Sissejuhatus (10 min)

Sissejuhatuses tutvustatakse õpilastele, mis tunnis saama hakkab, lepitakse kokku tunni reeglid ning jagatakse noored 3-5-liikmelistesse gruppidesse sõltuvalt klassi suurusest. Kokku moodustatakse kuni 5 gruppi. Selgitatakse, kuidas toimub erinevate punktide vahel liikumine, mida tegevuspesasid läbides silmas pidada ja mis saab pärast tegevuspesade läbimist.

Tegevuspesade läbimine (45 min)

Tegevuspesasid on 7, millest välja pannakse need, mida on võimalik õuesõppenädalate toimumise ajal uurida, kõik pesad ei pruugi olla esindatud, sest sõltuvad taimede õitsemisajast, veetemperatuurist, ilmast jm. Iga tegevuspesa läbimiseks on aega 8-15 minutit. Aega kontrollivad õpilased ise ja saavad vajadusel võtta paar minutit lisaks või lõpetada varem kui ülesanne on korrektselt täidetud. Iga tegevuspesa juures on üks arutelu küsimus, mis antud pesa tegevusi laiemalt mõtestada aitab. Peaaegu iga pesa viimane ülesanne on lasta muuseumiõpetajal vastused üle kontrollida ja vajadusel täiendada. Õpilased läbivad vähemalt 3 pesa - ette ei ole nähtud, et nad jõuaksid läbida kõik pesad.

Tegevuspesasid läbivad õpilased oma grupiga iseseisvalt. Igas tegevuspesas on lähteülesande selgitus ja vahendid. Klassi saatvate täiskasvanute roll on vajadusel juhendada ja abistada. Muuseumiõpetaja asub enamasti punktis “Kahvamine”, sest seal on kõige suurem oht kivilt vette libiseda. 

Tegevuspesad:

• Tegevuspesa “Kahvamine” eesmärgiks on 1) õpilastel otsida ja vaadelda Läänemere rannikul elavaid organisme 2) kasutada vee-elustiku uurimiseks mõeldud töövahendeid – kahv, küvett, vee-elustiku luubid, määramislehed; 3) Panna proovile oma oma oskused meeskonnana koostööd teha.

  Õpilastel, kellel on jalas kõrged kummikud, on võimalus ise kahvaga vee-elustikku püüda. Samal ajal püüavad teised grupiliikmed küvetis olevat vee-elustikku veeluubiga määrata, kasutades määramislehti (https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2022-07/BSP_rannikuvaatlused_m%C3%A4%C3%A4rajad_A3.pdf). “Kahvamise” pesas olev juhendaja juhendab protsessi ning räägib juurde nendest organismidest, keda määramislehtedel ei ole.
  Tegevuspesa läbimise jooksul jõuavad kõik soovijad vee-elustiku kahvamist proovida ja lusikaga küvetis olevat vee-elustikku otsida ning juhendaja abil määramislehtedega tööd teha. Olenevalt veetemperatuurist võib kohata sääsevastseid, vähke, sammalloomi, karpe, erinevaid puna-, pruun- ja rohevetikaid, lisaks ka mikroplasti jm. 

• Tegevuspesa "Veeloomad"  eesmärgiks on 1) eristada eri liiki selgrootuid teineteisest määramislehtede abil 2) tunda rõõmu loodusobjektide otsimisest 3) Panna proovile oma oskused meeskonnana koostööd teha. Õpilased otsivad rannaliivalt erinevaid molluskeid ja teisi selgrootuid. Selles tegevuspesas on igale grupiliikmele üks munakarp joonlaua ja kümne liigi pildiga (balti lamekarp, harilik tõruvähk, söödav rannakarp jt). Neil on kasutamiseks ka määramislehed (https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2022-07/BSP_rannikuvaatlused_m%C3%A4%C3%A4rajad_A3.pdf), mille abil kogutakse liike õigetesse lahtritesse. Enne juhendaja juurde tulemist on õpilastel ülesandeks leitud selgrootuid grupis võrrelda, et oma vastuseid kontrollida. Muuseumiõpetajal on kaasas sammalloom, tõruvähk, vesiking ja söödav rannakarp juhuks kui nende näiteid rannalt leida pole.
   
