Õppeprogramm tutvustab III kooliastme õpilastele loodusvarade säästlikku kasutamist, jäätmetekke vältimist, materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu.
Rühmapõhises uurimismängus uurivad õpilased erinevate materjalide päritolu, omadusi ja keskkonnamõju ning otsivad võimalusi nende kasutusea pikendamiseks. Praktilises töötoas valmistab iga õpilane tootmisjääkidest toimiva kaleidoskoobi, kasutades muu hulgas värvilise kunstklaasi, kartongi, vineeri ja tapeedi jääke.
Programm seob keskkonnateadmised praktilise kogemusega ning suunab õpilasi mõtestama oma tarbimisvalikute mõju keskkonnale.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Õppeprogramm toetab põhikooli riikliku õppekava III kooliastme järgmiste õpitulemuste saavutamist.
Ainevaldkond „Loodusained“, lisa 4
Loodusõpetus, III kooliaste:
21) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju ja ökoloogilist jalajälge; põhjendab energiasäästu vajadust;
22) põhjendab materjalide taaskasutamise olulisust ning pakub materjalide taaskasutamise võimalusi;
Bioloogia, III kooliaste, teema „Ökoloogia ja keskkonnakaitse“:
5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks
Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“
Programm aitab õpilastel mõtestada loodusvarade kasutamise, tootmise, tarbimise ja jäätmetekke seoseid. Uurimismängus analüüsitakse materjalide keskkonnamõju ja korduskasutamise võimalusi ning praktilises tegevuses rakendatakse materjalide säästliku kasutamise põhimõtteid.
Õpitulemused:
Teab ja mõistab:
selgitab programmis käsitletud materjalide päritolu ja loodusvarade kasutamist nende tootmisel;
eristab jäätmetekke vältimist, materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu.
Oskab:
pakkuda ja põhjendada materjalide korduskasutamise võimalusi, arvestades nende omadusi ja keskkonnamõju;
valmistada juhendamisel tootmisjääkidest toimiva kaleidoskoobi.
Väärtustab:
loodusvarade säästlikku kasutamist ja keskkonnateadlikke tarbimisvalikuid.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- visuaalne esitlus;
- suunatud vestlus ja arutelu;
- rühmapõhine uurimismäng;
- materjalinäidiste vaatlus ja võrdlemine;
- uurimislehe täitmine;
- individuaalne praktiline töö;
- suuline refleksioon ja kujundav hindamine.
Õppevahendid
Sissejuhatus (kogu rühm, kuni 15 õpilast):
- 1 arvuti;
- 1 projektor ja ekraan;
- visuaalne esitlus materjalide päritolu ja korduskasutamise kohta.
Uurimismäng (3-5 rühma, 3- 4 õpilast rühmas):
- 1 materjalinäidiste komplekt igale rühmale;
- klaasi, kartongi, vineeri, tapeedi, paberi, plasti ja metalli näidised;
- 1 uurimisleht igale rühmale;
- kirjutusvahendid.
Kaleidoskoobi valmistamine (individuaalne töö, kuni 15 õpilast):
- kaleidoskoobi valmistamiseks vajalikku materjali- ja detailikomplekti;
- värvilise kunstklaasi jäägid;
- kartongtorud;
- vineerijäägid;
- tapeedijäägid;
- optilise konstruktsiooni detailid;
- kokkupanekuks vajalikud töövahendid ja kinnitusmaterjalid.
Kõik tööks vajalikud materjalid ja vahendid tagab Craft Depo. Klaasdetailid ja muud erilist töötlemist vajavad osad valmistatakse eelnevalt ette ning nende ohutust kontrollitakse.
Juhis õpetajale:
Enne programmi.
Enne külastust täpsustatakse kooliga osalejate arv, õppekeel, võimalikud erivajadused ning vajalikud korralduslikud kokkulepped. Õpetajale antakse ülevaade programmi sisust, ajakavast ja praktilise töö korraldusest. Õpetajal palutakse eelnevalt teada anda asjaoludest, mida tuleb arvestada rühmade moodustamisel või õpilaste ohutuse tagamisel. Programmis osalemiseks ei ole vaja eriettevalmistust ega eelteadmisi. Kõik õppematerjalid ja töövahendid tagab Craft Depo.
