Kogemuslik õppeprogramm metsas, kus mõtestatakse koos lastega seda, mida metsas märkame. Lapsed saavad tuttavaks metsa kui taimede, loomade ja seente koduga ning lihtsate seostega nende vahel. Oma kodu võrreldakse metsaelanike koduga. Erinevustest hoolimata oleme kõik looduse osaks. Harjutatakse vaatlemist, kirjeldamist, rakendatakse meeled ja teadvustatakse loodushoidlikku käitumist.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Alushariduse riiklik õppekava § 17. Valdkond Mina ja keskkond:
3) oskab kirjeldada oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
6) saab aru, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid;
11) märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
12) tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
Lõimitud on keel ja kõne, liikumine ja matemaatika.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: lapsed teadvustavad, et inimesed on samuti looduse osa, sest meil on sarnased vajadused teiste elusolenditega. Igal elusolendil on kodu, kus on toit, magamiskoht ja pere.
Õpitulemused:
- mets on taimede, loomade ja seente kodu;
- inimene on samuti looduse osa, sest meil on sarnased vajadused teiste elusolenditega (toit, magamiskoht, pereliikmed);
- seoseid looduses: taimed on loomadele magamiskohaks ja toiduks.
Laps oskab:
- kirjeldada loodust, kus viibib;
- võrrelda enda vajadusi metslooma vajadustega;
- märgata looduses loomade tegevusjälgi (liikumine, toitumine-väljaheited)
Laps väärtustab:
- loodust, sest see on taimede, loomade ja seente kodu;
- loodust hoidvat käitumist;
- loomade ja seente kodu;
- loodust hoidvat käitumist.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: meelte kasutamine - vaatlemine, kuulamine, lõhna tajumine, kompimine, märkamine, kirjeldamine, arutelu, paaristöö, jooksumäng.
Vahendid: kogu klassi peale otsimiseks - söödud käbid, hirvlaste (metskits, põder) ja jänese pabulad, linnu suled, leidsarv või kolju osa.
Juhis õpetajale:
Enne õppeprogrammi palume õpetajal lastele tutvustada õppeprogrammi eesmärke ja tegevusi ja kooskõlastada juhendajaga nende sobivus rühmale. Õppeprogramm ei sobi liikumispuudega lastele, teiste erisuste korral lepitakse võimalused kokku. Õppeprogrammi ajal saab õpetaja tegevuste ajal lapsi julgustada. Peale õppeprogrammi annab õpetaja programmile kirjaliku tagasiside e-kirja teel saabunud lingi kaudu ja meenutab lasteaias koos lastega programmil saadud teadmisi ja kogemusi, et lapsed toimunut kinnistaksid ja mõtestaksid.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Lisainfo:
Programmi toimumiseks sobib lasteaia lähedane metsatukk või mõni muu metsaga asukoht, nt matkarada, mis juhendajaga eelnevalt kokku lepitakse. Räägitakse läbi sobilik liikumistee pikkus ja õppekeskkonna eripärad ja kas on soov looduses teha kerge eine peale õppeprogrammi.
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Eesti Jahimeeste Seltsi poolt välja koolitatud isikud
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus: (10 min)
Juhendaja tutvustab ennast. Eelteadmiste kaardistamine: Kes metsas elavad? Kas sulle meeldiks metsaelanikele külla minna? Lastelt küsitakse, kuidas peaksime metsas käituma, kui metsaelanikel külas oleme. Juhendaja kordab üle õppeprogrammi eesmärgid, tutvustab ajakava ja peamisi tegevusi.
Teema arendus, õpitegevused: (70 min)
Koos liigutakse metsa, nagu kokku lepiti. Teemapunktide sisu tehakse vastavalt kohaliku metsa oludele.
1. Oleme metsas, mis see mets on? Vaadeldakse ümbrust ja kirjeldatakse, mida on näha, kuulda ja tunda (lõhna, sambla pehmust), keda on kõige rohkem? Mitu puuseent kasvab kännul? Kas erinevate puu tüvede koor on ühesugune - kombitakse. Mets on taimede, loomade ja seente kodu.
2. Arutelu - kas Sulle meeldiks siin elada? Mis on Sinu kodus teistmoodi kui metsas? Taimedele, loomadele ja seentele meeldib siin, sest see on nende kodu, kus on toit, magamiskoht ja pereliikmed.
Mis on inimesel ja teistel elusolenditel sarnast? Oleme kõik looduse osaks, sest meil on sarnased vajadused (kodu: toit, magamiskoht, pereliikmed).
3. Vaatlemine ja kirjeldamine: kes siin loomadest elavad? Keda näed ja kuuled? Arutelu: Kus siin loomad võiksid elada? Lapsed otsivad paarilisega ümbrusest erinevaid kohti, kus võiksid putukad, linnud imetajad elada/olla nende peidupaik/magamiskoht: puuvõra, puuõõs, põõsas, põõsaalune, maapind samblaga, urg. Koos mõeldakse, mida loomad siin sööksid. Vaadeldakse taimede osi, mida loomad süüa saavad: pungad, lehed, puukoore praegudes peidus olevad putukad.
4. Otsime loomade tegevusjälgi, mis on seotud liikumise ja toitumisega (söödud käbi puu all, hirvlaste ja jäneste pabulaid, linnusulg, leidsarv, kolju osa jms) piiritletud alal, mida looduses liikudes igaüks leida võib. Igast leiust saab järeldada, kes siin oli ja miks – toimub suures ringis arutelu. Juhendaja suunab küsimustega, et lapsed jõuaksid ise vastusteni.
5. Kokkuvõte metsa-tegevustest: uuesti küsimus: kes metsas elavad? Keda näeme metsas alati? Kus loomad metsas magavad? Mida nad söövad? Miks me peame loodust hoidma? Kuidas Sina saad seda teha?
6. Metsast liigutakse välja, mängitakse jooksumäng Metsaelu (puud, hiired ja rebane).
Kokkuvõte (10 min):
Lõpuringis lapsed meenutavad, mida koos nägime, kuulsime, katsusime, mille lõhna tundsime. Juhendaja küsib küsimusi seoses õpitulemustega, et neid veelkord teadvustada. Iga laps saab öelda, mis temale kõige rohkem metsas meeldis.