Õppeprogrammis uurivad õpilased, kuidas lumi ja külm mõjutavad metsaelu. Rühmad mõõdavad termomeetriga õhu ja lume all oleva maapinna temperatuuri ning mõõdulindiga lume paksust metsas ja lagendikul ning teevad mõõtmistest järelduse, miks lumi kaitseb taimi ja pisiloomi.
Õpilased määravad kuuse, männi, kase ja haava võrsete ja pungade järgi. Jäljeuurijatena mõõdavad nad loomade jälgede pikkust ja sammu, joonistavad jäljed töölehele ja määravad jäljeaabitsa abil. Arutletakse, kas metsloomi tuleb lisatoita ja milline on jahimehe roll. Köie abil tõustakse voorele, püstkojas keedetakse metsataimeteed. Kokkuvõttes mängitakse mängu "Kelle võrse?".
Hea õpetaja,
Ubari Loodustarkuse Keskus ja Puhta vee teemapark õppeprogrammide tellimusi saab teha meie veebis: www.okokratt.ee/register/
Küsimuste korral helistage palun Priit Adler 5132149.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Loodusõpetus, I kooliaste. 3. klassi lõpetaja:
2) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid;
5) märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi ning toob näiteid nende tähtsuse kohta inimese elus;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid;
Läbiv teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng". Õpilast suunatakse:
3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust;
Programm toetab läbivat teemat, sest õpilane näeb talvises metsas, kuidas puud ja loomad on külmaga kohastunud, ning arutleb, kuidas inimene saab metsaelu talvel hoida.
Programm lõimib loodusõpetust, matemaatikat (mõõtmine) ja liikumisõpetust.
Õpitulemused:
• mõõdab termomeetriga temperatuuri ja mõõdulindiga lume paksust ning teeb mõõtmiste põhjal lihtsa järelduse;
• märkab talvel metsas toimuvaid muutusi ja seostab neid aastaaegadega;
• määrab kuuse, männi, kase ja haava võrsete ja võra kuju järgi;
• leiab ja mõõdab loomade tegevusjälgi ning määrab neid jäljeaabitsa abil;
• toob näiteid, kuidas loomad talvel toituvad ja kuidas inimene saab neid aidata või häirida.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: õuesõpe, mõõtmine ja järelduste tegemine, puuliikide määramine võrsete ja võra järgi, jälgede mõõtmine, joonistamine ja määramine jäljeaabitsa abil, rühmatöö, mäng ("Kelle võrse?"), arutelu, praktiline tegevus (köie abil voorele tõusmine, lõkke süütamine, tee keetmine).
Vahendid: igale rühmale (5 rühma) termomeeter, mõõdulint, tööleht, joonistusalus ja pliiats; jäljeaabits igale rühmale; kuuse, männi, kase ja haava võrsed mänguks; köis voorele tõusmiseks; lõkke ja tee keetmise vahendid püstkojas.
Juhis õpetajale:
Enne programmi: lepime kooliga kokku programmi eesmärgid, klassi eelteadmised ja erivajadustega õpilaste osalemise. Palume tutvustada õpilastele eelnevalt programmi teemat ja asukohta. Õpilastel peab olema talvele vastav soe riietus, veekindlad jalanõud ja kindad ning kaasas võileib ja jook.
Programmi ajal: õpetaja on rühmatöödes õpilastele toeks, aitab hoida rühma koos, toetab õpilasi voorele tõusmisel ja jälgib koos juhendajaga ohutust lõkke juures.
Pärast programmi: soovitame koolis programmil nähtut ja õpitut korrata ning seostada loodusõpetuse tundidega. Palume anda tagasisidet programmi kvaliteedi kohta keskkonnahariduse portaali tagasisidevormi kaudu. Vahetut suulist tagasisidet küsime kokkuvõtte ajal.
Õppekeskkond: talvine metsarada, voorele tõustakse köie abil, tegevused toimuvad õues ja püstkojas. Programmi kohandatakse puuetega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele õppekavadele. Ratastooliga liikujatele programm ei sobi. Erivajadustega õpilaste osalemise puhul palume võtta eelnevalt ühendust.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Viime programme läbi soovi kohaselt haridusasutustes või soovitud asukohas.
Erivajadustega õpilaste osalemise puhul on vajalik võtta kontakti.
Tagasisidet õppeprogrammi kvaliteedi kohta saab anda keskkonnahariduse veebilehe kaudu. Vahetu tagasiside õpetajalt ja õpilastelt saadakse programmi kokkuvõtte tegemisel suuliselt: millest räägid oma kaaslasele või perele, mis õnnestus, mis üllatas, mis häiris, mida teha teisiti, kas tuled uuesti järgmisele programmile.
Juhendajate hariduslik valmisolek.
Priit Adler: kõrgharidus- õpetatud agronoom, keskkonnaspetsialist, keskkonnamõju hindaja, müraekspert, loodusgiid tase 5, noorsootöötaja tase 6, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Ain Aasa: kõrgharidus, loodusainete õpetaja, loodusgiid, matkajuht, TÜ uurimusliku õppe tunnistus, koolitatud maaelu nõustaja, Loodustarkuse Teadushuvikooli õpetaja.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.487555576946, 25.26725605
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
5132149
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Programm kestab 3 tundi, sellest 30 minutit on söögipaus.
Sissejuhatus - 15 minutit
Õppekäigu eesmärkide tutvustamine.
Ühiste käitumisreeglite kokkuleppimine metsas ja koostööreeglid rühmatööks.
Ohutusreeglite selgitamine voorel ja lõkke juures.
Jagunemine viieks 4-6-liikmeliseks rühmaks.
Talvised mõõtmised - 20 minutit. Iga rühm mõõdab termomeetriga õhu temperatuuri ja maapinna temperatuuri lume all ning mõõdulindiga lume paksuse metsas ja lagendikul. Tulemused kirjutatakse töölehele. Õpilased teevad järelduse, kus on lumi paksem ja miks lumi kaitseb taimi ja pisiloomi külma eest. Kui lund ei ole, mõõdetakse õhu ja mulla temperatuuri metsas ja lagendikul ning võrreldakse tulemusi.
Puuliigid võrsete järgi - 30 minutit. Õpilased võrdlevad kuuse, männi, kase ja haava võrseid, pungi ja võra kuju ning määravad puud nende järgi. Arutletakse, kuidas okaspuud on talvega kohastunud ja miks lehtpuud langetavad sügisel lehed.
Jäljeuurijad - 35 minutit. Rühmad otsivad imetajate ja lindude tegevusjälgi, mõõdavad jälje pikkuse ja sammu pikkuse, joonistavad jälje töölehele ja määravad looma jäljeaabitsa abil. Möödutakse mägra linnakust ja rebase urust. Arutletakse, kuidas loomad talvel toituvad, kas neid tuleb lisatoita ja milline on jahimehe roll metsas.
Tõus voorele, abiks köis - 10 minutit.
Tegevused indiaani püstkojas - 25 minutit. Lõkke süütamine talvises metsas. Tee keetmine metsataimedest (vaarikavarred, kanarbik, pohlavarred, mustikad, kuusk).
Söögipaus püstkojas - 30 minutit.
Kokkuvõte - 15 minutit
Rühmad tutvustavad oma mõõtmistulemusi ja jäljejoonistusi.
Mäng "Kelle võrse?": rühmad tunnevad kinnisilmi kombates ja nuusutades ära kuuse, männi, kase ja haava võrsed.
Suuline tagasiside: mis õnnestus, mis üllatas, mida õpilane räägib kodus.