Antud sihtgrupile on muuseumitunni kestus umbes 60 minutit.

Muuseumitunni algul (5 min) tutvuvad läbiviija ja klass, koos pannakse paika käitumisreeglid. Seejärel teeb läbiviija sissejuhatuse ja teemaarenduse, kus tutvutakse Lennusadama ja ülevaatlikult eesootava tunni sisuga. Vastavalt ilmale toimub sissejuhatus kas fuajees või maja ees. 

Seejärel liigume mere äärde ning vaatleme ja kirjeldame suuliselt ilma; võrdleme Lennusadama ja kodukoha / kooli juures olnud ilma. Milliseid vahendeid ilmavaatluseks kasutatakse? Kordame üle ilmakaared (kui klass on seda juba õppinud, 3. klass näiteks) ja kolmanda klassiga leiame kompassi kasutades objekte nendes suunades. Selleks jaotame lapsed väiksemateks, u 4-lapsega rühmadeks (maks. 6 rühma), igale rühmakesele kompass. Tuuleskaala kaarte kasutades ja tuulesokki vaadates määrame samade rühmadega ka tuule tugevust. Räägime ilmavaatluse tähtsusest meresõidu jaoks ning selgitame inimtegevuse seoseid kliimamuutuste ja ilmamuutuste/-nähtustega. (10 min) 

Seejärel teeme terve grupiga tegevuse Läänemere kirjeldamiseks: kasutame omadussõnu kujutavad pildi- ja sõnakaarte, pildiga ja sõnakaardiga lapsed moodustavad paari. Koos mõtleme, kas Läänemerd saab nende sõnadega iseloomustada. Kui mõni sõna Läänemere kohta ei käi, siis millise mere kohta see võiks käia? Pakume veel juurde sõnu. See arendab keeletunnetust ja pakub aineteadmisi. Enne sadamaalalt lahkumist vaatame ka laevu sadamas ja toome esile seose mere värvi ja laeva värvi vahel (kamuflaaž). (10 min)

Muuseumitunni teine osa toimub angaari ekspos ja õppeklassis, kus jätkame Läänemerega tutvumisega - mis on vee all? Vaatame ekspos olevat iidset Maasilinna laevavrakki ja eelmise sajandi meremiine. Saame teada, mis need on, kus ja millal kasutati ning kuidas need võiksid mõjutada mereelustikku ja -keskkonda. (10 min)

Suundume õppeklassi ja istume laudkonniti (maks. 6 laudkonda, võivad olla samad rühmakesed nagu õues). Pildimaterjali ja autentsete liikide näidiste abil tutvume, kes elab Läänemeres ja mis on neile iseloomulik (sh selgrootud/selgroogsed). Arutleme, kes keda sööb, ja selle raames teevad õpilased laudkonniti liikidest toiduahela ja selgitavad tulemust. Mida sööb merest inimene? Arutame, milline peaks olema meri, et liikidel oleks seal hea elada ja inimese toidulaud tervislik. (10-15 min)

Tunni viimases sisuplokis räägime merekeskkonna hoiust – teeme grupitegevuse merereostuse teemal, kasutades merereostuse teemalisi pildikaarte (3 erinevat). Arutleme eakohaselt, mis on Läänemere suurimad reostajad ja kuidas saab igaüks meist midagi Läänemere heaks teha, kas/keda/kuidas peaks meres kaitsma. (Aja võimaldamisel vaatame ka lühikese videolõigu merereostuse kohta.)  (u 10 min) 

Tunni lõpus (5 min) tuletame kogu rühmas kokkuvõtvalt meelde, mis iseloomustab Läänemerd, mis jäi tunnist meelde ja mis meeldis.

Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks.