„Kalade põnev maailm“ on mänguline ja avastuslik õppeprogramm, kus lapsed tutvuvad Võrtsjärve ning Eesti mageveekaladega. Vestluste, muinasjutu ja mängude kaudu õpitakse tundma kaladele iseloomulikke tunnuseid ja tavalisemaid kalaliike ning võrreldakse kalade suurust ja välimust. Järvemuuseumi akvaariumides vaadeldakse elusaid kalu, õpitakse neid ära tundma ning räägitakse nende eluviisidest ja kalade mitmekesisusest. Programmi jooksul saavad lapsed mängida kalapüügi- ja kalade tundmaõppimise mänge ning meisterdada endale värvilistest paberidetailidest kalapildi.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed alushariduse riikliku õppekavaga
§ 17 „Mina ja keskkond“
- oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid ameteid;
- märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
- tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
§ 19 „Matemaatika“
- oskab järjestada kuni viite eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm)
§ 20 „Kunst“
- oskab leida ümbritseva vaatlemisel detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud ja isikupärasel viisil.
Programmis kujundatakse hoolivat ja tähelepanelikku suhtumist veekogudesse ning seal elavatesse loomadesse. Võrtsjärve ja selle kalade tundmaõppimise, elusate kalade vaatlemise ning mänguliste tegevuste kaudu õpib laps märkama looduse mitmekesisust ja mõistma, et erinevatel liikidel on oma elupaik ja vajadused. Kalapüügimängu kaudu arutletakse eakohaselt ka selle üle, miks tuleb liiga väikesed kalad vette tagasi lasta ning miks on oluline kalu ja nende elukeskkonda hoida. Looduse vahetu kogemine järvemuuseumis aitab kujundada huvi veekogude elustiku vastu ja soovi loodust hoida.
Õpitulemused:
Õppeprogrammi läbinud laps:
1) tunneb ära ja nimetab mõningaid tavalisemaid Eesti mageveekalu ning märkab kalaliikide väliseid erinevusi;
2) kirjeldab kala peamisi välistunnuseid ning teab, mille abil kala ujub ja hingab;
3) võrdleb kalu suuruse, kehakuju, värvuse ja teiste nähtavate tunnuste järgi ning järjestab neid suuruse või pikkuse alusel;
4) teab, et veekogudes elab erinevaid loomi ning kõik vees elavad loomad ei ole kalad, ja oskab tuua nende kohta näiteid;
5) vaatleb elusaid kalu, esitab nende kohta küsimusi ning jagab oma tähelepanekuid ja varasemaid kogemusi.
1) tunneb ära ja nimetab mõningaid tavalisemaid Eesti mageveekalu ning märkab kalaliikide väliseid erinevusi;
2) kirjeldab kala peamisi välistunnuseid ning teab, mille abil kala ujub ja hingab;
3) võrdleb kalu suuruse, kehakuju, värvuse ja teiste nähtavate tunnuste järgi ning järjestab neid suuruse või pikkuse alusel;
4) teab, et veekogudes elab erinevaid loomi ning kõik vees elavad loomad ei ole kalad, ja oskab tuua nende kohta näiteid;
5) vaatleb elusaid kalu, esitab nende kohta küsimusi ning jagab oma tähelepanekuid ja varasemaid kogemusi.
Üldpädevused:
mänguoskused
sotsiaalsed oskused
tunnetus- ja õpioskused
Meetodid ja vahendid:
- Õppemeetodid: vaatlemine, uurimine, märkamine ja võrdlemine, vestlus ja juhitud arutelu, küsimuste esitamine ja vastamine, kuulamine ja jutustamine, mänguline õppimine, esemete järjestamine ja mõõtmine, käeline tegevus ning materjalide ja vahendite säästlik kasutamine.
- Vahendid: eluskalade akvaariumid (35tk), kalamulaažid (3tk) ja kalapadjad (25tk), magnetõnged (2tk) ja kalapüügimängu vahendid (mängukalad 30tk) ning kalade mõõtmiseks vajalikud vahendid (4tk). Meisterdamiseks kasutatakse ettevalmistatud värvilisest paberist kaladetaile, veetaimi ja aluspabereid ning liimi ja muid vajalikke meisterdamisvahendeid (igale lapsele). Kõik programmi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja meisterdamisvahendid on juhendaja poolt ning neid jätkub igale lapsele.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi soovitame lasteaias kalade ja veekogude teemat veidi tutvustada ning vestelda lastega sellest, milliseid kalu nad juba tunnevad ja millised on nende varasemad kokkupuuted kaladega.
