Mille poolest erineb mets pargist ja kes metsas elavad?
Tore metsateemaline programm toimub Tartu linna lähedal asuvates metsatukkades olevatel matkaradadel (enamasti Tiksojal, õpetaja soovil ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal). Lapsed uurivad metsas kasvavaid taimi, seeni, loomi ja nende tegevusjälgi ning saavad teada, kuidas erinevad liigid on omavahel seotud. Mängides, avastades ja erinevaid meeli kasutades õpitakse tunnetama metsa mitmekesisuse erinevaid tahkusid.
Programmi jooksul tehakse kuulamise pause, mängitakse tähelepanumänge, jäljendatakse metsas tegutsevaid loomi ja linde, matkides nende liikumist ning käitumist.
Otsene looduskontakt aitab kujundada osalejate positiivset suhtumist loodusesse, mis on aluseks keskkonnahoidliku käitumise kujunemisele.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
§ 17. Valdkond Mina ja keskkond
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
13) oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites;
§ 18. Valdkond Keel ja kõne
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
3) oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
§ 22. Valdkond Liikumine
(2) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:
1) suudab pingutada ja keskenduda sihipärasele kehalisele tegevusele;
2) peab liikumisel ja mängimisel kinni üldistest ohutus- ja mängureeglitest, valib liikumiseks ja mängudeks sobivad paigad ja vahendid;
Programmi sisu on kooskõlas jätkusuutliku arengu põhimõtetega, otsene kokkupuude loodusega toetab hooliva suhtumise kujunemist ümbritsevasse keskkonda, tekib arusaam inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest.
Õpitulemused:
• käitub loodust hoidvalt, arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;
• teab, mille poolest erineb park, metsast;
• teab, milleks ja kuidas luupi kasutatakse;
• märkab loomade tegevusjälgi;
• tunneb tavalisemaid metsas kasvavaid puid, rohttaimi, seeni, loomi.
• märkab mitmekesisust looduses, mõistab selle hoidmise tähtsust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: matkamine, märkamine ja tajumine erinevate meelte abil, luubi kasutamine, häälte kuulamine, bingolehtede täitmine, loomade jäljendamine, arutelu, vaatlus, võrdlemine.
Vahendid:
Igale lapsele: lamineeritud bingoleht, kirjutusalus, harilik pliiats, luup;
Paari peale: silmakate (soovi korral);
Juhendajal erinevad näidised (orava või rähni poolt söödud käbi, erinevad pabulad, pildimaterjal jms), mobiiltelefon linnuhäälte kuulamiseks.
Juhis õpetajale:
- Õpetajal palume eelnevalt selgitada lastele ja informeerida lapsevanemaid programmi koha, teema, vajaliku riietuse, kaasavõetava toidu/joogi jm kohta.
- Palume informeerida koordinaatorit grupi eripäradest, erivajadustest, erisoovidest programmi kokkuleppimisel.
- Õpetajal palume osaleda aktiivselt programmil, aidata rühmades toimuvate mängude ja tegevuste ajal vajadusel lapsi suunata, aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt lasteaias õpituga ja toetada koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast programmi soovitame õpitut lasteaias uuesti üle korrata.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
- Programm toimub enamasti Tiksoja matkarajal, kus on võimalus valida 1 ja 2 km raja vahel. Soovi korral ja kokkuleppel saab programmi teha ka mujal.
- Programm sobib hästi eelkooliealistele õpilastele, kuid on kohandatav ka liitrühmadele või noorematele õpilastele.
- Grupi suurus 20 last, maksimaalselt kuni 24 (1 lasteaiarühm).
- Programm on kohandatav erinevate erivajadusega lastele, kuid eelnev informatsioon on vajalik, et saaksime erisustega arvestada. Tiksojal on 700 m lõigul võimalus liikuda ka ratastooliga.
- Erisoovidest (näiteks pikniku ootus vm) palume teada anda programmi broneerimisel.
- Selga panna ilmale vastavad riided (vajadusel ka kummikud ja peakate).
- Kaasa võtta joogivesi.
- Tiksoja matkaradadel on kaks mänguväljakut lastele – soovi korral saavad õpetajad pärast programmi jääda lastega sinna mängima.
Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 527 4180, https://www.tartuloodusmaja.ee/oppeprogrammid/
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.396517031896, 26.662788391113
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
736 6120
Programmi läbiviija:
Liina Niinemägi - EMÜ loodusturism, magister. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia täienduskoolitusprogramm „Aktiivõppe rakendamine loodusprogrammide juhendamisel“. Keskkonnahariduse spetsialist Keskkonnaametis (2012–2016), haridusprogrammide juht Tartu loodusmajas (2021–2023), õppeprogrammide juhendaja alates 2009 a.
