblikke kasvab eriti palju või vähe. Leitud samblikke vaadeldakse luubiga, võrreldakse ja soovi korral pildistatakse. Selles etapis samblikke veel liigini määrama ei pea. Oluline on märgata nende mitmekesisust, kasvukohti ja väliseid tunnuseid.
- Mäng „Kes elavad samblikus koos?“ (15 min)
- Õpilased tutvuvad mängulise ülesande abil sambliku kui liitorganismiga. Rühmades jagatakse õpilastele seene ja vetika või tsüanobakteri rollikaardid. Kaartidel oleva teabe põhjal selgitatakse välja, mida kooselu osalised samblikule annavad: üks pakub kaitset, vett ja mineraalaineid, teine toodab valguse abil toitaineid. Õpilased ühendavad sobivad rollikaardid ning panevad kokku sambliku lihtsustatud ehitusmudeli või pildiskeemi. Ühises arutelus võrreldakse samblikku samblaga ja selgitatakse välja nende peamised erinevused.
- Kasvuvormide mäng „Leia oma samblikupere“ (15 min)
- Õpilased tutvuvad koorikjate, lehtjate ja põõsasjate samblikega. Iga rühm saab samblike pildi- ja tunnusekaardid, mis tuleb sobivate kasvuvormide juurde paigutada. Seejärel otsivad õpilased ümbrusest igale kasvuvormile võimalikult sarnase näite. Rühmad põhjendavad, milliste tunnuste järgi nad sambliku kasvuvormi määrasid.
- Samblike määramise väljakutse (20 min)
- Rühmad valivad avastamisretkel leitud samblikest mõned iseloomulikumad ning püüavad neid lihtsustatud piltmääraja abil määrata. Õpilased võrdlevad sambliku värvust, kuju, kasvuvormi ja kasvukohta määrajas olevate piltide ning kirjeldustega. Iga rühm koostab ühe valitud sambliku kohta „detektiivikaardi“, kuhu märgitakse sambliku nimi või kasvuvorm, kasvukoht ja tähtsamad äratundmistunnused.
- Õhupuhtuse mäng „Samblike valgusfoor“ (20 min)
- Õpilased saavad lihtsustatud samblike õhupuhtuse kaardid, millel on liigid või liigirühmad jaotatud näiteks roheliseks, kollaseks ja punaseks kategooriaks. Rühmad otsivad kaardil kujutatud samblikke või võrdlevad kaarti juba leitud samblikega. Tulemuste põhjal paigutavad nad oma uurimisala õhupuhtuse valgusfooril sobivasse kategooriasse. Ühiselt arutletakse, miks ei saa ühe sambliku leidmise või puudumise põhjal teha täiesti kindlat järeldust ning millised muud tegurid võivad samblike kasvamist mõjutada.
- Lõpumäng „Samblikudetektiivide tõendilaud“ (15 min)
- Rühmad vaatavad üle programmi jooksul kogutud vihjed, pildid ja detektiivikaardid ning koostavad neist väikese tõendilaua. Iga rühm esitleb üht leitud samblikku ja nimetab ühe avastuse samblike eluviisi, kasvukoha või keskkonnaseose kohta. Programmi lõpetab kiire kordamismäng, milles õpilased otsustavad, kas etteantud väited samblike kohta on õiged või valed. Ühiselt vastatakse programmi alguses esitatud küsimustele.