Elamusterikas mets meie ümber
Raul Savimaa

Aktiivõppeprogrammi eesmärk on tutvustada kodulähedast metsa meie ümber ning õpetada turvalist ja säästlikku käitumist. Prog­ramm toimub mitme­kesisel metsaalal Tallinna külje all Laia­küla ja Maardu piiril (Kopranõmme loodusalal), kus tut­vu­me erinevate puudega ja loodus­kooslustega ning metsa eluringiga, teeme huvitavaid praktilisi tegevusi, arutleme loodus­sõbraliku käitumise ja looduse hoidmise teemal ning vaatame kobraste tegevuse jälgi ja rebaseurgu.

"Kobraste tegevus"

Programmil on Eesti Keskkonnahariduse Ühingu  keskkonnaharidusliku õppeprogrammi kirjelduse kvaliteeti tõendav märgis „Läbimõeldud programm“, märgis nr 5.

Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:

Ainevaldkond „Loodusained“, alajaotus "Loodusõpetus, I kooliaste" 2.1.3 "Õpitulemused. I kooliaste": 

1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele; 

8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses; 

9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga; 

14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab. 

Õppeprogramm toetab õpilase keskkonnataju kujunemist, kodulähedase looduse tundmaõppimist ning selle põhjal keskkonnaküsimuste mõistmist ja tegutsemisviiside valikut, mille abil saab keskkonnaprobleeme (elurikkuse kadu, prügistamine) praktiliselt ära hoida ja lahendada.

Õppeainete lõiming: õppeprogramm lõimib loodusõpetuse inimeseõpetuse ning eesti keele ja kirjandusega. 

 

Õpitulemused:

Õppeprogrammi läbimisel saavutavad õpilased järgmised
teadmised, oskused ja hoiakud:
• Õpilane teab:
- mis on mets
- mis vahe on puul, põõsal, puhmal ja rohttaimel
- õppealal leiduvaid tuntumaid taimi (mänd, kuusk, kask, haab, aas-karukell, näsiniin) ja loomi (kobras)
- miks on vaja loodust kaitsta
• Õpilane oskab:
- käituda loodust hoidvalt
- sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada
- objekte ja nähtusi võrrelda ning ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada
- eristada elus- ja eluta loodusobjekte ning kirjeldada ja rühmitada neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele
- vältida mürgiste taimedega seotud ohte
- ennast arusaadavalt väljendada ja teiste õpilastega koostööd teha
- väärtustada looduses viibimist
- märgata elurikkust ja maastiku mitmekesisust

Hoiakud:
- õpilane huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, väärtustab elurikkust, Eesti kultuurilugu ja jätkusuutlikku arengut
- Hooliv hoiak looduse ning kõigi elusolendite suhtes
- Õpilane mõistab säästliku ja jätkusuutliku käitumise vajalikkust viibimisel looduses ja ka igapäevaelus.

Üldpädevused:

kultuuri- ja väärtuspädevus
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus

Meetodid ja vahendid:

Kasutatavad õppemeetodid: vaatlus, mõõtmine, võrdlemine, rühmitamine, arutelu, dialoog, rühmatöö (4-6 õpilast rühmas)

Kasutatavad vahendid

  • õpialale iseloomulikke taime- ja loomaliike tutvustavad piltkaardid (vähemalt 12)
  • tavalisemate metsapuude viljade ja lehtede kogu (vähemalt 12)
  • luubid – üks luup igale paarile
  • mõõdulint, mõõdulatt ja tollipulk kopra pesakuhila mõõtmiseks (igast vahendist vähemalt kolm kogu klassile)
  • tööleht – üks eksemplar igale rühmale, katab sisuliselt kõiki programmi teemasid. 
  • Kirjutusalus ja kirjutusvahend igale rühmale

Juhis õpetajale:

Infovahetus enne programmile tulekut

  • kui kool teavitab keskust õppekäigu soovist, lepitakse kokku sobiv aeg. Kui õpilaste arv on suurem, kui 25 õpilast saab vajadusel kaasata teise juhendaja ning õppekäiku käsitletakse kui kahte õppekäiku. Vajadusel saab korraga paralleelselt läbi viia kuni 4 programmi.
  • õppekäigu kokkuleppimisel palume koolil täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi: programmi saab kohandada nii liikumise erivajaduse kui muu erivajadusega õpilastele. Suurem osa programmi tavamarsruudist on läbitav saatjaga ratastooliga ning vajadusel muudetakse mõnda programmi lõiku nii, et see ei muuda programmi sisu. Haridusliku erivajaduse korral kohandatakse programmi vastavalt õpilastele.
  • üks kuu enne õppekäiku saadab keskus koolile täpsema eelinfo selle kohta, milliseid tegevusi õppekäigul vastavalt kirjeldusele tehakse ning kuidas õpilased saavad õppekäiguks sisuliselt valmistuda, leides teemakohast materjali keskuse kodulehelt; eeltegevused on väikesemahulised ja nende eesmärgiks on häälestada õpilasi õppeprogrammile; samuti saadetakse veelkord ootused õpperühma saatva õpetaja ülesannete kohta õppekäigu ajal (õpilaste korrektse asjakohase ja distsiplineeritud ning ohutu käitumise tagamine); 
  • kool häälestab klassi õppekäiguks sobivalt ning annab õpilastele ja lastevanematele teada, et õppekäik toimub asulalähedases metsas vabas looduses, tegemist on pinnaseteega, mis on tavapäraselt läbitav matkajalatsi või botasega; läbitava raja pikkus on ligikaudu 1,5-2 km. Juhul, kui klass tuleb ühistranspordiga, on lähimast bussipeatusest (buss 34 või 102, peatus Kirsipuu või buss 103, 172, 173, J9, V7 peatus Käära) õppeprogrammi toimumiskohani u 900 meetrit, kokkuleppel kooliga tuleb juhendaja bussipeatusesse vastu ja saadab programmi lõppedes bussipeatusesse.

Programmi sisse on planeeritud 15 minutit puhkepausiks (kui õpilastel on omal toit kaasas): õppeprogrammi sisu kestab 2 tundi (120 minutit), koos puhkepausiga 3 akadeemilist tundi (135 minutit).

Õpetajalt oodatakse, et 

  1. ta häälestaks klassi õppekäiguks sobivalt ning tutvustaks, et õppekäik toimub asulalähedases metsas vabas looduses; 
  2. õpetaja juhendab, et õpilased paneksid õppekäigule tulles ilmastikukohased riided, eelkõige maastikule sobivad jalatsid; soovitav on, et igal õpilasel on oma tarbeks kaasas vesi vm jook 0,5 liitrit sobivas anumas (pudelis). 
  3. tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise; 
  4. osaleb soovi korral omal äranägemisel kõikides moodulites; 
  5. erivajaduse tekkimisel (nt kui mõni õpilane peab õppeprogrammist varem lahkuma) korraldab lahenduse selliselt, et ülejäänud klass saaks õpetaja järelevalve all õppeprogrammi jätkata.

Soovitav on, et peale õppeprogrammi (nt järgmisel või ülejärgmisel päeval) viiks õpetaja klassis läbi arutelu õppeprogrammil nähtu ja omandatu kohta: kordaks üle, milliseid taimi nähti, milliste loomade jälgi vaadeldi, millised need olid, mida õpiti kobraste eluviisi kohta, milliseid inimtegevusi jälgi nähti, millised neist on positiivsed ja millised on taunimisväärsed ja miks.

Õppeprogrammi järgselt saadab keskkonnahariduskeskus kahe tööpäeva jooksul koolile kokkuvõte õppekäigust ning täiendav taustateave õppeprogrammis läbitu kohta. Koolilt palutakse tagasisidet õppekäigu kohta aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/tagasiside. Tagasisidet arvestatakse edasiste programmide läbiviimisel. Vajadusel lepitakse kooliga kokku täiendav kohtumine aruteluks. 

Sihtrühm:

1-3 klass I kooliaste

Kestus:

3 x 45min

Grupi suurus:

25

Toimumise aeg:

Aastaringselt
Kevad
Suvi
Sügis
Talv

Hind:

300€

Lisainfo:

Õppeprogrammi jooksul läbitakse õppealal ligikaudu 1,7 km. Maastik on lauge rohumaa. Tegemist on pinnaseteedega, mis on tavapäraselt läbitav matkajalatsi või botasega. Kooli tellimusel saab õppeprogrammi läbi viia kooli juures või muus sobivas asukohas, kus on vähemalt 30 x 30 meetrit rohumaa või väljak ja vähemalt viis kasvavat puud kõrgusega 3 meetrit. Sel juhul kohandatakse õppeprogrammi sidumine konkreetse õpialaga. 

Ohutuse tagamiseks on rakendatud järgmised meetmed: 1) Õppekeskkonnad asuvad suuremast teest 80-120 meetrit eemal, teiselpool metsariba, mis välistab juhusliku maanteele sattumise õppeprogrammi ajal; 2) Suuremate teedeni viib aastaringselt kasutatav tee või laiem rada, mis võimaldab vajadusel evakuatsiooni; 3) Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õppeala piire ja evakuatsiooniteid, soovi korral antakse klassi saatvale õpetajale maa-ala kaart; 4) Õppeala on tasane rohumaa või osaliselt metsaala; 5) Peamised ohutust puudutavad materjalid on üleval SelgeSiht selle teema kodulehel https://selgesiht.ee/turvaliselt-looduses/, neid tutvustatakse ja lepitakse kokku õppeprogrammi alguses ning jälgitakse juhendaja ja õpetajate poolt õppeprogrammi ajal. 

