Õppeprogramm tutvustab vernier-andmekogujaga mõõtmist ja analüüsi uurimusliku õppe vormis. Tegeletakse uurimisküsimuste, hüpoteeside püstitamisega, hiljem tulemuste analüüsimise ja hinnangu andmisega. Programmil osalejad teevad läbi erinevaid harjutusi lihastele, mille järel mõõdetakse õpilastelt vererõhku või pulssi. Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega. Programm viiakse läbi loodusalal, maastikul, mis õpetab väärtustama looduslikku mitmekesisust, säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon). Andmed kogutakse vernier andmekoguja ja erinevate sensoritega. Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik
Õppeprogrammi eesmärgiks on uurimusliku õppe kaudu inimese füsioloogia õppimine ja analüüsimimisoskuse arendamine. Õpitakse väärtustama looduslikku mitmekesisust, looduses liikumist, vastutustundlikku, säästvat eluviisi ja säästva arengu hoiakuid (rekreatsioon).
Õpilased esitlevad oma rühma uurimustulemusi ja järeldusi teistele õpilastele.
Õpetaja täidab programmi kohta tagasisidelehe.
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
Seos õppekavaga:
2.2.2. 4) oskab sõnastada uurimisküsimusi, plaanida, korraldada ohutusnõudeid silmas pidades vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
2.2.3. Õpitulemused
Bioloogia, III kooliaste: Luud ja lihased 4) analüüsib õige toitumise ja treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale ning toob selle kohta näiteid; peab tähtsaks enda tervislikku treenimist.
Vereringe 1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme; 2) seostab südame, erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituse eripära nende talitlusega.
ainetevaheline lõiming: liikumisõpetus (liikumisoskus maastikul, tervis ja kehalised võimed), loodusõpetus (loodusteaduslik uurimismeetod), füüsika (oskab kasutada dünamomeetrit käe jõu mõõtmisel).
Läbiv teema: „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ – liikumisvõimaluste tutvustamine looduses aitab õpilasel mõista ja väärtustada inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning kujundada säästvat suhtumist ümbritsevasse." Õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
Õpitulemused:
et rahulikus olekus lööb inimese süda 60-70 korda minutis;
et terve inimese vererõhk on 110-120/70+80 mm ja kõrgeneb vaid pingutuse või erutuse korral.
Õpilane oskab:
analüüsida treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;
selgitada treeningu mõju vereringeelundkonnale;
väärtustada südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat eluviisi;
sõnastada probleemi, uurimisküsimusi ja hüpoteesi. Plaanida, korraldada vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult.
Õpilane väärtustab:
looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
Üldpädevused:
Meetodid ja vahendid:
Meetodid: Mõõtmiste teostamine, seoste loomine, analüüsimisoskus, uurimine, rühmatöö, praktilised mõõtmised (vahetu kontakt loodusega), katsed.
Kasutatavad õppevahendid: Vajalikud mõõtevahendid on olemas grupi peale: vernier andmekogujad, vererõhumõõtja, käe jõu dünamomeeter, pulsimõõtja. Hantlid käte koormuse katseks. Moodustatakse 4- gruppi. Mõõtetulemused märgitakse üles isiklikule töölehele, mille õpilane võib soovi korral kaasa võtta.
Tööleht, paber, pliiats, igale õpilasele. Markerid rühmadele.
Lamineeritud sõnad hüpoteesi koostamiseks (igale grupile), anektoodid nalja ülesandeks. Lamineeritud küsimused vaimse pinge ja ärevuse katseks (1 komplekt)
Juhis õpetajale:
Oleme tänulikud, kui õpetaja enne programmile tulekut tutvustab õpilasi teemaga ja pärast õppekäiku teeb kokkuvõtte järgmises tunnis. Õppeprogrammi täpsustava info saadab õpetajale meie õppeprogrammide koordinaator enne programmi toimumist.
Juurdepääs: Palume parkida parklasse. Ei sobi ratastooliga õpilastele. Sobib kõigile teistele erivajadustega õpilastele, kuid erivajadustega õpilastest palume meid ette teavitada. Vajadusel palume õpetajat erivajadustega õpilast abistada.
Tegemist sportliku programmiga. Riietuda tuleks sportlikult ning arvestada ilmaoludega õuejooksuks. Jooksmas käiakse kordamööda. Joostakse rajalõigul, kus autosid ei sõida.
Programmi vahel võib teha toidupausi, kuid eelnevalt sellest retkejuhile teada anda. Kaasa võib võtta veepudeli.
Õpetajal on toetav ja õpilasi innustav roll. Grupitööde läbiviimisel saab õpetaja abiks olla toetamisel ja julgustamisel. Kuna vahendid on piiratud, siis korraga saame vastu võtta ühe grupi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Sihtrühm:
Kestus:
Grupi suurus:
Toimumise aeg:
Hind:
Lisainfo:
Piisava etteteatamise korral saame samal ajal teisele klassile pakkuda teist programmi.
