Järveteemalises õppeprogrammis õpitakse tundma järvede ja järveelustiku eripära, veeorganismide kohastumust veekeskkonnas elamiseks, järvede teket ja arengut, elutingimusi järves, toiduahelaid; järvede tähtsust, kasutamist ja kaitset. Teadmiste kinnistamiseks valmistavad õpilased järve mudeli. Kasutatakse erinevaid vahendeid veeselgrootute püüdmiseks, määratakse leitud taimi ja loomi ning leitakse nende asetus veekogu toiduvõrgustikus. Kasutatavad meetodid: rühmatöö, vaatlus, elustiku määramine juhendite abil, praktiline kahvapüük, suurenduste kasutamine (luup, binokulaar). Programm seostub järgmiste säästva arengu teemadega: looduskaitse ja ökosüsteemid, vesi ja kanalisatsioon, tervis ja jätkusuutlik põllumajandus.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
II kooliaste: Loodusõpetus: 2.1.6.3. Elu mitmekesisus Maal, 2.1.6.5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond.
III kooliaste: Bioloogia: 2.2.4.7. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid, 2.2.4.9. Ökoloogia ja keskkonnakaitse.
Gümnaasium: 2.1.4.4. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“, Ökoloogia. Keskkonnakaitse. Ökoloogia valikkursused.
Läbivad teemad: Keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.
Õpitulemused:
oskab kasutada veeselgrootute püüdmise vahendeid; rühmitada ja määrata välistunnuste alusel abimaterjali toel tavalisemaid vee suurselgrootuid ja taimi; moodustada lihtsaid toiduahelaid veega seotud liikidega; tunneb mõnda kala ja kahepaikset ning veega seotud lindu ja imetajat. Teab vee-eluga seotud kohastumusi taimedel ja loomadel ning veekeskkonna eripära võrreldes maismaaga. Mõistab veekogude hoidmise vajadust, valgala tähendust, veekogude seisundi seoseid elurikkuse ja elustikurühmade arvukusega; teab, et veekogude seisund sõltub otseselt inimtegevusest.
7-9 kl III kooliaste
oskab kasutada veeselgrootute püüdmise vahendeid; rühmitada ja määrata välistunnuste alusel abimaterjali toel vee suurselgrootuid ja taimi hinnata veekogus taimede ohtrust, selgrootute mitmekesisust ja suhtelist arvukust ning teha järeldusi veekogu seisundi kohta leitud suurselgrootute alusel; tunneb vähemalt kolme täismoondega ja kaht vaegmoondega veeputukat (sugukonna tasemel), lisaks vähemalt ühte esindajat vähilaadsete, ämblikulaadsete, usside, karpide, tigude hulgast; kahte ujulehtedega taime, kaldataime, veesisest taime; mõnd hapnikunõudlikku ja reostustundlikku veeorganismi ja mõnd reostuskoormust hästi taluvat veeorganismi; teab vee-eluga seotud kohastumusi taimedel ja loomadel; et veekogude füüsikalised ja keemilised omadused mõjutavad vee-elustiku liikide esinemist, arvukust ja mitmekesisust ning nende alusel on võimalik hinnata veekogude seisundit. Mõistab veekogude hoidmise vajadust, valgala tähendust, veekogude seisundi seoseid elurikkuse ja elustikurühmade arvukusega; teab, et veekogude seisund sõltub otseselt inimtegevusest.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid:
- rühmatööd (püük kahvaga, määramine, järvemudeli ehitamine, tulemuste esitlemine).
- arutelu.
Vahendid: igale rühmale on: kahvad, sõelad, vannid selgrootute hoidmiseks, luubid, määramislinad, järve mudeli ehitamise joonis, Secchi ketas.
Juhis õpetajale:
Programmi kestus on ~3h ja see viiakse läbi Ähijärve ääres Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures. Osalejatel vajalik ilmale vastav riietus ja kummikute olemasolu. Programmi saab tellida maist septembrini.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Lisainfot jagab Lilian Freiberg (+372)5172 646
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Lilian Freiberg, hüdrobioloog
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Sissejuhatus
Karula rahvuspargi loodus- ja kultuuriväärtuste lühike ülevaade.
Õppevahendite kasutamise tutvustamine ja vee-selgrootute heaolu tagamine, rühmadesse jagamine.
Praktilised tegevused
Järveteemalises õppeprogrammis õpitakse tundma järvede ja järveelustiku eripära, järvede teket ja arengut, elutingimusi järves, toiduahelaid; järvede tähtsust, kasutamist ja kaitset.
Kahvadega vee-elustiku püük ja määramine.
Teadmiste kinnistamiseks valmistavad õpilased järve mudeli ning esitlevad teistele oma tööd.
Kokkuvõte