Programmi ajal.
Saatev õpetaja toetab õpilaste aktiivset osalemist, koostööd rühmatöös ja töörahu hoidmist. Praktilise tegevuse ajal aitab õpetaja jälgida ohutusreeglite järgimist ning toetab vajaduse korral täiendavat abi vajavaid õpilasi. Õppetegevusi juhendab Craft Depo programmi läbiviija.
Pärast programmi.
Õpetaja saab koolis õpitut kinnistada, arutledes õpilastega materjalide korduskasutamise, jäätmetekke vähendamise ja teadlike tarbimisvalikute üle.
Tagasiside.
Programmi lõpus kogutakse õpilastelt ja saatvalt õpetajalt suulist tagasisidet. Õpetajale pakutakse võimalust anda täiendavat tagasisidet e-posti või veebiküsitluse kaudu. Tagasisidet kasutatakse programmi arendamiseks.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Õppekeskkond. Programm toimub Craft Depo õpperuumides aadressil Puškini 5, Narva. Õpperuumides on praktilisteks õppetegevusteks sobivad töökohad, vajalikud seadmed ja töövahendid, ventilatsioon ning piisav valgustus. Keskuses on kaldtee, elektritõstuk ja inva-WC.
Ohutus. Kaleidoskoobi valmistamisel kasutatakse eelnevalt ettevalmistatud ja kontrollitud detaile. Õpilased ei lõika ega murra klaasi. Enne praktilise töö alustamist tutvustab juhendaja ohutusreegleid.
Erivajadustega õpilaste osalemine. Vajalikud individuaalsed kohandused ja täiendava toe võimalused lepitakse eelnevalt kokku saatva õpetajaga.
Programmi läbiviimise tingimused. Programmi juhendajate arv ja praktilise töö korraldus sõltuvad grupi suurusest ning lepitakse eelnevalt kokku. Suurema grupi korral on võimalik korraldada tegevused väiksemates rühmades, arvestades töökohtade arvu ja ohutusnõudeid.
Kokkuleppel saab programmi läbi viia ka väljaspool Narvat, kui õppekeskkond võimaldab ohutut praktilist tegevust. Väljaspool Narvat toimuvate programmide korraldus ja väljasõidutingimused lepitakse eelnevalt kokku.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
59.3716781, 28.1972173
Maakond:
Keskus:
Otsekontakt:
+372 56498326
Programmi läbiviija:
Juri Raud - tehnoloogiliste ainete pedagoog, kellel on pedagoogiline kõrgharidus ja üle 30 aasta pedagoogilist töökogemust. Õppetegevuste juhendajana tegutseb alates 2010. aastast. Tal on kogemus keskkonnahariduse õppeprogrammide ning materjalide korduskasutamisega seotud praktiliste õppetegevuste juhendamisel. Ta on osalenud Euroopa Liidu riikides erinevates koolitusprogrammides, täiendanud oma teadmisi keskkonnahariduse valdkonnas ning õppinud uusi metoodikaid keskkonnahariduslike õppeprogrammide ja praktiliste töötubade läbiviimiseks.
Anne Raud - magistrikraadiga juhendaja, kes tegutseb õppetegevuste juhendajana alates 2001. aastast. Tal on pikaajaline kogemus õppeprogrammide, keskkonnaprojektide ja praktiliste töötubade läbiviimisel. Ta on osalenud rahvusvahelistes koostöö- ja koolitusprogrammides Euroopa Liidu riikides, täiendanud oma teadmisi keskkonnahariduse ja kestliku arengu valdkonnas ning tutvunud erinevate õppemetoodikatega.
Keel:
Seotud failid:
Fail sisaldab õppeprogrammi täielikku kirjeldust koos eesmärkide, õpitulemuste, tegevuste ajakavaga, kasutatavate meetodite ja juhistega õpetajale.
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
1. Sissejuhatus „Jäätmed või ressursid?“ (10 min).
Juhendaja tutvustab programmi eesmärke, tegevuste järjekorda ja ohutusreegleid. Lühikese visuaalse esitluse abil tutvuvad õpilased levinud materjalide päritolu, nende tootmiseks vajalike loodusvarade ning tootmise ja tarbimise keskkonnamõjuga.
Selgitatakse jäätmetekke vältimise, materjalide korduskasutamise ja ringlussevõtu erinevusi. Klaasi, kartongi, vineeri ja teiste materjalide näitel tutvustatakse võimalusi valmistada tootmisjääkidest uusi esemeid. Ühises arutelus käsitletakse igapäevaste tarbimisvalikute mõju keskkonnale ja ökoloogilisele jalajäljele ning ressursside ja energia säästmise võimalusi.
2. Uurimismäng „Kuidas materjale arukalt kasutada?“ (25 min).
Õpilased jagunevad 3- 4-liikmelistesse rühmadesse. Kuni 15 osaleja puhul moodustatakse sõltuvalt osalejate arvust 3-5 rühma. Iga rühm saab komplekti tegelike materjalinäidistega, mille hulgas on klaas, kartong, vineer, tapeet, paber, plast ja metall. Osa materjalidest kasutatakse hiljem kaleidoskoobi valmistamisel. Rühmad saavad uurimislehe ja ühe järgmistest uurimisteemadest:
Materjalide päritolu ja keskkonnamõju. Õpilased selgitavad, millisest toorainest materjalid valmistatakse, milliseid loodusvarasid ja energiat tootmisel kasutatakse ning kuidas tootmine keskkonda mõjutab.
Materjalide kasutusea pikendamine. Õpilased uurivad materjalide omadusi, pakuvad võimalusi nende korduskasutamiseks ning võrdlevad korduskasutamist ringlussevõtuga.
Jäätmete arukas käitlemine. Õpilased arutlevad, kuidas materjale Eestis sorteeritakse, milliseid neist saab korduskasutada või ringlusse võtta ning kuidas valida sobiv käitlemisviis. Rühmad uurivad materjalinäidiseid, võrdlevad nende omadusi ja märgivad järeldused uurimislehele. Iga rühm tutvustab lühidalt oma tulemusi.
Juhendaja aitab ühises arutelus seostada uurimistulemusi loodusvarade säästmise, jäätmetekke vähendamise ja teadlike tarbimisvalikutega.
3. Praktiline töö „Materjalide uus elu: kaleidoskoobi valmistamine“ (25 min).
Juhendaja tutvustab kaleidoskoobi ehitust, valguse korduva peegeldumise põhimõtet, tööetappe ja ohutusreegleid. Iga õpilane valmistab individuaalselt tootmisjääkidest kaleidoskoobi. Kasutatakse vitraažitöökoja värvilise kunstklaasi jääke, kartongtorusid, vineerijääke, tapeedijääke ning kaleidoskoobi optilise konstruktsiooni jaoks vajalikke detaile.
Õpilased valivad värvikombinatsioonid, panevad kaleidoskoobi eelnevalt ettevalmistatud detailidest kokku, kaunistavad selle tapeedijääkidega ja kontrollivad valminud eseme toimimist. Erilist töötlemist vajavad detailid valmistab juhendaja enne programmi ette. Klaasdetailide ohutust kontrollitakse ning õpilased ei lõika ega murra klaasi.
Praktilise töö käigus arutletakse, kuidas tootmisjääkidest saab valmistada uusi funktsionaalseid esemeid ning millised on materjalide korduskasutamise eelised ja piirangud.
4. Kokkuvõte ja õpitulemuste hindamine (10 min).
Õpilased tutvustavad valminud kaleidoskoope ja seostavad praktilise töö tulemusi uurimismängus saadud teadmistega.
Kokkuvõtvas arutelus käsitletakse järgmisi küsimusi:
- Mida uut saadi teada materjalide päritolu ja kasutusvõimaluste kohta?
- Mille poolest erinevad korduskasutamine ja ringlussevõtt?
- Milliseid tootmisjääke kasutati kaleidoskoobi valmistamisel?
- Kuidas aitab materjalide korduskasutamine loodusvarasid säästa?
- Kuidas saab õpitut igapäevaelus rakendada?
Iga õpilane sõnastab lühidalt ühe järelduse materjalide säästliku kasutamise kohta.
Õpitulemusi hinnatakse rühmatöö, uurimislehtede, praktilise tegevuse ja suulise refleksiooni põhjal. Hindamine on kujundav ning juhendaja annab õpilastele suulist tagasisidet.