Õppematerjalid

Teabematerjal on pühendatud ohtudele Läänemeres ja selle tundlikumale osale – Soome lahele. Inimese tegevus kahjustab Soome lahe seisundit. Maismaalt tulevate kahjulike ainete ja prügi hulk hakkas tõusma pärast Teist maailmasõda, kui arenes kiiresti tööstus ja põllumajandus. Kasvavates ühiskondades suurenev energiavajadus peegeldub meretranspordi hulkade suurenemises, mis toob kaasa probleemid võõrliikidega ja õlireostuse ohu. Mere reostumine on peamiselt moodsa ühiskonna tulem, milles plastiktoodete tööstusel ja ühekordselt kasutatavate toodetel on märkimisväärne roll. Kõikidele nendele teguritele on ühtne see, et need on probleemideks alles tagantjärele. Selle tõttu hilineb ka nende tekitatud kahjude likvideerimine.

Programmi Roheline Kool raames Tallinna Ühisgümnaasiumi esitlus tehtud töödest

Tallinna Ühisgümnaasiumi tegevused 2016-18

ISTUMISALUSE tööjuhend

Kas teadsid, et aasta loomaks valiti kobras, linnuks öösorr ja orhideeks lehitu pisikäpp? Vaata aasta tegijaid tutvustavalt infolehelt järele, kes või mis on aga 2019. aasta liblikas, puu, seen, sammal ja muld.

Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketel madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14% meie muldkattest ning neid võib leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest. Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, sellega kaasneb ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid muldi õrnaks.