Programmi saab kohandada nii liikumise erivajaduse kui muu erivajadusega õpilastele. Suurem osa programmi tavamarsruudist on läbitav saatjaga ratastooliga ning vajadusel muudetakse mõnda programmi lõiku nii, et see ei muuda programmi sisu. Haridusliku erivajaduse korral kohandatakse programmi vastavalt õpilastele. Erivajadustest on soovitav teada anda registreerumisel, ent vähemalt kaks tööpäeva enne õppeprogrammi toimumist, et programmi läbiviijad jõuaksid teha vajalikud muudatused liikumise kavades õppeprogrammi ajal või kohandada täiendavad lahendused. Liikumise erivajadusega õpilane peab suutma liikuda tasasel maastikul (nt elektriline ratastool, kargud) või peab tal olema saatja, kes toetab õpilast liikumisel.

Läbiviimise koht:

Linnalähedane mets Ida-Harjumaal Laiaküla ja Maardu vahel (Kopranõmme loodusala)

Läbiviimise asukoht:

59.467594329141, 24.927905132556

Maakond:

Harjumaa

Otsekontakt:

Programmi läbiviija:

Õppeprogrammi juhendajatel on pikaajaline kogemus keskkonnateadlikkuse ja loodusharidusprogrammide läbiviimisel ning vastav ettevalmistus. Reeglina viib ühele klassile õppeprogrammi läbi üks juhendaja. Saame viia läbi kuni kolm õppeprogrammi paralleelselt. 

Meie peamised juhendajad selles õppeprogrammis on: 

  1. Maris Meriste - loodusgiid (Haapsalu Kutsehariduskeskus, loodusturismi korralduse eriala) ja tehnoloogiainsener (Tallinna Tehnikaülikool, magistriga võrdsustatud kõrgharidus), viib SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme läbi alates 2021. aastast. Keeled: eesti, inglise, vene. 
  2. Õnne Õuemaa - loodusgiid (Kuresaare ametikool), omab loodusgiidi kutset (tase 5), lõpetanud ka Tartu Ülikooli ärijuhtimise erialal. Viib SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme läbi alates 2023. aastast. Keeled: eesti, inglise. 
  3. Krista Kaur - lõpetanud Eesti Maaülikooli agronoomia erialal (magistrikraadiga võrdsustatud diplomiga) ja 8-kuulise kursuse Waldorf pedagoogikast koos õppepraktikaga koolis. Viib SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme läbi alates 2023. aastast. Keeled: eesti, inglise, vene, soome. 
  4. Raul Savimaa - tehnikateaduste doktor (Tallinna Tehnikaülikool) ja matkajuht (Luua Metsanduskool), omab noorsootöötaja osakutset (tase 6). Viib SelgeSiht keskkonnaharidusprogramme läbi alates 2019. aastast. Keeled: eesti, inglise, vene, hispaania, rootsi. 
  5. Tiiu Saar - magistrikraad (humanitaarteadused, Tallinna Ülikool). Viib SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme alates 2021. aastast. Keeled: eesti, inglise. 

Juhendajate terviklik profiil, sh kogemused ja läbitud täiendõpe on SelgeSiht kodulehe teemalehel https://selgesiht.ee/loodusharidus/juhendajad/.

Keel:

Eesti keel

Seotud failid:

Elamusrikas mets meie ümber (1.-3. kl, Harjumaa)
Author:
SelgeSiht OÜ
L31. Elamusrikas mets meie ümber (1.-3. kl) v202512.pdf(306.32 KB)

 Õppeprogramm "Elamusrikas mets meie ümber 1.-3. klassile (Harjumaal)"

Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:

Õppeprogrammi koostamisel oleme seostatult käsitlenud loodus-, kultuuri- ja sotsiaalset keskkonda ning kujundanud sisult tervikliku teaduspõhise programmi, mis sisaldab eesmärgipäraseid ja programmi eesmärkide saavutamist toetavaid mõtestatud tegevusi. Kasutame mitmekesiseid kõiki õpilasi kaasavaid aktiivõppemeetodeid. 

