Õppeprogrammis tutvuvad õpilased samblike ehituse, eluviisi, mitmekesisuse ja rolliga ökosüsteemis. Õpilased avastavad samblikke esmalt iseseisvalt looduses, vaatlevad ja võrdlevad neid ning seostavad tehtud tähelepanekuid juhitud arutelu käigus samblike bioloogia ja ökoloogiaga. Praktilises õuesõppes töötavad õpilased rühmades tööpunktides, kus otsivad ja määravad piltmääraja abil samblikke ning õpivad tundma tavalisemaid liike ja indikaatorliike. Leitud samblike ja kogutud vaatlusandmete põhjal hinnatakse uuritud ala õhu puhtust, otsitakse võimalikke saasteallikaid ning tehakse järeldusi keskkonnatingimuste ja samblike esinemise seoste kohta. Programmi lõpus kinnistatakse õpitut rühmatöö, probleemülesannete ja ühise arutelu kaudu.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““, bioloogia, III kooliaste, 2.2.3. Õpitulemused
Seente tunnused ja eluprotsessid
- kirjeldab erinevate seenerühmade ja samblike ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid, sh selgitab parasiitluse ja sümbioosi tähtsust;
- selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;
- analüüsib seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid, väärtustades neid eluslooduse tähtsate osadena.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
2. analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid;
4. analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele.
Programm toetab keskkonnateadlikkuse ja vastutustundliku suhtumise kujunemist, aidates õpilastel mõista organismide ja keskkonnatingimuste vahelisi seoseid. Samblike kui õhu puhtuse indikaatorite uurimisel analüüsivad õpilased vaatlusandmeid, hindavad uuritud ala õhu puhtust ning arutlevad võimalike saasteallikate ja inimtegevuse mõju üle. Programm suunab väärtustama elurikkust, puhast elukeskkonda ja säästvat eluviisi ning mõistma inimese vastutust keskkonna hoidmisel.
Õpitulemused:
1) selgitab sambliku ehitust ja eluviisi ning eristab samblikku samblast;
2) tunneb samblike peamisi kasvuvorme ning määrab piltmääraja abil tavalisemaid samblikuliike;
3) selgitab samblike rolli ökosüsteemis ja seostab nende esinemist kasvukoha keskkonnatingimustega;
4) kasutab samblikke õhu puhtuse indikaatoritena, analüüsib vaatlustulemusi ning teeb nende põhjal järeldusi uuritud ala õhu puhtuse kohta.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: rühmatöö, vaatlemine, võrdlemine, samblike otsimine, samblike kirjeldamine, samblike määramine piltmääraja abil, õhu puhtuse määramine leitud samblike põhjal, töölehtede täitmine, arutelu, kokkuvõte.
Vahendid: töölehed, kirjutamisvahendid, piltmäärajad, luubid on juhendaja poolt. Õppevahendid on arvestatud rühmatööks 3-4 õpilasega gruppides. Samblike pildistamiseks kasutavad õpilased isiklikke nutitelefone (ei ole kohustuslik programmi osa). Samuti on iga tööpunkt sisustatud samblike uurimiseks vajalike vahenditega.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda samblikest ja nende kasvukohtadest ning uurida, mida õpilased samblikest juba teavad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmis avastatakse ja uuritakse samblikke vahetult looduses ning seostatakse tehtud tähelepanekuid hiljem uute teadmistega.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel rühmatöös ja tööpunktide läbimisel. Õpilasi suunatakse iseseisvalt samblikke otsima, vaatlema, võrdlema ja piltmääraja abil määrama ning vaatlustulemuste põhjal järeldusi tegema.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, pöörates tähelepanu samblike ja keskkonnatingimuste seostele ning samblikele kui õhu puhtuse indikaatoritele. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
- Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida metsas liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid.
- Programmi õuesõppe osa toimub õppekeskuse lähedal metsas. Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning läbivad viis tööpunkti, kus otsitakse, vaadeldakse ja määratakse samblikke, uuritakse indikaatorliike ning hinnatakse vaatlustulemuste põhjal ümbruse õhu puhtust.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Lõunapaus kestab 30 minutit ja lisandub programmi õppeajale. Eine tuleb õpilastel endal kaasa võtta. Muuseumis on olemas vajalikud nõud.
- Ligipääsetavus: muuseumi ruumid on ligipääsetavad ka ratastooli kasutavatele õpilastele ning hoones on inva-WC. Programmi õuesõppe osa toimub looduslikul metsamaastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja õppetöö käigu tutvustamine (10 min)
- Päeva sissejuhatus, õppekeskuse ja programmi läbiviijate tutvustus, õpilaste eelteadmiste kaardistamine, organisatoorsed küsimused.
- Õuesõpe ja praktiline töö (60 min). Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning läbivad õppekeskuse lähedal metsas viis tööpunkti. Igas tööpunktis on ülesande täitmiseks vajalikud vahendid ja juhised. Õpilased otsivad, vaatlevad ja määravad piltmääraja abil samblikke, õpivad tundma indikaatorliike ning uurivad samblike esinemist erinevates kasvukohtades. Igas tööpunktis lahendab rühm etteantud ülesande ning märgib vastuse punktis olevale lipikule, mille võtab järgmisse tööpunkti kaasa. Kogutud vaatlusandmete ja leitud samblike põhjal hinnatakse uuritud ala õhu puhtust, otsitakse ümbrusest võimalikke saasteallikaid ning tehakse tulemuste põhjal järeldusi. Soovi korral pildistavad õpilased leitud samblikke, et kasutada fotosid hilisemal õpitu kinnistamisel.
- Samblike tundmaõppimine juhitud arutelu ja slaidide toel (siseruumides) (15 min)
Õues tehtud tähelepanekutele tuginedes arutletakse ühiselt, mis on samblik ning mille poolest erinevad samblikud sammaldest. Tutvutakse sambliku ehituse, kooselu, ainevahetuse ja paljunemisega ning vaadeldakse samblike erinevaid kasvuvorme, kasvukohti ja mitmekesisust. Käsitletakse samblike rolli ökosüsteemis, kaitset ja kasutusvõimalusi. Eraldi tähelepanu pööratakse samblikele kui õhu puhtuse indikaatoritele, tutvutakse lihhenoindikatsiooni põhimõttega ning arutletakse, millised keskkonnategurid mõjutavad samblike esinemist ja arvukust. - Õpitu kinnistamine, probleemülesanded ja kokkuvõte (35 min)
Rühmatööna (3-4 õpilast grupis) korratakse ja kinnistatakse programmi jooksul õpitut, kasutades töölehti, samblike piltmäärajaid ja soovi korral rühmade tehtud fotosid. Õpilased lahendavad samblike ehituse, eluviisi ja keskkonnaseostega seotud ülesandeid ning kaks igapäevaelulist probleemülesannet. Seejärel kirjeldab iga rühm kahte õpitud samblikku nii, et kirjelduse põhjal oskaks neid looduses ära tunda ka noorem koolikaaslane, tuues välja liikide olulisemad määramistunnused. Programmi lõpetavad ühine arutelu, järelduste tegemine ja lõpuring.