Õppeprogramm alustab tühjast WC-paberirullist ja jõuab välja küsimuseni, kui palju jäätmeid üks loomakeskus aastas tekitab ja mida sellega peale hakata.
Õpilased istuvad poolkaares Papagoi Keskuse linnutoas, kus üle 50 papagoi lendab vabalt ringi. Giid annab lindudele papptoru ja kartongkarbi ning õpilased näevad, mis sellest mõne minutiga saab. Sealt algab jutt sellest, miks närimine ja toidu otsimine on papagoile vajalikud ning kuidas taaskasutatud materjalist mänguasi selle vajaduse täidab.
Seejärel läheb käiku materjalide kast. Poolkaares käivad käest kätte papptoru, kartong, trükivärvita paber ja männikäbi ning nende kõrval plastpudel, teibiga karp, läikiv trükitud paber ja metallklamber. Õpilased otsustavad, mis sobib linnule ja mis mitte, ning põhjendavad, miks. Need, mis ei sobi, sorditakse õigetesse kastidesse.
Programmi keskmes on arvutus keskuse päris andmetega: merisigade allapanu ja linnuliiva sõelmeid koguneb igal nädalal kümneid liitreid ja õpilased arvutavad, kui palju see aastas teeb. Sealt jõutakse ringmajanduse põhimõtteni — kõige parem on jäätmeid vältida, siis asju uuesti kasutada, siis sortida.
Lõpus saavad linnud mänguasjad kätte ja õpilased näevad, milline neist kõige rohkem huvi pakub. Vabas osas toidavad õpilased loomi ja saavad linnu käe peale.
Programmi põhiteema on ringmajandus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alus: Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond „Loodusained"" (Vabariigi Valitsuse 23.03.2023 määruse nr 18 sõnastuses).
Loodusõpetus, II kooliaste — 6. klassi lõpetaja:
- 23) võrdleb igapäevaelus kasutatavate materjalide omadusi ning seostab need kasutusaladega;
- 27) põhjendab olmejäätmete sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi;
- 26) analüüsib oma pere vee- või energiatarbimist ning olmejäätmete teket ja hindab nende mõju keskkonnale; teeb ettepanekuid vee, energia ning materjalide säästmiseks;
Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus ja matemaatika (nädalase ja aastase jäätmekoguse arvutamine, liitrid ja kuupmeetrid); tööõpetus, kui klass valmistab mänguasjad enne külastust ette.
Keskkonnateadlikkuse kujundamine, seos läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng"
Programm näitab konkreetsete esemete ja päris arvude kaudu, et suur osa äravisatavast materjalist on veel kasutatav ning et jäätmete hulk sõltub igapäevastest valikutest. Õpilased õpivad ringmajanduse järjekorda: vältida, uuesti kasutada, sortida ja alles siis ära visata.
Õpitulemused:
võrdleb papi, paberi, plasti ja metalli omadusi ning põhjendab, millised materjalid sobivad papagoi mänguasjaks ja millised mitte;
sordib jäätmeid liikide kaupa ja põhjendab sortimise vajadust;
arvutab keskuse andmete põhjal nädalase ja aastase jäätmekoguse ning teeb vähemalt ühe ettepaneku jäätmetekke vähendamiseks;
selgitab, miks närimine ja toidu otsimine on papagoile vajalikud ning kuidas taaskasutatud materjalist mänguasi seda vajadust täidab.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: giidi juhitud vaatlus; loomade vahetu kogemine (lindude ja merisigade toitmine, merisigade paitamine, mänguasjade andmine lindudele); esemete uurimine ja rühmitamine käest kätte; jäätmete sortimine; arvutusülesanne päris andmetega; arutlev vestlus; kokkuvõttev ring.
Vahendid:
- materjalide kast: papptoru, kartong, trükivärvita paber, puhastatud männikäbi, plastpudel, teibiga karp, läikiv trükitud paber, metallklamber
- kolm sortimiskasti siltidega: paber ja papp, pakendid, olmejäätmed
- keskuse valmis tehtud mänguasjad lindudele (kasutatakse siis, kui klass ei ole omi kaasa toonud)
- seemned lindude toitmiseks ja värske toit merisigade toitmiseks (jagab giid)
- istepingid poolkaares (tõmmatakse välja liivariiuli alt), kätehügieeni vahendid
- keskuse enda linnud ja merisead
Juhis õpetajale:
Enne programmi:
- soovituslik eeltöö: valmistage klassis taaskasutatud materjalist lindudele mänguasjad ja võtke need kaasa. Sobivad WC-paberirullid, väikesed kartongkarbid ja trükivärvita paber; kääre, liimi ega teipi ei kasutata, ainult voltimine, rebimine ja keeramine. Kui eeltööd teha ei jõua, kasutatakse keskuse valmis tehtud mänguasju ja programm toimub täies mahus
- korrake klassis jäätmete sortimise põhimõtteid
- tutvustage ohutusreegleid (keskus saadab need e-kirjaga)
- teatage keskusele erivajadustest, allergiatest ja võimalikust loomahirmust
- linnuruumi tullakse sokkides; välisjalatsid ja ülariided jäävad ukse taha
Programmi ajal:
- istuge õpilaste seas ja toetage reeglite järgimist
- aidake arvutusülesande juures neid õpilasi, kellel arvutamine on aeglasem
- ärge sundige kedagi loomadega kontakti
- vabas osas aidake õpilasi merisigade ja lindude juures jaotada
Pärast programmi:
- mõõtke klassis või kodus nädala jooksul tekkivat jäätmekogust ja arvutage aastane hulk
- soovitatav jätkuülesanne: iga õpilane leiab kodust ühe eseme, mis oleks läinud prügisse, ja annab sellele uue kasutuse
- andke keskusele lühike tagasiside
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Sihtrühm: II kooliaste (4.–6. klass)
- Rühma suurus: kuni 30 õpilast — mahutame ühe klassi tervikuna
- Kestus: 60 minutit
- Toimumise aeg: aastaringselt; programm toimub siseruumis ega sõltu ilmast
- Kaasa võtta: eraldi midagi kaasa võtta ei ole vaja. Soovi korral võib klass tuua kaasa koolis valmistatud mänguasjad (vt juhis õpetajale). Linnuruumi sisenetakse ilma välisjalatsiteta, osaletakse sokkides
- Broneerimine: ainult eelbroneeringuga papagoi.ee broneerimissüsteemis või telefonil +372 5127938; kohapeale tulles sisse ei saa. Koolid saavad kokkuleppel tulla ka kell 10–12
- Õppekeskkond: ~50 m² siseruum, kus elab üle 50 papagoi. Enamik linde lendab vabalt ja istub seinaäärsetel okstel; osa viirpapagoisid elab eraldi lindlas. Samas ruumis elab 50 merisiga, kelle puurid asuvad piki seina liivariiulite all. Giid toob linnud õpilaste juurde
- Ohutus ja heaolu: linnud lendavad pea kohal ja võivad maanduda õlale; ruumis on kuulda valjusid ja ootamatuid häälitsusi ning sulgedest tekib tolmu. Ohutus- ja käitumisreeglid lepitakse õpilastega kokku programmi alguses (0–5 min). Kontakt loomadega on vabatahtlik; papagoide toitmine, mänguasjade andmine ja linnu käele võtmine toimuvad ainult giidi juhendamisel. Teravaid tööriistu ei kasutata. Järsud liigutused ja vali hääl on välditud. Pärast programmi pestakse käed. Palume allergiatest eelnevalt teada anda
- Ligipääsetavus: ruumi pääseb ratastooliga, sissepääsu juures on üks ~15 cm kõrgune aste. Liikumispuudega õpilane saab osaleda kõigis tegevustes, sest giid toob linnu ja materjalid tema juurde. Nägemispuudega õpilane saab kõiki materjale käega võrrelda; giid kirjeldab tegevusi suuliselt. Kuulmistundlikule õpilasele soovitame kaasa võtta kõrvaklapid ja pakume istekohta poolkaare servas. Tempot ja tegevusi kohandame, kui erivajadusest teatatakse broneerimisel
- Erivajadustega grupid: kuni 20 õpilast koos juhendajatega
- Keskkonnateadlikkuse põhiteema (KIK): ringmajandus
- Hindamine: kujundav hindamine — giid jälgib õpilaste osalust materjalide rühmitamisel, sortimisel ja arvutusülesandes ning annab kohe tagasisidet. Programmi lõpus nimetab iga õpilane ühe asja, mida ta kodus enne äraviskamist veel kasutada saaks
- Tagasiside: programmi järel saadame õpetajale e-kirjaga lingi portaali tagasisidevormile koos soovitustega teema edasiarendamiseks klassis
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.334617306049, 26.716089248657
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 5127938
Programmi läbiviija:
- Uljana Jegelski — pedagoogiline haridus: Tartu Õpetajate Seminar, klassiõpetaja diplomiõpe (lõpetanud 2000). Kvalifikatsioon muu hulgas loodusõpetuse (1.–4. kl), koduloo (1.–2. kl), tööõpetuse ja käsitöö (1.–6. kl) ning inimese- ja kodanikuõpetuse (3.–9. kl) õpetamiseks. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast.
- Oleg Jegelski — Papagoi Keskuse asutaja ja lindude igapäevane hooldaja; haridus: majandusinformaatika. Lindudega tegelenud üle 10 aasta. Juhendab Papagoi Keskuse õppeprogramme alates 2021. aastast ja vastutab linnukontakti eest.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Õpilased istuvad juhendatud osa jooksul poolkaares pinkidel, giid on nende ees ja toob linnud õpilaste juurde. Papagoid lendavad kogu aeg vabalt ruumis ringi.