- Programmi ajal toetab ja julgustab õpetaja lapsi ning osaleb võimalusel tegevustes. Vajadusel aitab õpetaja rühmade moodustamisel, korra hoidmisel ja vahendite jagamisel.
- Pärast õppeprogrammi on soovitav õpitut lasteaias kinnistada, seostades õppeprogrammis tehtud tähelepanekuid jätkutegevustega rühmas. Õpetaja annab programmile kirjaliku tagasiside veebivormi kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi suurusest, eripäradest ja laste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel, et juhendaja saaks kalaprogrammi tegevusi vastavalt kohandada. Koostöös õpetajaga täpsustame programmi ja vajadusel muudame ajakava. Programmi saab kohandada hariduslike erivajadustega lastele.
- Kõikidesse ruumidesse (sh teisele korrusele) pääsevad ligi ka liikumispuudega (ratastoolis) õpilased. Hoones on inva-wc.
- Siseruumides kasutatakse vahetusjalanõusid või liigutakse sokkides. Järvemuuseumis saab laenata (tasuta) ka susse
- Õppeprogramm toimub täielikult järvemuuseumi siseruumides.
Sihtrühm:
Lasteaed
Kestus:
2 h
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
130€
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
- Pärast õppeprogrammi on rühmal soovi korral võimalik süüa enda kaasa võetud einet või pakkuda lastele kaasa võetud snäkke. Järvemuuseumis on kohapeal olemas kasutamiseks nõud, sh taldrikud ja tassid. Süüa saab muuseumi kohvikus, ilusa ilma korral väliterrassil.
- Järvemuuseum asub Võrtsjärve kaldal, looduskaunis kohas. Pärast programmi saab lasteaiarühm koos saatjatega uudistada kohalikku loodust. Jälgida sealjuures ohutut liikumist!
Läbiviimise koht:
Järvemuuseum (siseruumides)
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Maakond:
Tartumaa
Otsekontakt:
Heli-Anneli.Villako@emu.ee
+37256828692
+37256828692
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Eesti keel
Inglise keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
I osa. Võrtsjärv ja kalade põnev maailm – Järvemuuseumi II korrusel (60 min)
- Sissejuhatus (10 min)
- Tutvutakse laste, õppekeskuse ja programmi läbiviijaga ning räägitakse lühidalt päeva tegevustest. Ühiselt lepitakse kokku õppepäeva käitumisreeglid. Vaadatakse aknast Võrtsjärve ning vesteldakse sellest, kes järves elavad ja kuidas inimesed järve kasutavad. Lapsed saavad rääkida oma kokkupuudetest kaladega: kas nad on käinud kalal, milliseid kalu tunnevad, on püüdnud või söönud. Tutvutakse mõistetega kutseline kalur ja harrastuskalastaja ning räägitakse erinevatest kalapüügiviisidest.
- Kalade mitmekesisus ja kalade elu vees – akvaariumide vaatlemine (10 min)
- Vaadeldakse II korruse akvaariumides elavaid kalu ning tutvutakse maailma eri paikadest pärit liikidega. Võrreldakse kalade suurust, värvust ja kehakuju ning arutletakse, miks võivad kalad nii erinevad välja näha. Elusate kalade vaatlemisel uuritakse, mille abil kala ujub ja kuidas ta vees hingab. Arutletakse ka selle üle, kas kala keha on soe või külm ning kuidas kalad ümbritsevat maailma tajuvad, näiteks näevad, kuulevad ja tunnevad toidu maitset. Juhendaja esitab lastele suunavaid küsimusi ning innustab neid kõigepealt ise vaatlema, oletama ja vastuseid pakkuma.
- Kalamuinasjutt ja kalapatjadega õppimine, hommikuring (15 min)
- "Võrgukuuris" vaibal istudes kuulatakse kalamuinasjuttu, millest selgub, miks võivad kalad olla nii erineva välimusega. Seejärel uuritakse ja võrreldakse kalapatju ning õpitakse mänguliselt tundma tavalisemaid Eesti mageveekalu. Koos arutletakse, mille järgi erinevaid kalaliike ära tunda ja mis teeb kalast kala.
