Õppematerjalid

Õppematerjali sisuks on selgitus, kuidas toimib hübriidsüsteemiga elektri tootmine (päikese- ja tuuleenergia abil koos toodetud), vertikaalpõllumajandus rohepaviljoni külgedel. Materjal on abiks õpetajatele valdkonna teemade edasiandmiseks õpetajale ning vanemale kooliastmele ka iseseisvaks õppeks. 
Õppematerjali lisainfo (kasutusjuhis, koostaja, rahastaja jms): Koostaja on Evelyn Sepp (Voore Põhikooli ettevõtlusõpetaja) koostöös Sven Alaustega (Hobukoolipark). Ehitust ja projekti elluviimist toetas Eesti riik KIK abil.

 

Õppematerjal võimaldab õpetajatel kasutada õppekavajärgsete teadmiste edasiandmiseks uurimuslikku õpet. Välja pakutud eksperimendid lõimivad loodusõpetuse, bioloogia, keemia, füüsika ja matemaatikaalaseid teadmiseid. Õppematerjal on loodud nutikasvuhoone võimalusi silmas pidades, kuid eksperimente on võimalik kohandada ka klassi tingimustesse.

Õpiobjekt koosneb viiest eraldiseisvast loodusaineid lõimivast eksperimendist 5.-9. klassile, mis on kavandatud vastava klassi õppekavajärgsete teemadega haakuma. Kuna tegemist on eksperimentidega, siis tunnikavad kirjeldavad ka eksperimendi läbiviimiseks vajalikku eeltööd, sisaldavad 1-2 tunni ülesehituse kirjeldust ning õpilaste poolt eksperimendi käigus täidetavat töölehte.

Õppematerjalid erinevatele haridusastmetele ja huviharidusele

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Esitatud teaduspõhised õppematerjalid on mõeldud kõikidele haridusastmete ja huvihariduse õpetajatele kliimamuutustega seotud teemade käsitlemiseks erivanuses õppijatega. Loodame, et esitatud õppetegevuste rakendamine aitab kaasa õppijates ökoloogilise maailmavaate kujunemisele ja keskkonnahoidlike käitumismustrite tekkimisele ning annab oskused muutuva kliima tingimustes toime tulla.

Õppematejali ülesehitus

Õppematerjalid on koondatud kolme suurema teema alla: Elurikkus, muutused keskkonnas ning tootmine ja tarbimine. Iga teema alt leiavad õpetajad haridusastmete (sh huviharidus) kaupa juhised kliimamuutustega seotud õppetegevuste läbi viimiseks.
 

Teabematerjal on pühendatud ohtudele Läänemeres ja selle tundlikumale osale – Soome lahele. Inimese tegevus kahjustab Soome lahe seisundit. Maismaalt tulevate kahjulike ainete ja prügi hulk hakkas tõusma pärast Teist maailmasõda, kui arenes kiiresti tööstus ja põllumajandus. Kasvavates ühiskondades suurenev energiavajadus peegeldub meretranspordi hulkade suurenemises, mis toob kaasa probleemid võõrliikidega ja õlireostuse ohu. Mere reostumine on peamiselt moodsa ühiskonna tulem, milles plastiktoodete tööstusel ja ühekordselt kasutatavate toodetel on märkimisväärne roll. Kõikidele nendele teguritele on ühtne see, et need on probleemideks alles tagantjärele. Selle tõttu hilineb ka nende tekitatud kahjude likvideerimine.