Aire Orula - Aire Orula EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja alates 2009. aastast.
Tiina Lilleleht (TÜ bioloog/bioloogia-keemia õpetaja; Tartu loodusmaja õpetaja alates 1996. aastast).
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programmi tegevused toimuvad (1 või 2 km pikkust) matkarada läbides. Tehakse peatusi kuulamiseks, vaatlemiseks, tunnetamiseks vm tegevusteks ja mängudeks. Tegevuste järjekord ja tegevustele kuluv aeg võib varieeruda vastavalt olukorrale ning allpool kirjeldatud tegevusi valitakse aastaaega, ilmaolusid, laste vanust, liikumiskiirust jm tegureid arvestades. Raja läbimine koos erinevate tegevuste, sissejuhatuse ja kokkuvõttega võtab aega u 90 min.
Sissejuhatus (5 min):
Juhendaja tutvustab ennast, asukohta ning õppetöö käiku ja programmi ajakava. Tehakse kokkulepped, et kõigil oleks turvaline ning tore ja huvitav päev. Minnakse rajale.
Matkaraja läbimine koos peatustega erinevateks tegevusteks (75-80 min):
Juhendaja pöörab tähelepanu küsimustele, kuidas metsas loodussõbrlikult ja hoolivalt käituda; mille poolest erineb park metsast; millised on okaspuud, millised lehtpuud; milline on parasjagu aastaaeg jne. Kui metsas leidub, pööratakse tähelepanu ka aasta puule.
- Metsabingo “Kes elab metsas?” täitmine (u 10 min)
Lastele jagatakse lamineeritud bingolehed ja antakse ülesanne panna tähele ja otsida ümbrusest huvitavaid leide (põõsas, okaspuu, lehtpuu, puuseen, känd jm). Lapsed täidavad piltidega bingolehte iseseisvalt, vajadusel juhendaja suunab ja abistab.
- Luupidega uurimine ja loomade tegevusjäljed (matka vältel)
Lastele jagatakse luubid. Õpitakse, kuidas õigesti luupi kasutada. Kas luubiga vaadatakse väikseid või suuri asju? Vastavalt aastaajale pööratakse rada läbides tähelepanu lindude-loomade-putukate elutegevusele. Millised linnud-loomad-putukad võiksid selles metsas elada? Kas me märkame mõnda olendit või jälgi nende tegevusest? Otsitakse ja vaadatakse orava näritud käbi, rähni tegevusjälgi, räägitakse sellest, kuidas pasknäär tammedele kasulik on jms.
- Puude uurimine ja mäng „Sõber puu“(u 15 min)
Puulehtede olemasolu korral vaadeldakse lähemalt erinevate lehtede kuju, katsutakse lehe pinda ja võrreldakse neid omavahel. Aastaajal, kui ei ole puudel lehti, saab katsuda puukoort, nuusutada lõhna, vaadelda pungasid, okaspuudel saab uurida okkaid.
Mängu „Sõber puu“ mängitakse paarikaupa, kinniste silmadega tuleb puud katsuda ja tunnetada ning siis avatud silmadega oma puu üles leida (sobib koolieelsele rühmale).
- Millised taimed ja seened kasvavad metsa all? (matka vältel)
Matka käigus uuritakse, millised taimed ja seened kasvavad metsa all. Missuguseid taimi ja seeni lapsed ära tunnevad? Nuusutatakse, millisel taimel on eriline lõhn, kas mõni taim parasjagu õitseb, otsitakse ja katsutakse sammalt ja samblikku. Tegevuste käigus õpivad lapsed ära tundma (või tuletavad meelde) levinumaid metsataimi ja seeni (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, mustikas, puravik, kärbseseen).
Kuulamise punkt - haavasalus kuulatakse haavalehtede sahinat, arutlelu selle põhjuste üle.
- Linnuhäälte kuulamine (vajadusel kasutatakse linnuhäälte rakenduse abi) (matka vältel)
- Liikumismäng „Kuidas loomad liiguvad?“ (u 10 min)
Retke käigus räägitakse loomadest, uuritakse nende tegevusjälgi ja kõige lõpuks jäljendatakse loomade liikumist. Juhendaja nimetab looma ja lapsed võtavad gruppidesse, et seda looma järgi teha (vastavalt loomade jalgade arvule määratakse ära grupi suurus - nt. põdral on 4 jalga, järelikult on grupis 2 last, et saada õige arv jalgu põdrale).
Kokkuvõte (5-10 min):
Vestlusringis saavad lapsed ja õpetajad jagada läbitud retke meeldejäävamaid hetki või õpitud uusi teadmisi.