"Mesi peitub igas õies” on Kurtna Kooli tunnuslause. Lähtuvalt kooli õppesuunast, milleks on inimene ja keskkond, ning olemasolevast õppemesilast käsitletakse mesilaste ja mesinduse teemat koolis süvendatult. Ettekandes tuleb juttu mesinduse lõimimisest õppetöösse ning kooli mesila pidamisest.
Mari tutvustab Võrtsjärve põhjakaldal asuva Vaibla linnujaama tegemisi: lindude rõngastamine, igas vanuses loodushuviliste harimine ja teaduse populariseerimine.
Kõige värskem keskkonnainfo ning erinevaid keskkonnavaldkondi hõlmavad andmekogud, pakuvad võimalusi õppetöö rikastamiseks ning uurimustöö teemasid igas vanuses kooliõpilastele. Kui Juku teab, kust leida kõige kvaliteetsemat keskkonnaalast infot, teeb Juhan tulevikus kaalutletud ning keskkonnasäästlikke otsuseid.
24 tundi kestvat üle-eestilist loodusvaatluste maratoni on nüüdseks korraldatud kolm aastat. Selline loodusvaatluste formaat tundub loodussõpradele meeldivat - kasvanud on nii vaatluste kui osalejate arv. Mis selle juurde tõmbab - on see võistluslikkus, teadmishimu või lihtsalt osalemisrõõm?
On teada, et õppimisele aitavad kaasa õpiolukorrad, kus õpilane peab aktiivselt ise uusi teadmisi konstrueerima. Seejuures võivad digitaalsed õpivahendid, eriti seotuna õuesõppe meetoditega, avada selleks kvalitatiivselt uusi võimalusi. Uurisime, kuidas suhestuvad õpetajad Avastusraja-nimelise digitaalse õuesõppevahendiga - millisel moel rakendavad nad seda õppija arengu toetamiseks.
Eesti Loodusmuuseum on juba aastast 2017. aktiivselt katsetanud ja kasutanud nö tulevikutehnoloogiaid. Alustati virtuaalreaalsusega (VR), millest arenes välja liitreaalsus (AR) ning COVID-19 tõttu koliti korraks kogu täiega virtuaalmuuseumisse. Need keeleväänajad said uue nimetuse - kogemustehnoloogiad. Slaidiesitlus.
Vestlevad Liisa Puusepp, Meelis Pärtel, Madis Vasser, Kertu Birgit Anton - Noorte Keskkonnanõukogu liige, Fridays For Future Eesti aktivist, Riho Kuppart - Keskkonnaameti peadirektor
Eestlastest on tekkimas kuvand kõrge keskkonnateadlikkuse, kuid nõrga keskkonnakäitumisega rahvast. Võib-olla me siis tegelikult ikkagi ei tea? Äkki teame, aga ei oska, saa või soovigi tegutseda?
Ettekandes antakse ülevaade Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringust (2020), mis käsitleb inimeste hinnanguid praegusele keskkonnaolukorrale ja murekohtadele, nende keskkonnahoidlikke käitumisviise ning suhtumist kliimamuutustesse. Uuring viidi viidi läbi koostöös Turu-uuringute ASi ja Tallinna Ülikooli teadlastega.
Elurikkus on väga mitmetahuline nähtus, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja hea käekäigu. Kahjuks on elurikkus vähenemas üle maailma. Vaatleme, kuidas elurikkust mõista ja mõõta. Peatume tumeda elurikkuse käsitlusel: see hõlmab ökosüsteemi sobivaid aga hetkel puuduolevaid liike. Ettekandes vaatame, mis hüvesid pakub elurikkus inimesele ning mida igaüks meist saab teha elurikkuse heaks.