• Tegevuspesa "Ilmavaatlus" eesmärgiks on tutvustada õpilastele ilmajaama ja selle erinevaid sensoreid. Õpilaste ülesandeks on kuvarilt ilmaandmeid lugeda ja neid õigete mõõtühikutega ilmavaatluste tabelisse kirjutada. Ilmajaamal on anemomeeter, tuule suunanäidik, vihmamõõdik, hügromeeter ja termomeeter. Tabel ilmaandmete täitmiseks on kõikidel sama. See annab mõista, kuidas ka lühikese aja jooksul võib ilm olla väga heitlik.
   
• Tegevuspesa "Linnuvaatlus"  eesmärgiks on vaadelda binokliga veelinde ja neid määrata. Abivahenditena on kasutamiseks infokaardid levinumatest veelindudest ja linnumäärajad. Selles pesas on oluline koostöö grupiliikmete vahel. Õpilaste ülesandeks, kes binokleid kasutavad, on võimalikult täpselt kirjeldada linnu väliseid tunnuseid nii, et teised grupiliikmed saaksid kirjelduse kaudu neid linnumäärajate ja infokaartide abil määrata. Neil on aega, et kõik grupi liikmed jõuavad binoklitega linde vaadelda. Infokaartidel on kalakajakas, merikajakas, naerukajakas ja kühmnokkluik. Linnumäärajatena kasutame Elphick, J., & Woodward, J. (2006). Linnud. Fotodega varustatud Euroopa lindude välimääraja. Vaatluste andmed pannakse kirja linnuvaatlustabelisse, mida täidavad kõik grupid ühiselt. Linnuvaatluste tabelist tehakse pilt, mida läheb vaja järeltegevuse lahendamisel, kui aineõpetaja seda kasutada soovib.
   
• Tegevuspesa "Rannikutaimed"  eesmärgiks on rannikule omaseid taimi tundma õppida. Rannikutaimede tegevuspesa on lahendatud otsimisülesandena, kus õpilased peavad piiritletud aja jooksul üles leidma erinevaid rannikutaimede liike lamineeritud herbaarlehtede (https://keskkonnaharidus.ee/et/oppematerjalid/rannaniidukohver) abil. Soovi korral saab kasutada ka Kukk, T. (2013). Eesti taimede kukeaabits. taimemäärajat. Kui nad arvavad, et on õige taime leidnud, teevad sellest pildi, mida pärast aja lõppemist näitavad muuseumiõpetajale. Seda pilti läheb neil pärast vaja järeltegevuse lahendamisel, kui aineõpetaja seda teha otsustab.
   
• Tegevuspesas "Reostus"  saavad õpilased otsida rannalt inimeste tekitatud jäätmeid ning arutleda selle üle, kuidas need sinna satuvad. Eesmärgiks on mõista, et rannik on avatud reostusele nii veest kui mandrilt. Õpilastel on abivahenditeks aia- ja kummikindad, ämber, millega joosta ja suur kilekott, kuhu prügi pärast koguda. Prügi kogumiseks on viis minutit. Seejärel saavad õpilased mõelda, kust see prügi võis siia rannikule sattuda. Ülesandeks on märkida kleepsuga gloobusele punkt, kust nad arvavad, et prügi pärit on. Gloobus võetakse viimase arutelu ülesande jaoks kaasa ning õpilastel palutakse põhjendada oma kleepsu asukohta.
   
• Tegevuspesa "Pusle"  on viimane ülesanne, mida lahendavad kõik grupid koos valides enda grupist ühe esindaja. Põrandapusle peal on kujutatud Soome lahte. Õpetaja küsib suunavaid küsimusi Soome lahe ja Läänemere kohta. Selle ülesande eesmärk on luua sujuv üleminek tunni viimasesse ossa.

Arutelu ja kokkuvõte (20 min)

Tunni lõpuosas viiakse läbi poolstruktureeritud vormis arutelu. Suunavate küsimustena kasutatakse tegevuspesade juures olnud aruteluküsimusi. Arutletakse näiteks selle üle, miks on üldse rannikuvaatlusi vaja ning kuidas praegune rannikuvaatlus erineb teadlaste poolt tehtud ranniku uuringutest. Mis on Läänemere peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas me seda teame? Kuidas aitab liikide tundmine looduse süsteeme paremini mõista? Mida me täna rannikut uurides inimmõju kohta teada saime ja kuidas neid teadmisi ära kasutada, et rannikute ökosüsteemi hoida? 

Kui õpilastel on tekkinud küsimusi, siis võetakse aeg ka nende lahendamiseks. Tund võetakse kokku ja õpilased antakse üle klassiga kaasas olevatele täiskasvanutele. Programmi ajad on valitud nii, et õpilased jõuavad bussi peale.