Õppeprogramm "Eesti maa lugu" tutvustab Eesti Loodusmuuseumi geoloogia saalis õpilastele Eesti ala geoloogilist ehitust ja selle arengulugu läbi geoloogiliste ajastute. Õppeprogramm koosneb kolmest peamisest osast. Kõigepealt arutatakse ja pannakse märksõnadega töölehele kirja sette-, tard- ja moondekivimite olulisemad tunnused. Teise tegevusena arutletakse ühiselt video, töölehe ja õpetaja abiga, mis muutused läbi Maa ajaloo on Eesti alaga toimunud - asukoha muutus, globaalne kliima, mereveetase Eesti alal ning vastavalt nendele andmetele arutatakse, kas ja millised settekivimid millalgi tekkisid. Kolmanda praktilise tegevusena määratakse rühmatööna erinevaid kivimeid.
Programmi "Eesti maa lugu" vabade aegade vaatamiseks ja kiireks broneerimiseks klikka: https://lydian.ee/broneeri/programmid/loodusmuuseum/eesti-maa-lugu-ehk-aluspohja-geoloogiline-ehitus/
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Ainevaldkond "Loodusained" 2.4.3. Geoloogia punkt 3, 4, 5.
Tund "Eesti maa lugu" on seotud geograafia õppekavaga, keskendudes konkreetsetele teemadele ja oskustele:
- Settekivimite tunnused: Tunnis arutletakse ja pannakse kirja sette-, tard- ja moondekivimite olulisemad tunnused. See on otsene seos geograafia õppekava geoloogia osaga, kus õpilased õpivad geoloogiliste protsesside mõistmist ja erinevate kivimite tundmist.
- Geoloogilise ehituse mõistmine: Tund tutvustab õpilastele Eesti geoloogilist ehitust ja selle arengulugu läbi geoloogiliste ajastute. See annab õpilastele aluse mõista, kuidas Eesti maapind on kujunenud erinevate geoloogiliste protsesside tulemusena, mis on oluline geograafiliste seoste mõistmisel.
- Maa ajaloo mõistmine: Õppeprogrammis arutletakse selle üle, millised muutused on toimunud Eesti alaga Maa ajaloo jooksul, sealhulgas asukoha muutus, kliima muutused ja mereveetaseme tõus. Need teemad on otseselt seotud geograafia õppekava ajaloo ja kliima osadega, mis rõhutavad ajalooliste muutuste mõju geograafilisele keskkonnale.
- Praktilised oskused: Tunnis määratakse rühmatööna erinevaid kivimeid, mis annab õpilastele praktilised oskused geoloogiliste nähtuste ja materjalide tundmaõppimisel. Need oskused on kasulikud geograafiliste uurimistööde läbiviimisel ja geoloogilise teabe kogumisel.
Õpitulemused:
Õpilased omandavad põhiteadmised Eesti geoloogiast, sh. millised on Eestis enamlevinud kivimid ja millistes keskkondades need on tekkinud.
Nad saavad aru Eesti geoloogilisest ajaloost ning mõistavad selle seost keskkonna ja maavaradega.
Õpilased oskavad eristada sette-, tard- ja moondekivimeid ning neid määrata.
Õpilased harjutavad grupitööd, kus nad peavad koostööd tegema kivimite määramisel ja oma tähelepanekute jagamisel.
Samuti arendavad nad kriitilist mõtlemist, võimet analüüsida geoloogilisi muutusi ja nende mõju keskkonnale ning jätkusuutlikkusele.
Nad saavad aru Eesti geoloogilisest ajaloost ning mõistavad selle seost keskkonna ja maavaradega.
Õpilased oskavad eristada sette-, tard- ja moondekivimeid ning neid määrata.
Õpilased harjutavad grupitööd, kus nad peavad koostööd tegema kivimite määramisel ja oma tähelepanekute jagamisel.
Samuti arendavad nad kriitilist mõtlemist, võimet analüüsida geoloogilisi muutusi ja nende mõju keskkonnale ning jätkusuutlikkusele.
Üldpädevused:
matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalne pädevus
õpipädevus
suhtluspädevus
Meetodid ja vahendid:
Erinevaid meetodeid ja vahendeid, mida programmis kasutatakse on mitmeid:
- Visuaalsed abivahendid: Programmis kasutatakse visuaalseid abivahendeid, näiteks kivimiproovid ja pildimaterjalid, et näidata õpilastele erinevate kivimite välimust ja eripära. Kivimiproovid ja pildimaterjalid on õpilastel grupis jagamiseks (3-4 õpilast).
- Grupiarutelud: Õpilased osalevad grupiaruteludes, kus nad saavad jagada oma mõtteid ja teadmisi kivimite eristamise ja geoloogiliste muutuste kohta.
- Praktiline kivimite määramine: Programmi käigus osalevad õpilased praktilistes tegevustes, kus neil tuleb kivimeid rühmas määrata, kasutades õpitut. Tegevust sooritatakse grupis.
- Video vaatamine: Õppeprogrammis kasutatakse videomaterjale, et näidata Eesti asukoha muutusi geoloogilises ajas ja seostada neid kivimite tekkega. Videot näidatakse kõigile õpilastele korraga ekraanilt.
- Töölehed ja märksõnad: Õpilased saavad töölehe, kuhu nad kirjutavad märksõnu ja visandavad olulisi punkte, mis aitavad neil õpitut paremini mõista ja meelde jätta. Tööleht on igale õpilasele individuaalne.
- Õpetaja juhendamine: Õpetaja juhendab ja suunab õpilasi kogu programmi vältel, selgitades teemat ning suunates õpilasi ise õigeid vastuseid leidma.
- Geoloogia saal ja Eesti Loodusmuuseum: Programmi toimumiskohas saavad õpilased uurida geoloogilisi eksponaate ja näidiseid.
Juhis õpetajale:
Enne Eesti Loodusmuusemisse tulekut tuleks õpetajal häälestada lapsed eeltegevusega, et nad oleks kursis, kuhu nad tulevad ja mida hakkavad tegema. Samuti tuleks pärast tundi leida aeg, et õpitut kinnistada. Eesti Loodusmuuseumi poolt saadetakse ka eel-ja järeltegevused, mida võiks õpilastega teha, aga kindlasti on lubatud olla loominguline enda töös.
Palume õpetajal programmis osaleda ning toetada vajadusel programmi läbiviijat ja õpilasi.
Kitsaste treppide ja ilma liftita maja seab piirangud liikumispuudega inimestele.
Grupi suurus on maksimaalselt 25 õpilast (alates 26 õpilasest viiakse programmi läbi kahes rühmas: poolel klassil on paralleelselt võimalus iseseisvalt tutvuda teiste näitustega).
Õpetajalt küsitakse tunni lõpus suulist tagasisidet õppeprogrammi kohta ning saadetakse hiljem ka tagasiside küsimustik meilile.
Sihtrühm:
7-9 kl III kooliaste
Kestus:
70 min
Grupi suurus:
25
Toimumise aeg:
Aastaringselt
Hind:
8€
Lisainfo:
Õpilane: 8 € / Saatja: 0 € (kuni 2 inimest)
Programmi ajal istutakse põrandal vaipade peal.
Õpilased ei vaja vahetusjalanõusid muuseumi külastamiseks.
Programmi miinimumhind on 60.- eurot.
Läbiviimise koht:
Eesti Loodusmuuseum
Läbiviimise asukoht:
59.440738, 24.745485
Maakond:
Harjumaa
Keskus:
Otsekontakt:
bronn@loodusmuuseum.ee
6 411 739
6 411 739
Programmi läbiviija:
Eesti Loodusmuuseumi pedagoogid
Keel:
Eesti keel
Inglise keel
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus ja programmi tutvustus (5 minutit)
- Tervitus ja lühike sissejuhatus teemasse.
- Tutvustatakse, mida tunnis tegema hakatakse.
- Kivimite eristamine (15 minutit)
- Tutvustus kivimite liigitamisest (sette-, tard- ja moondekivimid). Arutletakse üheskoos ja kaasatakse õpilasi kaasa mõtlema.
- Õpilased täidavad töölehte. Erinevatest kivimitest parema ettekujutuse saamiseks näidatakse õpilastele ka näitlikustavaid pilte. Õpetaja toetab töölehe täitmist vajadusel.
- Võimalus küsimusteks ja aruteluks.
- Eesti ala geoloogiline ajalugu (25 minutit)
- Õpetaja juhendatud arutelu ja video vaatamine, mille käigus analüüsitakse Eesti asukoha muutust, globaalset kliimat ja mereveetaseme muutusi Eesti alal viimase 550 miljoni aasta jooksul.
- Õpilased püüavad vastavalt selgitustele ja videos nähtule kindlaks teha, millised settekivimid erinevatel ajastutel tekkisid.
- Praktiline kivimite määramine (20 minutit)
- Õpilased jagatakse rühmadesse, kus kasutavad juba omandatud teadmisi ette antud kivimite määramiseks.
- Rühmad üritavad võimalikult palju kivimeid ära määrata. Uue kivimi saab rühm siis, kui eelnev kivim on õigesti ära määratud.
- Kokkuvõte ja lõpetamine (5 minutit)
- Lühike kokkuvõte õpitust läbi reflekteerimise.
- Küsimustele vastamine ja lõpuks tänusõnad osalejatele.