- Kalapatju võrreldakse ka suuruse järgi ning järjestatakse need pikkuse alusel, sidudes tegevuse matemaatiliste oskustega: suurem ja väiksem, pikem ja lühem ning järjestamine.
- Kalapüügimäng magnetõngedega - "Kas selle kala võib kaasa võtta?" (15 min)
- Lapsed jagunevad kahte gruppi ning kumbki rühm saab magnetõnge, millega püütakse mängualuselt erinevaid kalu. Iga laps püüab ühe kala ning proovib juhendaja, õpetaja ja piltide abil ära arvata, mis kalaga on tegemist.
- Kui kõik lapsed on kala püüdnud, vaadatakse üheskoos „saak“ üle. Kalu nimetatakse, vaadeldakse ja võrreldakse ning uuritakse, milline kala on suurem või väiksem, pikem või lühem. Kalu mõõdetakse ning räägitakse lihtsas vormis sellest, millised kalaliigid on looduskaitse all ning miks ei ole hea liiga väikeseid kalu veekogust kaasa võtta (näiteks mõõdame üle haugi või linaski vms ja räägime kalade alammõõtudest). Mängu kaudu õpitakse mänguliselt tundma tavalisemaid kalaliike, harjutatakse vaatlemist, võrdlemist ja mõõtmist ning kujundatakse arusaama sellest, et kaladesse ja teistesse elusolenditesse tuleb suhtuda hoolivalt.
- Suured kalamulaažid ja üleminek akvaariumide juurde (10 min). Vaadeldakse suuri kalamulaaže ning võrreldakse erinevate kalade suurust ja välimust. Korratakse mänguliselt üle, milliseid kalaliike lapsed juba tunnevad ning milliste tunnuste järgi saab kalu üksteisest eristada. Seejärel liigutakse järvemuuseumi I korruse akvaariumide juurde otsima, kas õpitud kalaliigid tuntakse ära ka elusana.
II osa. Elusate kalade uurimine ja loominguline tegevus – järvemuuseumi I korrusel (60 min)
- Juhendatud muuseumituur akvaariumide juures (25 min)
- Koos juhendajaga tutvutakse Järvemuuseumi akvaariumides elavate Eesti mageveekaladega. Otsitakse üles kalad, keda programmi esimeses osas kalapatjade, mängude ja mulaažide abil tundma õpiti, ning püütakse neid iseloomulike tunnuste järgi ära tunda.
- Kalu vaadeldakse ja võrreldakse ning räägitakse lihtsas ja eakohases vormis nende välimusest, liikumisest, toitumisest ja eluviisist. Korratakse üle, mille poolest kalad maismaaloomadest erinevad. Tutvutakse ka teiste järvemuuseumis elavate veeloomadega, näiteks kilpkonnade, konnade ja akselotlitega, ning võrreldakse neid kaladega. Lastel on võimalus juhendaja suunamisel kilpkonna lähemalt vaadelda ja silitada. Tuuri jooksul kasutatakse mängulisi küsimusi ja kalaliikide meenutamise ülesandeid, et lapsed saaksid ise võimalikult palju märgata, võrrelda ja vastuseid pakkuda.
- Loominguline tegevus „Minu kala“ (25 min)
- Iga laps meisterdab ettevalmistatud värvilistest paberdetailidest oma kalapildi. Lapsed valivad kala keha, uimed ja muud detailid ning kleebivad need aluspaberile. Pilti saab täiendada veetaimede ja teiste veekeskkonda kujutavate detailidega.
- Tegevuse käigus meenutatakse kalade välisehitust ja räägitakse, milliseid kehaosi kalal märgata võib. Vastavalt laste vanusele ja võimetele saab ülesannet lihtsustada või pakkuda keerukamaid lisaülesandeid. Valminud töö võetakse lasteaeda või koju kaasa.
- Lõpuring ja kokkuvõte (10 min)
- Üheskoos meenutatakse õppepäeva tegevusi ja õpitud kalaliike. Lapsed saavad näidata oma kalapilti ning rääkida, mis neile programmis kõige rohkem meeldis või meelde jäi ja mida uut nad kalade kohta teada said. Juhendaja võtab programmi olulisemad mõtted mänguliselt kokku.