Ahven
Wikipedia

Kalade põnev maailm on praktiline muuseumiprogramm, mis aitab õpilastel mõista, kuidas erinevad kalaliigid üksteisest eristuvad ning millised seosed valitsevad Läänemere elustikus. Lapsed määravad kalaliike kalapiltide ja lihtsa määraja abil. Õpivad lihtsa otsustuspuu abil määrama, kas tegemist on röövkala või lepiskalaga. Rühmatöödes pannakse kokku lihtsaid toiduahelaid, mis näitavad, kuidas vetikad, väikesed kalad, röövkalad ja teised veekogu elanikud omavahel seotud on. Arutelude ja mänguliste tegevuste kaudu mõistavad õpilased, miks iga lüli on looduses oluline ja kuidas muutused ühes osas mõjutavad kogu ökosüsteemi. 

 

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

I kooliaste. Loodusõpetus.

10) eristab ühte liiki kuuluvaid organisme;

13) toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid.

Läbiv teema Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane mõistab, et Läänemeri on terviklik ja haavatav ökosüsteem, kus kõik liigid on omavahel seotud. Toiduahelate ja inimese mõju arutelude kaudu kujuneb õpilasel keskkonnateadlik ja vastutustundlik hoiak, mis toetab valmisolekut märgata probleeme ning leida loodust hoidvaid lahendusi.

 

Õpitulemused:

Õpilane tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning mõistab loodusteaduslike teadmiste vajalikkust.

Õpilane oskab:
- eristada kalaliike;
- tuua näiteid organismide seoste kohta Läänemeres ja inimese mõju organismidele Läänemeres;
- koostada lihtsamaid Läänemere toiduahelaid.

Õpilane väärtustab:
- Läänemerd kui kalade kasvukeskonda ja mõistab oma käitumise mõju kala kasvukeskkonnale.

Üldpädevused:

matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus

Meetodid ja vahendid:

Meetodid: rühmatöö, vaatlemine, kirjeldamine, võrdlemine, määramine, arutelu, liikumismäng.

Vahendid: igale rühmale on ette nähtud kala piltkaardid kalaliigi määramiseks, piltkaardid kala toitumistüübi määramiseks, lihtsustatud kalamääraja, otsustuspuu kala toitumistüübi määramiseks.  

Juhis õpetajale:

Programm viiakse läbi Viimsi Rannarahva muuseumis. 

Õpetajalt ei eeldata ettevalmistavaid tegevusi enne  programmi toimumist. Programmi ajal võib õpetaja innustada oma õpilasi kaasa lööma. Õpetajalt küsitakse tagasisidet elektroonilisel kujul pärast programmi toimumist. 

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

1 tund

Grupi suurus:

30

Toimumise aeg:

Aastaringselt

Hind:

10€

Lisainfo:

Rannarahva muuseum tegutseb hubases vanas koolimajas. Ekspositsioonis on vanad kalastustarbed ja hülgepüügiriistad ning endise kalurikolhoosiga seotud esemed. Muuseumis on arvestatud turvalisust ja tagatud laste ohutus.

Õppeprogramm on kohaldatav kergema liikumispuudega õpilastele. Teistest erivajadustest ja -soovidest seoses programmi eesmärkide ja tegevustega palume muuseumi teavitada enne õppeprogrammi toimumist. 

Kõik õppeks vajalikud vahendid on kohapeal olemas, midagi eraldi kaasa võtma ei pea. Programm ei paku toitlustust.

Programmi hind on õpilase kohta.

Programm on osa 2025-2026 KIK-projektist ja sellele registreerumine on gruppide täitumiseni koolidele tasuta!

Läbiviimise koht:

Rannarahva muuseum Viimsis

Läbiviimise asukoht:

59.521151027135, 24.807870750268

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

haridus@rrm.ee
+372 5332 9679

Programmi läbiviija:

Programmi viivad läbi Rannarahva muuseumi:

teadur Maivi Kärginen-Kivi (BA ajalugu, juhendamiskogemus alates 2016. aastast);
teadur-hariduskoordinaator Marie Sokman (MA Eesti ajalugu, viis aastat õpetamiskogemust üldhariduskoolis);
hariduskoordinaator Ülle Smolina (BA juura, juhendamiskogemus alates 2010. aastast, LAK-õpe);
külastusjuht Loreley Reim (juhendamiskogemus alates 2025. aastast).

Keel:

Eesti keel
Inglise keel
Vene keel

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

SISSEJUHATUS (5 min)

  • Muuseumi ala, programmi eesmärkide, töökorralduse ja ajakava tutvustamine. Lepitakse kokku, kuidas igaüks saab panustada hea ja ohutu koostöö toimumisele.

TEGEVUSTE KÄIK (kokku 45 min)

Rühmatööd viiakse läbi 3-4 liikmelistes rühmades. Igale rühmale on tagatud vajalikud töövahendid.

  • Rühmatöö: õpilased vaatlevad kalapilte, kirjeldavad  ja määravad kalaliike lihtsa määraja abil, millele järgneb rühmatöö tulemuste võrdlemine ja arutelu. (15 min)

  • Rühmatöö: õpilased vaatlevad kalapilte, kirjeldavad ja võrdlevad nende kehaehitust. Õpilased õpivad lihtsa otsustuspuu abil määrama, kas tegemist on röövkala või lepiskalaga. Iga rühm jagab oma järeldusi teistega.  (10 min)

  • Liikumismäng "Kes sööb keda?" - sirutamiseks ja liigutamiseks mõeldud vahetegevus, mis kinnistab rühmatöös saadud teadmisi röövkaladest ja lepiskaladest. (5 min)

  • Rühmatöö: õpilased koostavad pildikaartide abil lihtsamaid toiduahelaid. Igal rühmal on kasutada erinevad pildid ning rühmatöö lõpus iga rühm tutvustab enda koostatud toiduahelat. Õpilased saavad anda üksteisele tagasisidet ja vajadusel teha parandusi oma toiduahelas. Rühmatöö lõppeb aruteluga, kuidas inimese tegevus mõjutab toiduahelaid. (15 min)

KOKKUVÕTE (10 min)

  • Kokkuvõttev arutelu - igaüks saab öelda, mida ta täna õppis ja mille kohta ta rohkem teada tahaks. (10 min)

Viimati uuendatud: