Eesti Geoloogiateenistus avas reedel, 22. mail Arbavere uurimiskeskuses Leo Vallneri nimelise hüdrogeoloogilise õppeväljaku – ainulaadse õppe-, seire- ja katseala, kus põhjavesi muutub nähtavaks, mõõdetavaks ja praktiliselt mõistetavaks. Õppeväljak pakub tudengitele, spetsialistidele ja teadlastele võimalust õppida ja uurida põhjavee liikumist, proovivõttu, geofüüsikalisi mõõtmisi ning pumpamiskatsete läbiviimist reaalsetes tingimustes.

Arbavere õppeväljakul on kolm erineva sügavusega puurkaevu – üks 45 meetri ning kaks ligi 87 meetri sügavust –, mis avavad nii karbonaatkivimite kui ka liivakivide põhjaveekihte. Väljak võimaldab teha pumpamiskatseid, automaatseiret, põhjavee proovivõttu ja geofüüsikalisi uuringuid ning jälgida ka maapõueenergia kasutamise mõju põhjaveele.

Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi sõnul on õppeväljaku suurim väärtus võimalus siduda teooria praktilise kogemusega. „Põhjavesi on enamasti peidus ning selle liikumist ja omadusi on keeruline tajuda ainult õpikute või skeemide kaudu. Arbavere õppeväljak annab võimaluse näha, mõõta ja mõista, kuidas põhjavesi tegelikult käitub. See aitab koolitada uusi spetsialiste ning parandab ka meie võimet teha teaduspõhiseid põhjaveeotsuseid,“ ütles Marandi.

Õppeväljak kannab nime tunnustatud hüdrogeoloogi Leo Vallneri järgi, kelle töö on olnud oluline Eesti põhjaveeuuringute järjepidevuse hoidmisel ja arendamisel. Väljaku avamisel rõhutati välitööde, mõõtmiste ja praktilise õppe tähtsust järgmiste põlvkondade hüdrogeoloogide kujunemisel.

Avamistseremoonia keskseks hetkeks oli pumpamiskatse käivitamine, mille käigus pandi tööle õppeväljaku pump ning jälgiti veetaseme muutusi nii pumbatavas kui ka vaatluskaevudes. Sellised katsed võimaldavad hinnata põhjaveekihi omadusi ja kaevude omavahelisi seoseid.

Arbavere uurimiskeskus on viimastel aastatel kujunenud Eesti oluliseks maapõuealase teadus- ja õppetöö keskuseks, kus lisaks puursüdamike hoidlatele ja laboritele arendatakse ka põhjavee ning maapõueenergia uurimise võimekust.