Õpilased uurivad Pandivere kõrgustiku pinnamoodi ja selle seost põhjaveega Puhta vee teemapargi õpperajal. Paarikaupa liigutakse kaardi järgi kaheksas vaatluspunktis: karstilehter, karstijärsak, lubjakivi fossiilidega, maaparanduskraavi mullaprofiil, samakõrgusjoon, drenaaž savipinnases, puurkaev ja lohukivi. Punktides mõõdetakse mullaprofiili horisonte, joonistatakse profiil töölehele, määratakse fossiile, loetakse kaardilt samakõrgusjooni ning arutletakse, miks põhjavesi karstialal on kaitsmata.
Kokkuvõttes võrreldakse paaride tulemusi ja arutletakse, kuidas inimtegevus - maaparandus, kaevandamine, maastikusõidukid - pinnavorme ja põhjavett mõjutab.
Küsimused avanevad SIIT.
Virtuaalkaart avaneb SIIT.
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste korral helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Geograafia, III kooliaste, teema "Kaartide kasutamine":
4) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;
Geograafia, III kooliaste, teema "Pinnamood":
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
3) analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte.
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng". Õpilast suunatakse:
3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
Programm toetab läbivat teemat, sest õpilane näeb Pandivere karstimaastiku näitel, kuidas pinnavormid ja põhjavesi on seotud ning kuidas maaparandus ja kaevandamine maastikku ja joogivett mõjutavad.
Programm lõimib geograafiat, bioloogiat (fossiilid) ja keemiat (lubjakivi lahustumine) ning kasutab infotehnoloogilisi vahendeid orienteerumiseks.
Õpitulemused:
• orienteerub kaardi abil maastikul ja loeb samakõrgusjoonte järgi positiivseid ja negatiivseid pinnavorme;
• selgitab karsti teket lubjakivi lahustumise kaudu ning eristab maastikul karstilehtrit ja karstijärsakut;
• leiab lubjakivist fossiile ja seostab paekivi tekke kunagise mere elustikuga;
• mõõdab maaparanduskraavi mullaprofiilis huumushorisondi paksuse ja joonistab horisondid töölehele;
• selgitab kivimite veejuhtivuse põhjal, miks karstialal on põhjavesi reostuse eest kaitsmata, ja toob näiteid, kuidas inimtegevus pinnavorme muudab.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: välitöö vaatluspunktides (mõõtmine, joonistamine, määramine), paaristöö, orienteerumine kaardiga, arutelu.
Vahendid (grupile kuni 28 õpilast, 14 paari): igale paarile lamineeritud kaart, tööleht, pliiats ja mõõdulint, kokku 14 komplekti; õpilase enda nutitelefon või keskuse nuhvel. Töölehele kirjutatakse vastused ja joonistatakse mullaprofiil.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: lepime kooliga kokku programmi eesmärgid, klassi eelteadmised ja erivajadustega õpilaste osalemise.
Palume valida õues viibimiseks sobiv, ilmale vastav riietus ja matkajalanõud.
Õpilasel tuleks kaasa võtta nutitelefon, võileib ja jook. Kotti pakkides tuleks läbi mõelda, kuidas korraldada looduses lõunatamine nii, et ei tekiks jäätmeid.
Soovitame enne õppekäiku korrata geograafiatunnis pinnamoe ja kaardi tingmärkide teemat.
Programmi ajal: õpetaja jälgib gruppi ja toetab paare rajal orienteerumisel ja ülesannete lahendamisel.
Pärast programmi: soovitame koolis programmil kuuldut ja nähtut korrata ja kinnistada.
Palume anda tagasisidet programmi kvaliteedi kohta keskkonnahariduse portaali tagasisidevormi kaudu.
Vahetut suulist tagasisidet küsime õpetajalt ja õpilastelt kokkuvõtte ajal. Õppekeskkond: õpperaja pikkus on kuni 2 km, liikumine toimub loodusmaastikul, sh kraavide ja karstijärsaku lähedal.
Erivajadustega õpilaste osalemise võimalused lepitakse kokku enne programmi.
Abivahendiga liikuja osalemise korral palume võtta eelnevalt ühendust, et leppida kokku sobiv rajalõik.
Keskuse juhendajad on saanud puuetega inimestega tegelemiseks ettevalmistuse ja läbinud esmaabikursuse.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õpperaja pikkus on maksimaalselt 2 km, liikumine maastikul;
Programmi aja sisse on planeeritud 15-minutiline söögipaus; õpilased võtavad toidu kaasa.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5- erialane tööstaaž 25 aastat, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid- tööstaaž 38 aastat, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Helgi Sammel: kõrgharidus metsainsener, loodusgiid - tööstaaž 32 aastat, noorsootöötaja, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.056246026488, 26.0097825
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 513 2149
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm kestab 3 tundi, sellest 15 minutit on söögipaus.
Sissejuhatus - 15 minutit
- Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
- Käitumine looduses ja ühiste käitumisreeglite kokkuleppimine.
- Ohutus kraavide ja järsaku juures, kellaaegadest kinnipidamine. Äraeksimisel helistada õppekäigu giidile.
Eelteadmiste arutelu - 5 minutit
- Milline pinnamood valitseb teemapargis?
- Milliseid pinnavorme õpilased enda ümber ära tunnevad?
- Kust tuleb meie joogivesi?
Juhendamine ja kaks ühist punkti - 25 minutit
- Kaartide ja töölehtede jagamine, virtuaalkaardi avamine.
- Punkt "Karstilehter": juhendaja näitab, kuidas avada ruutkood ja töötada punktis. Arutatakse, kuidas vesi lahustab lubjakivi ja miks karstilehtri kaudu satub reostus otse põhjavette.
- Punkt "Samakõrgusjoon": loetakse kaardilt samakõrgusjooni, leitakse maastikul positiivne ja negatiivne pinnavorm.
Paaride uurimisretk - 90 minutit. Paarid läbivad erinevas järjekorras kuus punkti, igas umbes 15 minutit. Punktid asuvad üksteisest kuni 400 meetri kaugusel. Vastused ja joonised kirjutatakse töölehele.
- Karstijärsak: millised kaks tegurit on järsaku kujundanud, kas tegemist on avatud või kaetud karstiga ja miks kasvab järsakul vähe taimi.
- Fossiilid lubjakivis: leitakse fossiil ja joonistatakse see töölehele, määratakse fossiilide lehe abil, mis looma jäänusega on tegemist, ning arutletakse, milline oli keskkond lubjakivi tekkimise ajal.
- Maaparanduskraavi mullaprofiil: mõõdetakse mõõdulindiga huumushorisondi paksus, joonistatakse horisondid töölehele, määratakse joonise abil mullatüüp ja hinnatakse mulla viljakust.
- Drenaaž savipinnases: määratakse, kas pinnas on vettkandev või vettpidav, selgitatakse, miks siin on vaja drenaaži, ja arutletakse, kuidas drenaaživesi võib mõjutada põhjavett.
- Puurkaev: leitakse puurkaevu andmetest kaevu sügavus ja lubjakivi sügavus, võrreldakse puurkaevu ja salvkaevu ning arutletakse, kumb on reostuse eest paremini kaitstud.
- Lohukivi: loendatakse lohud, määratakse, millisest kivimist kivi on, ja selgitatakse, kuidas mandrijää selle siia tõi.
Arutelu ja kokkuvõte - 30 minutit
- Paarid võrdlevad töölehtede vastuseid ja jooniseid.
- Arutatakse, kuidas karst, kivimid ja muld määravad põhjavee kaitstuse ja kuidas inimtegevus (maaparandus, kaevandamine, maastikusõidukid, pae murdmine) pinnavorme ja põhjavett mõjutab.
- Orienteerumisvigade analüüs ja suuline tagasiside programmile.
Lõunapaus - 15 minutit