Õppeprogrammis saavad õpilased samblikega tuttavaks vahetu vaatluse, võrdlemise, praktilise uurimise, liikumise ja loovtegevuse kaudu. Programmi esimene pool toimub õues, kus õpilased õpivad samblikke looduses märkama, uurivad neid luubiga ning avastavad nende värvuse, kuju ja välimuse mitmekesisust. Mängulise tegevuse kaudu õpitakse eristama sammalt ja samblikku.
Programmi teine pool toimub siseruumides. Õpilased vaatlevad ja võrdlevad päris sambla- ja samblikunäidiseid ning leiavad nende sarnasusi ja erinevusi. Lihtsas ja eakohases vormis saadakse teada, et sammal on taim, kuid samblik on seevastu koos elavate organismide moodustatud tervik ning kuulub seeneriiki. Õpitu kinnistamiseks loovad õpilased rühmatööna looduslikest materjalidest fantaasiasambliku. Programmi lõpetab pildiline digitaalne teadmiste mäng.
Programmis keskendutakse eelkõige samblike märkamisele, vaatlemisele, kirjeldamisele, sambla ja sambliku eristamisele ning loodust hoidvale käitumisele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained““, 2.1.3. Õpitulemused. I kooliaste:
1.eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
9. kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
19. märkab kodukoha elurikkust ja maastiku mitmekesisust ning selgitab nende olulisust;
20. liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast;
21. arvestab elusolendite (sh kaasinimeste) vajadusi.
Programm toetab läbivat teemat „Keskkond ja jätkusuutlik areng“, suunates õpilasi märkama ja väärtustama looduse mitmekesisust ning kujundama loodust hoidvat käitumist. Samblikke vahetult nende kasvukohas vaadeldes ja uurides õpivad õpilased tegutsema looduses säästvalt, samblikke kahjustamata ja kasvukohast eemaldamata, ning mõistavad, et ka väikesed ja esmapilgul märkamatud organismid on looduse osa.
Õpitulemused:
- märkab ja vaatleb samblikke looduses ning kirjeldab nende välimust;
- kasutab luupi sambliku lähemaks uurimiseks;
- eristab lihtsamate tunnuste põhjal sammalt ja samblikku;
- selgitab lihtsas sõnastuses, et samblik ei ole taim, vaid koos elavate organismide moodustatud tervik;
- tegutseb looduses säästvalt, uurides samblikke neid kasvukohast eemaldamata.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: programmis kasutatakse õuesõpet, juhendatud avastusõpet, praktilist vaatlemist ja võrdlemist ning mängulist aktiivõpet. Õpilased otsivad ja vaatlevad samblikke nende looduslikus kasvukohas, uurivad neid palja silmaga ja luubiga, kirjeldavad märgatud tunnuseid ning võrdlevad sammalt ja samblikku. Õpitut kinnistatakse paaris- ja rühmatöös, liikumismängus „Sammal või samblik?“, suunatud aruteludes ning looduslikest materjalidest fantaasiasambliku loomisel. Programmi lõpus kasutatakse pildilist teadmiste mängu õpitu kordamiseks ja õpitulemuste saavutamisele tagasiside saamiseks.
Õppevahendid. 3–4-liikmelisele rühmale: töölehed (õuetegevusteks ja õppeklassi), kirjutusvahend ja luup, sambla- ja samblikunäidised praktiliseks vaatlemiseks ja võrdlemiseks ning looduslikud materjalid fantaasiasambliku loomiseks (nt oksad, lehed, käbid, kivid, puukooretükid ja okkad). Kogu klassile: sambla- ja samblikupildid liikumismänguks, tähised „Sammalde maa“ ja „Samblike maa“ ning digitaalse lõpumängu läbiviimiseks arvuti, projektor või ekraan ja internetiühendus. Elusaid samblaid ega samblikke loovtegevuseks ei korjata.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt vestelda samblikest ja uurida, mida õpilased neist juba teavad. Teemat ei ole vaja põhjalikult ette õppida, sest programmi eesmärk on samblikke vahetult looduses avastada, vaadelda ja võrrelda.
- Õppeprogrammi ajal osaleb õpetaja aktiivselt tegevustes, toetab ja julgustab õpilasi ning abistab vajadusel paaris- ja rühmatöös. Õpetaja aitab hoida 3–4-liikmelised rühmad koos, toetab õpilaste koostööd ning suunab neid iseseisvalt vaatlema, kirjeldama ja oma tähelepanekuid põhjendama.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut klassis kinnistada, meenutades vaadeldud samblikke ning korrates sambla ja sambliku peamisi erinevusi. Õpetajal palume anda programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi tegevusi ja töökorraldust saab vastavalt grupi vajadustele võimaluste piires kohandada.
- Õuesõppeks palume riietuda vastavalt ilmastikule ning valida looduses liikumiseks sobivad jalanõud. Märja ilmaga soovitame veekindlaid jalanõusid. Programmi esimene tund toimub õues ning teine tund siseruumides.
- Programmi õueosas otsivad ja vaatlevad õpilased samblikke nende kasvukohas, uurivad neid luubiga ning osalevad liikumismängus „Sammal või samblik?“. Samblikke looduskeskkonnast kaasa ei korjata ega kasvukohalt eemaldata.
- Programmi siseruumides toimuvas osas uurivad ja võrdlevad õpilased ettevalmistatud sambla- ja samblikunäidiseid, loovad 3–4-liikmelistes rühmades looduslikest materjalidest fantaasiasambliku (land art) ning kinnistavad õpitut digitaalses lõpumängus.
- Siseruumides võib liikuda vahetusjalanõudes või sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Ligipääsetavus: programmi õueosa toimub looduslikul maastikul, kus liikumine võib liikumispuudega õpilasele olla raskendatud. Palume liikumis- või muust erivajadusest eelnevalt teada anda, et saaksime programmi tegevusi võimaluste piires kohandada.
- Lõunapaus kestab 30 minutit ja lisandub programmi õppeajale. Soovitav on süüa pärast programmi. Eine tuleb õpilastel endal kaasa võtta. Muuseumis on olemas vajalikud nõud.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
Lõunapausi organiseerimisel (pärast programmi) lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada. Bussid saab jätta programmi muuseumis toimumise osa ajaks parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Otsekontakt:
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
I osa (õues)
1. Sissejuhatus ja samblike aardejaht (25 min)
- Sissejuhatus ja häälestus.
- Juhendaja tutvustab programmi ning selgitab välja õpilaste eelteadmised. Arutletakse, kas lapsed on samblikke varem märganud, kus nad neid näinud on ning kas samblik ja sammal võiksid olla üks ja sama.
- Lepitakse kokku looduses tegutsemise reeglid. Samblikke uuritakse nende kasvukohas ning neid ei kraabita puudelt ega kividelt lahti.
- Samblike aardejaht (bingoleht, 3-4 liikmelistes rühmades)
- Õpilased töötavad väikestes rühmades ning otsivad ümbrusest erinevate tunnustega samblikke, näiteks:
- heledat või halli samblikku;
- kollast või kollakat samblikku;
- kiviseinal kasvavat samblikku;
- väga väikest samblikku;
- põneva kujuga samblikku jt
- Liike ei määrata. Tegevuse eesmärk on õppida samblikke looduses märkama ning nende erinevaid tunnuseid tähele panema.
- Õpilased töötavad väikestes rühmades ning otsivad ümbrusest erinevate tunnustega samblikke, näiteks:
2. Samblike salamaailm (15 min)
- Juhendaja suunab iga õpilasgrupi (3-4 õpilast grupis) ühe eelnevalt märgitud objekti juurde (känd, mahalangenud puu, kasvav puu vms. Õpilased valivad objektilt ühe põneva sambliku ja uurivad seda esmalt palja silmaga ning seejärel luubiga. Vastused ja märkmed kirjutatakse töölehele.
- Vaadeldakse sambliku:
- värvust;
- kuju;
- pinda;
- suurust;
- luubiga nähtavaid detaile.
- Õpilased võrdlevad, mida oli võimalik näha palja silmaga ja mida märgati alles luubiga uurides.
- Seejärel mõtlevad õpilased vaadeldud samblikule tema välimuse järgi hüüdnime, näiteks „Metsahabe“, „Draakoni nahk“ või „Haldjavaip“, ning põhjendavad oma valikut.
- Juhendaja liigub õpilasrühmade vahel, suunab vaatlemist ning võimalusel tutvustab ka vaadeldud sambliku liiginimetust.
Tegevus arendab tähelepanelikku vaatlemist, kirjeldamisoskust ja oma tähelepanekute põhjendamist.
3. „Sammal või samblik?“ Liikumismäng (20 min)
- Samblad ja samblikud võivad esmapilgul tunduda sarnased ning kinnistatakse nende erinevusi mängulise liikumistegevuse abil.
- Mängualal tähistatakse kaks piirkonda: „Sammalde maa“ ja „Samblike maa“. Juhendaja näitab sambla või sambliku pilti või esitab lihtsa väite. Õpilased otsustavad, kas kirjeldus või pilt kuulub samblale või samblikule, ning liiguvad vastavale alale. Näiteks:
- „Mul on vars ja väikesed lehed.“
- „Minus elavad koos erinevad organismid.“
- „Võin kasvada puukoorel ja kivil.“
- „Olen roheline taim.“
- „Võin moodustada metsas pehme rohelise vaiba.“ jms.
- Pärast iga valikut arutatakse lühidalt, milliste tunnuste järgi võiks sammalt ja samblikku eristada. Eksimine on õppimise loomulik osa ning õige vastus leitakse üheskoos tunnuseid võrreldes.
- Liikumismäng valmistab õpilased ette siseruumides toimuvaks praktiliseks uurimiseks.
II osa (siseruumides)
4. „Sammal või samblik?“ Praktiline vaatlemine ja võrdlemine, juhitud arutelu (30 min)
- Õpilased saavad grupis (3-4 õpilast koos) uurimiseks erinevaid sambla- ja samblikunäidised. Neid vaadeldakse palja silmaga ja luubiga. Vastused märgitakse töölehele.
- Õpilased võrdlevad:
- värvust;
- kuju;
- välisehitust;
- varre ja lehtede olemasolu;
- sarnasusi ja erinevusi.
Vaatluse põhjal sõnastatakse ühiselt peamised erinevused sambla ja sambliku vahel. Koos juhendajaga ning slaidide toel arutletakse võrdluse tulemuste üle.
Juhendaja selgitab eakohaselt, et sammal on taim, samblik aga seen. Samblik moodustub koos elavatest eri organismidest, kes teineteist aitavad.
Õpilased seostavad praktilise vaatluse käigus saadud teadmised eelneva liikumismänguga ning kontrollivad, kas õues tehtud järeldused pidasid paika.
5. „Fantaasiasamblik“ (15 min)
- Õpilased loovad 3–4-liikmelistes rühmades juhendaja poolt antud looduslikest materjalidest oma fantaasiasambliku.
- Kasutatakse eelnevalt kogutud looduslikke materjale, näiteks oksi, puulehti, käbisid, kive, puukooretükke, okkaid jms.
- Valminud fantaasiasamblikule mõtleb rühm:
- nime;
- vähemalt kaks välist tunnust;
- kasvukoha.
Rühmad tutvustavad lühidalt oma fantaasiasamblikke ning põhjendavad, kuidas nende fantaasiatöös väljenduvad päris samblikke uurides märgatud tunnused.
Tegevus kinnistab õues tehtud vaatlusi ning lõimib loodusõpetuse kunstiõpetuse, loovuse ja koostööoskustega.
6. Väikese samblikuurija lõpumäng (15 min)
- Programmi lõpetab lühike ja pildiline teadmiste mäng, mille abil korratakse programmi jooksul õpitut ning saadakse tagasisidet õpitulemuste saavutamise kohta.
Küsimused ja pildiülesanded keskenduvad programmi põhiteadmistele, näiteks:
- Millisel pildil on samblik?
- Millisel pildil on sammal?
- Mille järgi saab sammalt ja samblikku eristada?
- Millega uurisime samblikku lähemalt?
- Kas samblik on taim?
- Kus võib samblik kasvada?
Pärast küsimusi vaadatakse vastused ühiselt üle ja vajadusel selgitatakse. Lõpumäng ei ole võistlus, vaid õpitu kordamise, kinnistamise ja tagasisidestamise vahend.
Programmi lõpus nimetab iga õpilane ühe uue teadmise või avastuse, mille nad samblike kohta kaasa võtavad.