Õppeprogrammis uuritakse Võrtsjärve kalastikku, kalavarude seisundit ning nende kestliku kasutamise võimalusi. Rühmatööde käigus käsitletakse kutselist kalandust ja töönduskalu, kalapüügi korraldamist, angerja looduskaitselist ja sotsiaal-majanduslikku tähtsust, kalade arengutsükleid, võõrliike ning kalastikku mõjutavaid tegureid. Õpilased otsivad ja analüüsivad infot, võrdlevad erinevaid vaatenurki ning teevad põhjendatud järeldusi.
Järvemuuseumi akvaariumides uuritakse elusaid kalu ning võrreldakse nende kehaehitust, toitumist, liikumist ja käitumist, et leida seoseid kalade kohastumuste, elupaiga ja eluviisi vahel. Parvesõidul Võrtsjärvel käsitletakse järve kalastikku, inimtegevuse mõju ning järve uurimise, kaitse ja majandamisega seotud küsimusi. Programm aitab mõista elurikkuse hoidmise ja kalavarude vastutustundliku kasutamise tähtsust ning arendab oskust loodusteaduslikku infot analüüsida ja oma järeldusi põhjendada.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Põhikooli riiklik õppekava, lisa 4 „Ainevaldkond Loodusained“, p 2.2.3 „Õpitulemused“, bioloogia, III kooliaste
Selgroogsete loomade tunnused
1.seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga;
3.selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid.
Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus
2.seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga;
Selgroogsete loomade paljunemine ja areng
1.analüüsib kehasisese ja -välise viljastumise eeliseid ning lootelise arengu erinevust selgroogsete loomade rühmadel;
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
4.analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele;
6.selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme.
Programmis kujundatakse arusaama Võrtsjärvest kui terviklikust ökosüsteemist ning analüüsitakse inimtegevuse mõju järve kalastikule ja elurikkusele. Kalavarude, kutselise kalanduse, püügipiirangute, angerja ja võõrliikide käsitlemise kaudu mõtestatakse loodusressursside kestliku kasutamise ja kaitsmise vajadust. Parvesõit toetab hooliva ja vastutustundliku suhtumise kujunemist Võrtsjärve ja selle elustikku.
Õpitulemused:
1) selgitab Võrtsjärve kalastikku ja kalavarude seisundit mõjutavaid looduslikke ja inimtekkelisi tegureid;
2) analüüsib kalade kehaehituse, toitumise, elupaiga ja eluviisi vahelisi seoseid ning põhjendab oma järeldusi vaatluste ja kogutud teabe põhjal;
3) selgitab kalade paljunemise ja arengutsüklite eripärasid ning seostab neid liikide eluviisi ja keskkonnatingimustega;
4) selgitab võõrliikide võimalikku mõju kohalikele liikidele, kooslustele ja elurikkusele;
5) selgitab kalavarude uurimise, püügipiirangute ja säästva kalastamise vajalikkust ning arutleb kutselise kalanduse ja looduskaitsega seotud küsimuste üle;
6) analüüsib inimtegevuse mõju Võrtsjärve ökosüsteemile ning põhjendab elurikkuse ja kalavarude kestliku kasutamise tähtsust.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Õppemeetodid: vaatlemine, mõõtmine, uurimine ja võrdlemine, info otsimine ja analüüsimine, probleemülesannete lahendamine, järeldamine ja põhjendamine, juhitud arutelu, rühmatöö, digivahendite kasutamine ning töölehtede täitmine.
Vahendid: 3-4 õpilasega grupi kohta (töölehed, kirjutusalused ja -vahendid), kalade määrajad ja digitaalsed õppevahendid, kalapüügi ja kalade mõõtmise õppevahendid, Võrtsjärve toiduvõrgustiku ning võõrliikide õppematerjalid. Kõik vajalikud vahendid on juhendaja poolt.
Juhis õpetajale:
- Enne õppeprogrammi on soovitatav klassis lühidalt arutleda Võrtsjärve kalastiku, kalanduse ja kalavarude kasutamise üle. Võib arutada, millised tegurid mõjutavad kalade arvukust ning kuidas ühendada kalavarude kasutamine ja looduskaitse. Teemasid ei ole vaja eelnevalt põhjalikult käsitleda, sest programmis uurivad ja analüüsivad õpilased neid iseseisvalt.
- Õppeprogrammi ajal toetab õpetaja õpilaste aktiivset osalemist, iseseisvat infootsingut ja rühmatööd. Õpilasi suunatakse võrdlema erinevaid vaatenurki, looma seoseid ning oma järeldusi põhjendama, vältides võimalusel valmis vastuste etteandmist.
- Pärast programmi on soovitatav õpitut bioloogiaõppes kinnistada ja edasi arendada, käsitledes näiteks inimtegevuse mõju ökosüsteemidele, elurikkuse hoidmist, võõrliike ning loodusressursside kestlikku kasutamist. Programmis käsitletud angerja näitel saab jätkata arutelu looduskaitse ja kalavarude kasutamisega seotud valikute üle. Õpetaja annab programmile tagasisidet elektroonilise tagasisideküsimustiku kaudu.
