Kevad on looduses suurte muutuste aeg. Retke käigus märkame ja vaatleme muutusi kevadises metsas ning saame tuttavaks meie ümber kasvavate taimedega. Kuulame, millised linnud kõige kõlavamalt laulavad ning arutleme, millised on metsloomade kevadised tegemised.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seosed I kooliastme loodusõpetuse ainekavaga
Õpilane:
teeb ilmavaatlusi ning teeb nende põhjal järeldusi, iseloomustab ilma;
märkab ja jälgib looduses toimuvaid aastaajalisi muutusi;
kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, toitumist ja kasvamist;
teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi;
määrab suunda kompassiga;
liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast.
Õpitulemused:
Tunneb rõõmu looduses viibimisest
Nimetab ja näitab viite retke jooksul nähtud taimeliiki
Kirjeldab vähemalt kolme muutust, mis toimub taimedega kevadel
Iseloomustab ilma vaatluse teel kogutud info põhjal
Eristab metsas vähemalt kahte linnulaulu ja oskab seda järele teha (nt "silk-solk", "siit-siit metsast ei võta mitte üks pirrrrutikkkk")
Kirjeldab kahe metslooma kevadisi tegemisi karu ja metskitse näitel
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Programmi läbiviimisel kasutatakse vastavalt õpilastele teadmiste ja oskustele järgmisi meetodeid: vaatlus ja võrdlus (kevade märgid, taimed, linnud, ilm), arutelu juhendajaga (kevade märgid, hetkeilm), linnulaulu kuulamine ja eristamine, rühmatöö (omavaheline arutelu, pusle kokkupanemine), ilmakaarte määramine kompassiga ja/või loodusemärkide abil, aktiivõppemäng (puude aastaring).
Lindude fotod: pöialpoiss, metsvint, talvike, väike-lehelind, kägu, ööbik, musträstas, käblik, puukoristaja, hallhani, kühmnokk-luik, rasvatihane, suitsupääsuke, hallvares, suur-kirjurähn, kuldnokk, sookurg, leevike.
Metsloomade aastaringi pusled
Juhis õpetajale:
Õppeprogrammi kokkuleppimisel palume täpsustada klassi suurust, õpilaste vanust ja võimalikke erivajadusi.
Palume eelnevalt lastele programmi temaatikat tutvustada.
Retkel liigutakse ka väljaspool teeradasid, seega osalejad peaksid kandma kinniseid ja mugavaid jalanõusid, mis ei karda niiskust ega määrdumist. Palume riietuda vastavalt ilmale. Igal aastaajal on hea kihiline riietus. Külmemal ajal võiks kaasas olla mütsid-sallid-kindad ja varuks vihmakeep. Soojemate ilmadega tasub lisaks vihmakeebile mõelda ka päikesekaitsele, sääsetõrjele ja vajadusel allergiaravimitele (õietolm, putukad jms). Igal osalejal peaks olema kaasas oma seljakotiga jook (nt vesi, soe tee) ja kerge eine (nt võileib, pirukas, puuvili, köögivili).
Retke ajal ootame, et õpetaja toetaks retkejuhti laste kaasamisel ja ohutuse tagamisel.
Oleme tänulikud, kui täidate peale retke tagasisidelehe, mis saadetakse teie e-postile. Kasutame teie ettepanekuid ja arvamusi oma töö paremaks ja kvaliteetsemaks korraldamiseks
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Korraga on võimalik vastu võtta mitu gruppi.
Programmi aja sisse on planeeritud aeg söögipausiks.
Programm toimub loodusõpperajal. Sobiva raja saate valida alljärgnevate hulgast (vt Läbiviimise koht). Arvestada tuleks sellega, et programmi käigus läbitakse 2-4 km, olenevalt ilmast, rajast ja lastest.
Teadvustada tuleb ka seda, et looduses võivad olla puugid, maod ning mürgised taimed ja seened.
Programmi on võimalik kohandada erivajadustega lastele. Palume erisustest eelnevalt teada anda, et oleks võimalik teha vajalikke ettevalmistusi.
Läbiviimise kohad
Tabasalu loodusõpperada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/18759),
RMK Meremõisa telkimisala (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1349),
Valgejärve matkarada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1357),
Paunküla mägede matkarajad (https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1226),
Harku metsa loodusrada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1347),
Pääsküla matkarada (https://puhkaeestis.ee/et/paaskula-raba-loodusopperada),
Tädu loodusõpperada (https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tallinna-umbruse-puhkeala/1352)
Läbiviimise koht:
Programmi läbiviija:
Evelin Laanest, Riin Alupere, Anu Kärtner, Evelyn Toom, Krista Kutsar, Eve Paesüld. Kõik meie juhendajad on erialalt bioloogid või loodusretke juhid; on läbinud esmaabikoolituse ja aastaid lastega töötanud. Pikemaid tutvustusi näed kodulehelt!
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Tutvumine ja retke reeglid (10 min)
Retkejuht kohtub grupiga kokkulepitud kohas. Vaadatakse üle oma varustus (riided, söök-jook), uuritakse kaardilt retke marsruuti ning viiakse läbi tutvumismäng. Koos õpilaste ja õpetajaga lepitakse kokku looduses liikumise ja käitumise reeglid.
Sissejuhatus teemasse (10 min)
Retkejuht tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja kava (sh söögipausi aeg). Mängu abil tehakse selgeks, milliseid kevademärke on õpilased juba märganud.
Loodusretk (2 h)
Loodusrajal liikudes tehakse peatuseid, kus juhendaja suunab õpilasi märkama erinevaid kevade märke ümbritsevas looduses. Juhendaja abistavate selgituste ja vihjete abil proovivad õpilased ära tunda ümbruses kasvavaid tavalisemaid taimi ning otsivad taimedel kevadega seotud tunnuseid (pungad, õied, lehed).
Juhendaja suunamisel mängitakse läbi puude aastaring (pungad puhkevad, lehed langevad jmt) ning arutletakse taimede eluringi üle (seeme idaneb, taim kasvab ja õitseb, õiest areneb uus vili). Õpilased otsivad ümbritsevast loodusest seemneid, õisi, vilju.
Sobivas paigas tehakse paus linnulaulu kuulamiseks. Õpilastel palutakse vaikselt olla ning kuulata, mitut erinevat linnulaulu nad kuulevad. Juhendaja pöörab tähelepanu vähemalt kolmele erinevale linnulaulule ning tutvustab pildimaterjali abil kuuldud lindudude välimust õpilastele.
Retke kolmas teema on ilma vaatlemine. Õpilased hindavad juhendaja suunamisel tuule kiirust puuokste ja lehtede liikumise ning enda tunnetuse abil (tuulevaikus, nõrk või tugev tuul), pilvisust (selge/pilvitu, osaliselt pilves, pilvine) ning pilvede välimust (vihmapilved või nö ilusa ilma pilved).
Juhendaja abiga määravad õpilased põhiilmakaared kas kompasside (nt telefonis) või loodusemärkide abil. Seejärel proovivad õpilased määrata tuule suunda. Juhendaja arutleb õpilastega ka selle üle, kas ilm on külm või soe (miinuskraadid või plusskraadid). Rühmatööna toovad õpilased välja erinevusi kevade ja talve, kevade ja suve ning kevade ja sügise vahel. Kokkuvõtteks proovivad õpilased päeva teise poole ilma ennustada.
Neljanda teemana suunab juhendaja õpilasi karu ja metskitse näitel mõtlema, mida metsloomad kevadel teevad. Rühmatööna panevad õpilased kokku karu ja metskitse aastaringi pusled ning tutvustavad neid teistele.
Kokkuvõte (10 min)
Lõpuringis korratakse üle nähtud liigid ja saadud teadmised. Iga õpilane saab anda suuliselt tagasisidet retkel kogetu ja õpitu kohta.