Õppeprogrammi käigus külastavad õpilased ja tutvuvad lähemalt ühe karjääriga (võib olla nii töötav kui mittetöötav karjäär), paljandiga või geoloogiliste objektidega õpperajal. Õpitakse tundma karjääri/paljandi setteid, kivimeid, mineraale ja kivistisi, vaadeldakse, mis maavara ja milliste meetoditega karjääris kaevandatakse, tutvutakse kaevandamise keskkonnaprobleemidega, lisaks vaadeldakse ka elusloodust. Praktilise tööna vaadeldakse ja kirjeldatakse karjääri või paljandit, tehakse skeem ja joonistatakse profiil järjestikuste setete ja kivimitega. Kogutakse, iseloomustatakse ja määratakse kivimeid, setteid ja kivistisi. Tegevused sõltuvad külastatavast objektist – karjäär, paljand või geoloogilised objektid loodusrajal.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Gümnaasiumi Riiklik Õppekava.
Lisa 4. Ainevaldkond Loodusained
Bioloogia 2.1.3. Õpitulemused
IV kursus „Inimene ja keskkond“
Keskkonnakaitse
Õpilane:
3) teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
Geograafia 2.3.3 Õpitulemused
II kursus „Maa kui süsteem“
Litosfäär
Õpilane:
2) selgitab laamade liikumist ja kaasnevaid geoloogilisi protsesse;
6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega;
7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.
2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
2.1. Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:
1) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest;
4) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest;
Õpitulemused:
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid
Rühmatöö, vaatlused, võrdlemine, töölehe täitmine, kogumine, tulemuste dokumenteerimine, kuulamine, arutelu ja kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Töölehed, tööjuhendid, kirjutamisalused, kompass, pliiats, värvipliiatsid, võrdhaarne kolmnurk, mõõdulint, luup, vajadusel vasarad, kiivrid, ohutusvestid.
Juhis õpetajale:
Saatvalt õpetajalt ootame koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega.
Programmide alguses tutvustab juhendaja grupile programmi kava ja reegleid (sh ohutust) ning juhendaja koos õpetajaga jälgib nendest kinnipidamist.
Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult paberkandjale programmi lõpus.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm) ja soovidest, koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Väliprogrammide puhul arvestada riietumisel ilmastikuga.
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
737 6076
Programmi läbiviija:
Tõnu Pani.
Haridus. TÜ geoloogia, MSc TÜ geoloogia.
Kogemus. Töötanud TÜs alates 1979. aastast. TÜ-s õppetöö: loengud ja praktikumide juhendamine, 1980-1984 ka Tartu loodusmaja geoloogiaringi õpetaja. Alates 1979 TÜ geoloogiamuuseumis/loodusmuuseumis ekskursioonid, õppeprogrammide läbiviimine ja väljatöötamine, geoloogiliste huvipäevade, praktikumide ja koolituste läbiviimine, noorgeoloogide õpe ja programmid, õuesõppe koolitused õpetajatele.
Keel:
Viited:
Seotud failid:
Õppeprogrammi kirjeldus
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus programmi, töökorraldus, reeglid ja ajakava, ohutus. 15 min.
Milliste ohuteguritega peab arvestama karjääris liikumisel ja vaatluste tegemisel? Ülesanne õpilastega ohutuse teema kordamiseks.
2. Geoloogiliste objektidega tutvumine ja ringkäik karjääris, paljandi ümbruses või loodusrajal. 60-90min.
Tutvustatakse Eesti geoloogilist ehitust, karjääri ja kaevandamist, paljandit või loodusrada. Arutatakse ja korratakse geoloogia-alaseid termineid (kivim, mineraal, sete, kivistis jm), tuuakse näiteid nende kohta.
3. Geoloogia-alased ülesanded töölehega paaris või rühmatööna. Kuni 120 min.
Ülesannete valik sõltub külastatavast karjäärist, paljandist või loodusrajast.
3.1 Erinevate kivimite /setete/ leidmine-kogumine ja iseloomustamine. Leida 3-6 (vähemalt 3) erinevat sette või kivimipala näidist. Iseloomustada neid 3 sõnaga.
3.2 Kogutud kivimite määramine. Uurida ja määratleda, kas tegemist on sette, kivimi või mineraaliga. Kirjutada tabelisse õige nimetus. Võimalused valikuks: kruus; konglomeraat; liivakivi; liiv; paekivi (lubjakivi, dolomiit); järvelubi,; savi; argilliit (savikivim); graniit; gneiss. Milliseid neist leidub antud karjääris, paljandis või loodusrajal?
3.3 Karjääri kirjeldamine.
Kas see on töötav karjäär, mida ja kuidas selles karjääris kaevandatakse (või kaevandati)?
Kuidas kasutatakse kaevandatavat materjali, kas see on oluline maavara?
3.4. Karjääri või paljandi skeemi joonistamine.
3.5. Elusloodus karjääris/paljandil. Milliseid taime- ja loomaliike (nende tegutsemisjälgi) märkate?
3.6. Kas karjääriga on seotud keskkonnaprobleeme? Kuidas näeb välja see karjäär 10 ja 100 aasta pärast, mis oli siin 10 a. tagasi ?
3.7. Profiili joonistamine. Rühmatöö. Joonistatakse eraldi lehele karjääri/paljandi seinast profiil. Profiili joonistamisel märgitakse järjestikused setted või kivimid erinevates kihtides, samuti leitud kivistised. Võimalusel joonistatakse profiil mõõtkavas (näiteks 1 cm skeemil = 50 cm looduses; 1:50). Profiili joonistamisel kasutatakse tingmärke. Ülesannete lahendamisel aitab juhendaja. Kivististe leidumine märgitakse /joonistatakse ja nimetatakse/ profiili kõrvale.