- Õpetajal palume anda grupi suurusest, eripäradest ja õpilaste toetusvajadustest teada juba programmi broneerimisel. Programmi saab vastavalt grupi vajadustele kohandada.
- Parvesõiduks palume õpilastel riietuda vastavalt ilmastikule. Parvesõidul järgitakse juhendaja ja laevajuhi ohutusjuhiseid ning kasutatakse päästeveste. Soovitame võimalusel tulla õppekäigule kahe õpetajaga, kuna parvesõidu ajal jaguneb klass kaheks ning sel ajal kui üks õpetajatest viibib parvel, on teine õpetaja koos einestavate õpilastega.
- Siseruumides kasutatakse vahetusjalanõusid või liigutakse sokkides. Järvemuuseumis saab tasuta kasutada ka külastajasusse.
- Parvesõidu ajal einestab teine pool õppegrupist õppekeskuse kohvikus. Toit tuleb õpilastel endal kaasa võtta.
- Kõikidesse ruumidesse (sh teisele korrusele) pääsevad ligi ka liikumispuudega (ratastoolis) õpilased. Hoones on inva-wc. Samuti pääsevad liikumispuudega õpilased parvele.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Grupi suurus: 25. Korraga võimalik vastu võtta kuni 2 gruppi.
- Õpilane võib kaasa võtta natuke taskuraha: järvemuuseumi puhverist saab osta snäkke, jooke ja suveniire
- Lõunapausi organiseerimisel lähtume keskkonnasäästlikust mõtteviisist ning palume gruppidel ühekordseid nõusid mitte kaasa võtta (kohapeal on olemas korduvkasutatavad). Püüame tekitada võimalikult vähe prügi, soovitame seda kaasavõetava toidu pakendamisel arvestada.
- Bussid saab jätta parklasse (seisata mootor) ning bussijuhid kutsume muuseumi ekspositsiooni uudistama ning soovi korral õppetööst osa saama.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.211944415639, 26.109893918037
Programmi läbiviija:
- Kätlin Blank, Eesti Maaülikooli teadur (PhD, hüdrobioloogia), järveuurija, zooplanktoni spetsialist, eelnevad kogemused erinevate õppepäevade läbiviimisest (alates 2025), läbinud ka TÜ õpetajate täiendkoolituse
- Heli-Anneli Villako, TÜ bioloogia didaktika (MSc, 2007), õpetaja (alates 2003), EMÜ Võrtsjärve õppekeskuse juhataja
- Hindrek Sokk, TÜ MA, õpetaja ja täiskasvanute koolitaja alates 2005. aastast, Eesti Maaülikooli kalanduse ja rakendusökoloogia magistrant.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
- Sissejuhatus, programmi eesmärkide ja programmi käigu tutvustamine (5 min)
- Tutvustatakse programmi eesmärki, tegevusi ja töökorraldust ning kaardistatakse õpilaste eelteadmised Võrtsjärve kalastikust, kalandusest ja kalavarude kasutamisest. Ühiselt lepitakse kokku õppepäeva käitumis- ja koostööpõhimõtted.
- Võrtsjärve kalastik ja kalavarude kasutamine (10 min)
- Lühikese sissejuhatuse ja juhitud arutelu käigus käsitletakse Võrtsjärve kui kalade elukeskkonda ja inimese kasutatavat loodusressurssi. Tutvutakse Võrtsjärve kalastiku, töönduskalade ning kutselise ja harrastuskalapüügi mõistetega. Arutletakse, millised looduslikud ja inimtekkelised tegurid võivad mõjutada kalaliikide arvukust, miks kalavarude seisundit jälgitakse ning kuidas kasutatakse teadusuuringutest saadud teadmisi kalavarude majandamisel.
Aktiivõpe „Võrtsjärve kalavarud ja nende kestlik kasutamine“ (60 min)
Õpilased töötavad 3–4-liikmelistes rühmades ning lahendavad erinevates tööpunktides ülesandeid. Töö käigus otsitakse ja võrreldakse infot, analüüsitakse erinevaid olukordi ning tehakse põhjendatud järeldusi. Rühmatöö tulemused arutatakse koos juhendajaga läbi.
Tööpunktides käsitletakse järgmisi teemasid:
- Angerjas – ohustatud liik ja töönduskala. Uuritakse angerja eluringi ja rännet, liiki ohustavaid tegureid ning angerja tähtsust Võrtsjärve kalandusele. Arutletakse angerjaga seotud looduskaitseliste ja sotsiaal-majanduslike küsimuste ning erinevate osapoolte vaatenurkade üle.
- Võrtsjärve kutseline kalapüük ja töönduskalad. Uuritakse, millised on Võrtsjärve peamised töönduskalad, millised tegurid mõjutavad nende arvukust ning miks on kalavarude seisundi jälgimine ja säästev kasutamine vajalik.
- Kalade areng ja elutsüklid. Digitaalse õppevahendi abil võrreldakse erinevate kalaliikide arengut ja paljunemist ning uuritakse, kuidas kalade elutsükli eripärad on seotud nende eluviisi ja elukeskkonnaga.