0–5 min · Tervitus, reeglid ja tänane küsimus Giid tutvustab end ja ütleb tänase küsimuse: mis on prügi ja kas see on alati prügi? Lepitakse kokku ohutus- ja käitumisreeglid: liigume rahulikult, linde ei haarata, toidame ja anname mänguasju ainult giidi märguandel, lindu ei tõsteta ise käele. Õpilastele öeldakse ette, et papagoid võivad häälitseda valjult ja ootamatult.
5–13 min · Kohtumine 1: mis saab papptorust? Giid toob Aafrika halli oma käel õpilaste juurde ja annab talle tühja papptoru või kartongkarbi. Õpilased jälgivad, kuidas lind materjali nokaga lammutab ja sisse peidetud seemneid otsib. Giid selgitab, et looduses kulub papagoil suur osa päevast just toidu otsimisele ja närimisele ning et mänguasi annab sama tegevuse ka keskuses elavale linnule. Arutame: kas see papptoru oli prügi või tooraine? Mis oleks temast saanud, kui ta oleks prügikasti läinud?
13–22 min · Materjalide kast: mis sobib linnule? Poolkaares käivad käest kätte kaks materjalirühma. Ühes on papptoru, kartong, trükivärvita paber ja puhastatud männikäbi. Teises on plastpudel, teibiga karp, läikiv trükitud paber ja metallklamber. Õpilased ütlevad iga eseme kohta, kas see sobib linnule või mitte, ja põhjendavad. Giid täiendab: plastitükke võib lind alla neelata, metall võib sisaldada lindudele mürgiseid aineid, teip ja liim kleepuvad sulgedesse, läikiv trükivärv ei sobi närimiseks. Seejärel sorditakse mittesobivad esemed kolme kasti: paber ja papp, pakendid, olmejäätmed. Arutame: miks tuleb teip enne karbilt ära võtta? Mis juhtub materjaliga pärast sortimist?
22–30 min · Kohtumine 2: mänguasi kui tegevus Giid toob keskmise suurusega papagoi, paneb ta peopesade vahele pikali ja lind teeb paar trikki: lööb patsu ja raputab kätt ehk ütleb tere. Giid selgitab, et lind on need asjad ära õppinud rahulike kordamiste ja preemia abil ning et tark lind vajab iga päev tegevust. Ilma tegevuseta lind hakkab sulgi kitkuma või karjuma. Just seepärast tehakse mänguasju pidevalt juurde ja seepärast on hea, kui materjal tuleb sealt, mis muidu ära visataks. Arutame: miks ei piisa linnule ainult toidust ja puurist?
30–39 min · Kui palju prügi siin tekib? Giid räägib keskuse päris jäätmetest. Merisigade allapanu ja heinajäätmeid koguneb 6–8 viiekümneliitrist kotti nädalas ja lindude liivasõelmeid alla ühe kolmekümneliitrise koti nädalas. Õpilased arvutavad koos giidiga nädalase koguse ja seejärel aastase: umbes 350 liitrit nädalas teeb aastas ligikaudu 18 000 liitrit ehk 18 kuupmeetrit. Giid ütleb ausalt, et praegu läheb see prügisse, ja küsib õpilastelt, mida saaks teisiti teha. Arutame: kuhu selline kogus mahub? Mis saaks loomade allapanust looduses? Mida teie kodus või koolis nädalas ära visatakse ja kui palju see aastas teeks?
39–47 min · Kohtumine 3: linnud saavad mänguasjad Giid toob suure ara ja õpilased näevad tema nokka lähedalt. Seejärel antakse lindudele mänguasjad: kui klass on need koolis ette valmistanud, kasutatakse õpilaste omi, muidu keskuse valmis tehtud mänguasju. Õpilased vaatlevad, milline mänguasi pakub kõige rohkem huvi ja miks. Arutame: milline mänguasi töötas kõige paremini? Mida te järgmine kord teisiti teeksite?
47–55 min · Vaba osa: loomade toitmine Õpilased liiguvad ruumis vabalt. Nad toidavad merisigu ja paitavad neid, toidavad giidi juhendamisel papagoisid ning soovijad saavad linnu käe peale. Samal ajal saab pilte teha. Giid näitab lühidalt ka seinas olevaid terraariume ja tutvustab kameeleoni. Õpilane, kes ei soovi loomadega kontakti, jälgib kõrvalt.
55–60 min · Kokkuvõte Giid võtab kokku ringmajanduse järjekorra: kõige parem on jäätmeid vältida, siis asju uuesti kasutada, siis sortida, ja alles viimases järjekorras ära visata. Ringis nimetab iga õpilane ühe asja, mida ta kodus enne äraviskamist veel kasutada saaks. Pestakse käed ja giid selgitab, miks pärast loomade juures olemist käsi pestakse ning miks loomade juures ei sööda.