Läbiviimise koht:
Läbiviimise asukoht:
58.25254067652, 26.466721557617
Programmi läbiviija:
- Inga Tennokese. Tallinna Tehnikakõrgkool, tehnoökoloogia õppekava. Magistrikraad. 2020 Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika ja juhtimise õppekava. Inga on sõbralik, lapsi toetav ja suunav. Püüab tekitada igas lapses uudishimu teema ja ümbruse kohta. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2023.
- Triinu Pertels. Tartu Ülikool. Haridusteaduse magister (bioloogiaõpetaja), 2020.a. Eesti Maaülikool. Bakalaureus/maastikukaitse ja -hoolduse eriala. 2001. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2007.
- Külli Kevväi. Keskharidus. Külli on oma loodusteadmised saanud kaasa kodust. Ta juhendab programme nii lasteaialastele kui suurematele õpilastele ja leiab nendega kiirelt ühise keele. Õppeprogrammidel osalenud on teda kirjeldanud selliselt: emotsionaalne, lapsesõbralik, meeldiva hääletooni ja hea esitlusoskusega. Õppeprogrammide läbiviimise kogemus aastast 2013.
Õppeprogrammi juhendajad on Vapramäe Loodusmaja poolt atesteeritud õppeprogrammi läbiviijad.
Keel:
Õppeprogrammi tegevused ja ajakava:
Ajakava:
Sissejuhatus, ühised käitumisreeglid: 10 minutit
Juhendaja tutvustab õppeprogrammi eesmärke ja töökorraldust Lepitakse kokku ühised käitumisreeglid.
Mõistete kordamine, vahendite tutvustamine, mõõtmisõpe.: 20 minutit
Loodusmajas toimub Labquest andmekoguja ja vajalike töövahendite tutvustus (vererõhu mõõtja, pulsimõõtja, käe jõu mõõtja). Korratakse mõisted: pulss, vererõhk, dünamomeeter, lihased, lihastik
Uurimisküsimuste-hüpoteeside püstitamine. Praktilised ülesanded, mõõtmiste teostamine 2,0 h
Õpilased jagatakse nelja rühma. Iga rühma saab Labquest andmekoguja ja vajalikud töövahendid.
Õpilase loevad läbi sissejuhatava teksti. Koos mõeldakse välja, mis tekitab huvi uurimiseks (probleemi püstitamine). Iga rühm tõmbab loosiga endale uurimisküsimuse ja paneb kokku hüpoteesi. Hüpoteesi sõnastamise lihtsustamiseks on igale rühmale lamineeritud sõnad, mis tuleb kokku panna lauseks. Seejärel liigutakse õue matkarajale andmeid koguma (vahetu kontakt loodusega). Programmi jooksul tehakse läbi erinevaid harjutusi lihastele, tekitatakse ärevust ning aetakse kaasõpilasi naerma, mille järel mõõdetakse katseisikutelt andmeid. Käiakse, joostakse 200 m.
UURIMUSLIK TÖÖ. Millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega? Kas füüsiliselt treenitud inimeste tulemused erinevad treenimata inimeste tulemusest?
Uurimisküsimus 1. Kuidas mõjutab mäest alla liikumine ehk koormus jalgadele inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erinevad treenitud ja treenimata inimeste tulemused? Katse. Füüsiline koormus jalgadele.
Uurimisküsimus 2. Kuidas mõjutab koormus kätele inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erinevad treenitud ja treenimata inimeste tulemused? Katse. Füüsiline koormus kätele.
Uurimisküsimus 3. Kuidas mõjutavad positiivne tuju ja loov tegevus vererõhku? Katse. Vererõhu muutused naermise ajal.
Uurimisküsimus 4. Kuidas mõjutab ärevus vererõhku? Katse. vererõhu, pulsi muutus vaimse pingutuse, ärevuse ajal.
Peale andmete kogumist toimub ruumis nende analüüsimine ja teistele gruppidele kokkuvõtete esitamine.
Kõikide uurimisküsimuste puhul teevad rühmad analüüsi järgmiste küsimuste põhjal: Milles seisnevad erinevused mõõtmistulemustes? Järeldus (vastus uurimusküsimusele, mis on katse tulemusel selgunud). Hinnang uurimusele (kas tekkis vigu, mis oli nende põhjuseks ja mida teeksite teisiti).
Iga rühm valmistab kokkuvõtte oma uurimustulemusest plakati vormis.
Kokkuvõte. Tulemuste analüüs, esitlemine teistele, kokkuvõttev analüüs, tagasiside 30 minutit.
Iga rühm esitleb oma uurimustulemuse. Õpilased peavad analüüsima tuginedes eelpool korratud teooriale mis põhjustas mõõdetud tulemuste saamist, peavad andma hinnangu nii enda kui grupitööle.
Koos püütakse jõuda järeldusele millisel juhul tõuseb inimese vererõhk ja pulsisagedus kiiremini, kas siis kui koormust saavad jalad, käed või on tegemist vaimse pingutusega?
Rõhutatakse keskkonnasäästlikemate liikumisvahendite kasutamist, jalgsi- ja rattasõitu, tervislikku eluviisi.
Õpetaja täidab programmi lõppedes tagasisidelehe.
Toidupaus tehakse vastavalt soovile, kas peale sissejuhatava osa lõppu või ülesannete vahepeal.