- Võõrliigid. Infostendi ja õppematerjalide abil uuritakse, kes on võõrliigid, kuidas nad levivad ning kuidas võivad nad mõjutada kohalikke liike, kooslusi ja bioloogilist mitmekesisust.
- Säästev kalapüük ja püügipiirangud. Õpilased määravad ja mõõdavad kalu ning uurivad liikidele kehtivaid püügipiiranguid. Arutletakse, miks on kehtestatud alammõõdud, püügiajad ja muud piirangud ning kuidas need aitavad kalavarusid hoida.
- Võrtsjärve toiduvõrgustik. Uuritakse kalade ja teiste veeorganismide vahelisi toitumissuhteid ning analüüsitakse, kuidas võib ühe liigi arvukuse muutus mõjutada teisi veekogu organisme ja toiduvõrgustikku.
Ülesannete vastuste üle arutletakse kogu grupiga, kui rühmatööd on lõpetatud. Sõna saab iga rühm, juhendaja suunab vestlust, vajadusel korrigeerib ja kommenteerib vastuseid.
- Akvaariumites elavate mageveekaladega tutvumine.
- Juhendatud uurimisretk akvaariumides (30 min).
Tutvutakse Järvemuuseumi akvaariumides elavate mageveekaladega. Liikide nimetamise kõrval pööratakse tähelepanu sellele, kuidas kalade kehaehitus peegeldab nende eluviisi ja kohastumusi. Võrreldakse erinevate kalade kehakuju, suu kuju ja paiknemist, uimi, liikumisviisi, paiknemist veekihis ning käitumist. Juhendaja suunab õpilasi vaatlema, võrdlema ja püstitama oletusi kalade toitumise, elupaiga ja eluviisi kohta. - Võrdlev uurimistöö akvaariumide juures (25 min).
Õpilased töötavad 2–3-liikmelistes rühmades ning võrdlevad erineva eluviisiga kalaliike. Kasutatakse töölehti ja digitaalseid kalamäärajaid. Vaatluste ja infootsingu põhjal uuritakse kalade kehaehituse, elupaiga, liikumise ja toitumise vahelisi seoseid. Näiteks võrreldakse kala suu kuju ja asetust tema toiduobjektidega ning kehakuju liikumisviisi ja elupaigaga. Õpilased teevad vaatlustele ja leitud teabele tuginevaid järeldusi ning põhjendavad neid. - Uurimistulemuste arutelu (10 min).
Rühmad tutvustavad oma olulisemaid tähelepanekuid ja järeldusi. Koos juhendajaga arutletakse, kuidas on kalade välistunnused ja kohastumused seotud nende eluviisi, toitumise ja elupaigaga.
- Juhendatud uurimisretk akvaariumides (30 min).
5. Parvesõit Võrtsjärvel. Õpilasi instrueeritakse enne parvega järvele sõitmist veeohutuse alaselt. Pannakse selga päästevestid. Parvega järvel olles räägitakse Võrtsjärvest kui elukeskkonnast ja järve kalastikust, arutletakse inimtegevuse mõju, järve tähtsuse ja kaitsmise vajaduse üle, räägitakse järve uurimise, kaitse ja majandamise valdkonnaga seotud elukutsetest.
Sõltuvalt väikelaevadele kehtivatest eeskirjadest, viibib parvel korraga pool õppegruppi, teine pool grupist einestab samal ajal õppekeskuse kohvikus (toit endal kaasa võtta). Seejärel toimub vahetus. Oleks hea, kui ühte klassi saadaks õppekäigul 2 õpetajat - üks on lastega lisaks laevajuhile parvel ja teine samal ajal kohvikus. Parvesõit toimub vaid soodsate ilmaolude korral. Parvesõiduks mittesobivate ilmastikuolude korral käsitleme parvesõidu ajale planeeritud teemasid järve kaldal jalutades või siseruumides. (60 min)
6. Lõpuring ja kokkuvõtted (10 min)
Ühises lõpuringis seotakse programmi erinevates osades saadud teadmised tervikuks. Õpilased arutlevad, millised tegurid mõjutavad Võrtsjärve kalastikku ja kalavarude seisundit ning kuidas saab inimene kalavarusid kasutada viisil, mis võimaldab neil säilida ka tulevikus. Iga rühm toob välja ühe programmi jooksul tehtud tähelepaneku või järelduse ning põhjendab seda.
Juhendaja suunab arutelu näiteks järgmiste küsimustega (valikuliselt, mitte kõik):
- Mis mõjutab Võrtsjärve kalade arvukust?
Miks on vaja kalavarusid uurida ja seirata?
Miks on kalapüügil piirangud?
Kas looduskaitse ja kalapüük võivad mõnikord olla vastandlike huvidega?
Mida tähendab kalavarude kestlik kasutamine?
Lõpetuseks nimetab iga õpilane või rühm ühe uue teadmise, avastuse või küsimuse, mille ta programmist kaasa võtab.