Õppeprogramm koosneb kuuest osast koos kokkuvõtva aruteluga: 

1) Õppepäeva sissejuhatus (10 min). Koguneme õpiala lagendikule ning vaatleme ja kirjeldame, mida enda ümber näeme. Arutleme, mis on mets ja milline on metsa tähtsus. Õpilaste aktiveerimiseks algatame arutelu õpilaste varasematel metsakäikudel kogetud elamustest. Räägime ohutust viibimisest looduses ja turvalisusest metsas. Lepime kokku ohutus- ja käitumisreeglid (https://selgesiht.ee/turvaliselt-looduses/). 

2) Tutvumine metsaga (30 min). Õpperetkel on õpilastel võimalik vahetult kogeda erinevaid kasvukohatüüpe. Õpilased jagunevad paaridesse, iga paar saab õppepäeval vaatluste tegemiseks luubi. Õppeprogrammi juhendaja tutvustab puid ja põõsaid ning suunab luupi kasutama. Õpilased annavad juhendajale teada, mida luubiga nägid. Õpperetkel läbime nõmmemetsa, lodumetsa ja salumetsa. Vaatleme, võrdleme ja rühmitame elus ja eluta looduse objekte (puud, põõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, rändrahnud jm). Kasutame tavalisemate metsapuude viljade ja lehtede kogu taimede tundmaõppimiseks ja looduses äratundmiseks. Tutvume pildikaartide abil, millised on söödavad ja mürgised taimed. Olenevalt aastaajast tutvustame leiduvaid taimi ka looduses. Arutleme metsa elutsükli teemal, vaatleme erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Arutleme inimtegevuse mõju üle praktiliste näidete varal. 

3) Koprad metsas (20 min). Avastame ja vaatleme kobraste tegevuse jälgi: langetatud puud, vanad ja värsked kännud, koprarajad. Arutleme milline loom on kobras, millist elukeskkonda ta armastab ja kuidas ta tegutseb. Saame teada, millised puud kobrastele maitsevad ja miks? Vaatleme ja mõõdame tollipulga, mõõdulindi ja mõõdulatiga kõrget pesakuhilat ning vaatleme kopratiike. Selgitame, kuidas erinevad mõõtevahendid sobivad erinevas olukorras mõõtmiseks. Arutleme, kas ja kuidas on kobras loodusele kasulik ja kas kopra tegevus võib ka kahju teha. Mängime kopramängu. 

4) Tunnetame metsa ja metsapaus (30 min). Tunnetame metsa oma meelte abil. Vaatleme ja kuulame metsa. Milliseid põnevaid objekte me leidsime, arutleme nende üle. Kompame puid, kive ja muid objekte väikesel rajal. Kasutame ka haistmis ja maitsmismeelt vastavalt aastaajale (kuidas lõhnavad männiokkad ja kuidas maitsevad vaarikad või muud metsamarjad). Tuletame meelde ja kordame piltkaartide abil üle ka õppepäeva esimeses pooles õpitud söödavad ja mürgised taimed. Metsapausi ajal arutleme, kuidas on metsa teemat käsitletud rahvapärimuses, mõistatame metsa mõistatusi ja kuulame, mida vanasõnades ja muinasjuttudes metsa kohta öeldakse. Soovi korral söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga. 

5) Loomade jäljed (20 minutit). Avastame ja vaatleme ka teiste metsaelanike toimetamise jälgi. Vaatame rebaseurgu ja vaatleme sipelgate elutegevust. Arutleme koos, milliseid loomi võiks veel metsas kohata. Jaguneme 4-5 rühmaks (4-6 õpilast rühmas) ning kinnistame õppepäeval õpitut temaatiliste liikumis- ja rollimängudega (nt õpilased kehastuvad rühmades valitud loomadeks ning jäljendavad nende liikumist ja häälitsusi, teised rühmad peavad ära arvama millist looma kehastatakse) ning küsimustele vastates (sobivusel rakendatakse vastamisel ruumilist paiknemist - nt vastuste asukohad on erinevates asukohtades kuhu õpilane astub või liigub; või vastab see, kelle käes on pall vm ese). Olenevalt klassist rakendatakse sobivaid liikumis- ja rollimänge). Iga grupp täidab õpitu kinnistamiseks ka teemakohase töölehe. 

6) Kokkuvõte ja tagasiside (10 min). Teeme kokkuvõtte õppepäeval omandatust. Käsitleme kokkuvõtlikult läbitud teemasid. Tagasiside ringis saab iga õpilane ja õpetaja õppepäeva iseloomustada. Arutleme, mida me sellest päevast edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Arutleme jätkusuutliku loodushoiu ning elukeskkonna kaitsmise vajalikkuse teemal ja kuidas käituda loodushoidlikult.

Viimati uuendatud: