Õppeprogramm annab põhjaliku ülevaate põlevkivi kaevandamisest allmaakaevanduses ja karjääris ning selle mõjudest keskkonnale. Lisaks käsitleb programm inimese igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõju seoseid. Õppeprogramm koosneb 4st põhiosast. Lisaks antakse aega ca 20 minutit lõunapausiks. Söök tuleb omal kaasa võtta või eraldi tellida.
- Märksõnad: põlevkivi, maavarad, allmaakaevandus, karjäär, keskkonnamõju
Õppeprogramm broneeri muuseumi broneerimiskeskuses.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga:
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Loodusainetes saavad õpilased tervikülevaate looduskeskkonnas valitsevatest seostest ja vastastikmõjudest ning inimtegevuse mõjust keskkonnale. Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus.
Sotsiaalained. Loodusainete õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena.
Tehnoloogia. Õppides mõistma looduse kui süsteemi funktsioneerimise lihtsamaid seaduspärasusi ning inimese ja tehnika mõju looduskeskkonnale, areneb õpilaste tehnoloogiline pädevus. Füüsikateadmised loovad teoreetilise aluse, et mõista seoseid looduse, tehnika ja tehnoloogia vahel.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Õpitulemused:
- teab kahte põlevkivi kaevandamise viisi,
- omab ülevaadet põlevkivi kaevandamise erinevatest mõjudest keskkonnale,
- mõistab seoseid tarbimisharjumuste, põlevkivi kaevandamise ja keskkonnamõjude vahel,
- mõistab üldiseid looduse taastumisprotsesse karjääris
Eesmärgid geograafias - mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale;
-suhtub vastutustundlikult keskkonnasse, järgides säästva arengu põhimõtteid;
-mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest.
Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: paikvaatlused, mõõtmised, praktilised ülesanded, arutelud.
Juhis õpetajale:
Juhis õpetajale:
Soovitus: õpilastel uurida eelnevalt kodus 1 kuu jooksul kuluv energia kogus.
Õpikeskkonna eripära: karjääri künklik maastik, allmaakaevanduse käigud. Riietus kihiline ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega ning üks osa maastikust läbitakse lahtise autoga (külm tuul). Kaasa kampsun, jope või vihmakeep. Vihmase ilmaga võib ette tulla lühemaid poriseid lõike.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Rühma suurus: kuni 17 õpilast + 1 õpetaja
Hind: 760.00 eurot/ 1 rühm
Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.
Õppeprogramm viiakse läbi koostöös Alutaguse Matkaklubi ja Adrenaator Grupiga.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.349995825108, 27.17399597168
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
33 24 017
Programmi läbiviija:
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud juba 2006 aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. Ida-Virumaa Keskkonnahariduse Ümarlaua liikmena on ta alati kursis uusimate suundadega. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on ta teeninud kolm korda. Ingrid koolitab ja koolitub pidevalt. Ta on nii loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti Matkaspordi eesvedaja.
Jüri Sala on täna Eesti Kaevandusmuuseumi giid, kuid kaevanduses töötanud mehena teab ta täpselt, mida räägib. Projekti "Kaevandusmuuseumi õppe- ja külastusprogrammide väljatöötamine" raames lõi ta kaasa õppeprogrammide koostamisel ning aastal 2020 läbis edukalt muuseumigiidide koolituse, mille üheks mooduliks oli keskkonnaprogrammide läbiviimine.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Põlevkivi kaevandamine – täisprogramm
Õppeprogramm annab põhjaliku ülevaate põlevkivi kaevandamisest allmaakaevanduses ja karjääris ning selle mõjudest keskkonnale. Lisaks käsitleb programm inimese igapäevase elektri tarbimise ning keskkonnamõju seoseid. Õppeprogramm koosneb 4st põhiosast. Lisaks antakse aega ca 20 minutit lõunapausiks. Söök tuleb omal kaasa võtta või eraldi tellida.
- Märksõnad: põlevkivi, maavarad, allmaakaevandus, karjäär, keskkonnamõju
Õppeprogramm broneeri muuseumi meilile info@kaevandusmuuseum.ee või
https://kaevandusmuuseum.ee/info-ja-piletid/hinnaparing/
Eesmärgid. Programmis osaleja:
- teab kahte põlevkivi kaevandamise viisi,
- omab ülevaadet põlevkivi kaevandamise erinevatest mõjudest keskkonnale,
- mõistab seoseid tarbimisharjumuste, põlevkivi kaevandamise ja keskkonnamõjude vahel,
- mõistab üldiseid looduse taastumisprotsesse karjääris
Tegevused:
- Õppekäik allmaamuuseumis. (1-1,5h) Tutvutakse põlevkivi allmaakaevandamisega. Uuritakse kaevandatavaid põlevkivi kihte, veejuhtimist, kaevandamistehnikaid jne.
- Riietumine (joped, kiivrid) juhised maa all käitumise kohta
- Sõidetakse rongiga käsikambri kohta, kus tutvutakse geoloogilise läbilõikega ja käsikambri tööriistadega
- Kombaini juures tutvustatakse kamberkaevandamist ning selle mõju keskkonnale, maapinna langatused
- Paarislaava kaevandamise põhimõttete tutvustus
- Läbinduses tutvustatakse lõhketöid ning kaevanduse ventilatsiooni
- Õppekäik Eesti kaevandusmuuseumi territooriumil. (0,5h) Läbi põneva orienteerumismängu tutvutakse põlevkivi fraktsioonidega, kaevandamise kõrvalsaadustega, põlevkivi kaevandamisega seotud töödega maa peal.
- Õpilased jagatakse 3-5 inimest meeskondadeks ning jagatakse kätte territooriumi kaart punktidega ning leht küsimustega, millele peavad meeskonnad nendes punktides vastused leidma
- Punktid paiknevad endise kaevanduse erinevates punktides (töökohtades ning kaevanduse hoonete juures)
- Õppekäik jalgsi Aidu karjääri kõige vanemas osas. Programmijuht räägib huvitavaid fakte põlevkivi karjääriviisilisest kaevandamisest ja rekultiveerimisest. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
- Rekultiveeritud metsa puistu vaatlus
- Kaevandusvete omaduste mõõtmine: temperatuur, pH, läbipaistvus, sügavus.
- Kaevandusvete elustiku vaatlus.
- Põlevkivi ja paekivi tiheduse välja arvestamine.
- Õppekäik transpordiga Aidu karjääri uuemas osas, kust avanevad suurepärased vaated karjäärile. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
- Põlevkivi põletamisel eralduv CO2.
- Koduse energia tarbimise jalajälje välja arvestamine: energiaks vajaliku põlevkivi, jääkprodukti ehk tuha ja väljapumbatava vee koguse arvutamine.
Seos õppekavaga:
PK Loodusõpetus: Inimene uurib loodust. Mõõtmine loodusteadustes, mõõteriistad, mõõteühikud, mõõtmistulemuste usaldusväärsus.
Gümn ökoloogia: Teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuiseid seoseid.
Läbiv teema: Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Meetodid: paikvaatlused, mõõtmised, praktilised ülesanded, arutelud.
Vahendid:
- näidismaterjalid: erinevad langatused, geoloogiliste kihtide läbilõige,
- lamineeritud territooriumi kaart
- küsimustelehed
- pliiatsid
- kindla suurusega põlevkivi tükk
Juhis õpetajale:
Soovitus: õpilastel uurida eelnevalt kodus 1 kuu jooksul kuluv energia kogus.
Õpikeskkonna eripära: karjääri künklik maastik, allmaakaevanduse käigud. Riietus kihiline ja sobilik looduses liikumiseks. Arvestada tuleb Eesti muutlike ilmaoludega ning üks osa maastikust läbitakse lahtise autoga (külm tuul). Kaasa kampsun, jope või vihmakeep. Vihmase ilmaga võib ette tulla lühemaid poriseid lõike.
Programm ei sobi liikumispuudega õpilastele.
Rühma suurus: kuni 17 õpilast + 1 õpetaja
Hind: 760.00 eurot/ 1 rühm
Korraga saame vastu võtta maksimaalselt 2 rühma.
Õppeprogramm viiakse läbi koostöös Alutaguse Matkaklubi ja Adrenaator Grupiga.
AEG kevad, suvi, sügis
Kestus: 5-5,5 h
Juhendajad
Ingrid Kuligina on keskkonnahariduse ja õuesõppeprogramme loonud ja läbi viinud juba 2006 aastast, vahepeal Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistina. Ida-Virumaa Keskkonnahariduse Ümarlaua liikmena on ta alati kursis uusimate suundadega. 2011 nimetati ta maakonna aasta koolitajaks, aasta matkategelase tiitli on ta teeninud kolm korda. Ingrid koolitab ja koolitub pidevalt. Ta on nii loodusgiid, retkejuht, piirkonna turismiarendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja ning Eesti Matkaspordi eesvedaja.
Jüri Sala on täna Eesti Kaevandusmuuseumi giid, kuid kaevanduses töötanud mehena teab ta täpselt, mida räägib. Projekti "Kaevandusmuuseumi õppe- ja külastusprogrammide väljatöötamine" raames lõi ta kaasa õppeprogrammide koostamisel ning aastal 2020 läbis edukalt muuseumigiidide koolituse, mille üheks mooduliks oli keskkonnaprogrammide läbiviimine.
https://kaevandusmuuseum.ee/koolidele/oppepaevad/
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tegevused:
- Õppekäik allmaamuuseumis. (1-1,5h) Tutvutakse põlevkivi allmaakaevandamisega. Uuritakse kaevandatavaid põlevkivi kihte, veejuhtimist, kaevandamistehnikaid jne.
- Õppekäik Eesti kaevandusmuuseumi territooriumil. (0,5h) Läbi põneva orienteerumismängu tutvutakse põlevkivi fraktsioonidega, kaevandamise kõrvalsaadustega, põlevkivi kaevandamisega seotud töödega maa peal.
- Õppekäik jalgsi Aidu karjääri kõige vanemas osas. Programmijuht räägib huvitavaid fakte põlevkivi karjääriviisilisest kaevandamisest ja rekultiveerimisest. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
- Rekultiveeritud metsa puistu vaatlus
- Kaevandusvete omaduste mõõtmine: temperatuur, pH, läbipaistvus, sügavus.
- Kaevandusvete elustiku vaatlus.
- Põlevkivi ja paekivi tiheduse välja arvestamine.
- Õppekäik transpordiga Aidu karjääri uuemas osas, kust avanevad suurepärased vaated karjäärile. Matka käigus teostatakse vaatlusi ja mõõtmisi ning lahendatakse ülesandeid:
- Põlevkivi põletamisel eralduv CO2.
- Koduse energia tarbimise jalajälje välja arvestamine: energiaks vajaliku põlevkivi, jääkprodukti ehk tuha ja väljapumbatava vee koguse arvutamine.