Õppeprogrammi eesmärk on süvendada gümnaasiumiõpilaste arusaamist okaspuudest kui olulistest metsakoosluse liikidest ning nende rollist ökosüsteemides ja biosfääris. Programmis käsitletakse okaspuude bioloogiat (s.h. õpetatakse haljastuses enamlevinud okaspuude liike ja perekondi), evolutsioonilist tausta ja ökoloogilisi kohastumusi. Õpilased uurivad erinevate liikide ehitust ja paljunemist ning seostavad neid fotosünteesi ja keskkonnatingimustega. Praktilise õppe käigus vaadeldakse botaanikaaias kasvavaid okaspuid ning uuritakse käbide õppekogu abil nende paljunemisstruktuure. Arutletakse okasmetsade toiduvõrgustike, mükoriisa ning aineringe üle ning koostatakse skeeme organismidevahelistest seostest. Programmis käsitletakse ka metsade ökosüsteemiteenuseid, puidu rolli süsinikuringes ning kestliku metsamajanduse põhimõtteid. Õpilased analüüsivad metsade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning arutlevad metsade tähtsuse üle kliima ja elurikkuse seisukohalt.
Междисциплинарная интеграция:
GRÕK Lisa 4. Loodusained
2.1.3. Bioloogia õpitulemused
Organismide energiavajadus Õpilane:
2) selgitab ja väärtustab fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust taimedele, protsessi olulisust teistele organismidele ning kogu biosfäärile.
Ökoloogia Õpilane:
2) koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis.
2.3.3. Geograafia õpitulemused
II kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“
Metsamajandus ja -tööstus ning keskkonnaprobleemid Õpilane:
1) teab kestliku metsamajanduse olemust ja selle olulisust ning selgitab metsamajanduse ja - tööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
5) arutleb ökosüsteemi teenuste üle metsa näitel ja selgitab puidu rolli süsinikuringes.
Läbiv teema: keskkond ja jätkusuutlik areng. Õppeprogramm toetab keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat sellega, et arutleme looduse ja inimese suhete üle: kuidas, milleks ja kui palju inimene praegu kasutab okaspuid ja mida saaksime teha, et keskkonda ja elurikkust hoida. Programmi tulemusel oskavad õpilased analüüsida taimede (sh okaspuude) osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning teavad okaspuumetsades sagedamini esinevaid keskkonnaprobleeme.
Õppeainete lõiming:
bioloogia (fotosüntees, taimede evolutsioon ja paljasseemnetaimed, okaspuude ehitus ja kohastumused, toiduvõrgustikud, mükoriisa, ökosüsteemide toimimine ja aineringed);
geograafia (metsade roll süsiniku ringes, okasmetsade levik ja ökoloogilised tingimused, metsade mõju kliimale ja süsiniku sidumisele, loodusvarade kasutamine ja keskkonnamõjud);
keemia (fotosünteesi keemiline protsess (CO₂, vesi, glükoos, hapnik), aineringed looduses, orgaanilise aine moodustumine ja lagunemine ökosüsteemis);
keskkonnaõpetus (metsade ökosüsteemiteenused, elurikkuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, kestlik metsamajandus);
ühiskonnaõpetus (õpilased analüüsivad erinevaid huvisid metsade kasutamisel; arutlevad majanduse, looduskaitse ja ühiskonna vajaduste tasakaalu üle; õpivad argumenteerima ja arvestama erinevate seisukohtadega);
ajalugu (karboni, triiase, juura ajastud);
matemaatika (käbide pikkuse ja laiuse mõõtmine);
kehaline kasvatus (liikumine botaanikaaia avamaal s.h. treppidest üles ja alla);
eesti keel (okaspuude liiginimede õigekiri).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane oskab: analüüsida okaspuude ehitust, paljunemist ja ökoloogilisi seoseid metsakoosluses; koostada skeeme ja mõistekaarte toitumissuhete ning ökosüsteemi protsesside kohta; arutleda metsade ökosüsteemiteenuste, keskkonnaprobleemide ja puidu rolli üle süsinikuringes.
Õpilane väärtustab: metsa kui ökosüsteemi tähtsust elurikkuse ja kliima seisukohalt; kestlikku metsamajandust ja looduse tasakaalu säilitamist; analüütilist ja loodusteaduslikku mõtlemist, mis toetab keskkonnateadlikku hoiakut.
Методы:
Õppemeetodid
Rühmatöö, paaristöö, ringkäik ja vaatlused botaanikaaia avamaal ja kasvuhoonetes, võrdlemine, töölehe täitmine, arutelu ja loodushariduslik mäng. Juhendaja poolt teema tutvustus ja õpilasi kaasav kokkuvõte.
Õppeprogrammi läbiviimiseks vajalikud õppematerjalid ja vahendid
Kogu klassile: elustaimede püsiekspositsioon botaanikaaia avamaal ja kasvuhoonetes, esitlus (slaidiettekanne), esitlustehnika ja vahendid (projektor).
Igale rühmale: määramistabelid (määraja okaste järgi ja määraja käbide järgi), õppekogu okaspuude käbidest ja okstest, luubid, joonlaud okaste ja käbide pikkuse mõõtmiseks.
Paari peale: töölehed, kirjutamisalus, harilik pliiats.
Õppevahendid ja materjalid võtab kaasa juhendaja.
Руководство для учителя:
TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes ollakse välisjalanõudes, vahetusjalanõusid pole vaja kaasa võtta.
Programmile tulekuks õpilastelt eelteadmisi ei eeldata, kuid soovitame õpetajal eelnevat lastele rääkida kuhu minnakse ja mis teemal õppeprogramm toimub.
Õppeprogrammi üks oluline osa toimub õues. Palume õpetajal eelnevalt rääkida õpilastega ja soovitada selga panna vastav riietus (talvel lume- või vihmakindlad jalanõud, soojad riided, peakate).
Ootame õpetajalt koostöövalmidust ja aktiivset osalemist programmi tegevustes koos õpilastega. Õpetaja roll on ka hoida korda, jälgida ülesannete täitmist ja koguda sisulist teavet. Programmi lõpus palume õpetajal täita tagasiside küsimustik.
Peale õppeprogrammi rakendab/seostab õpetaja õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Доп. информация:
TÜ botaanikaaias on tänapäevane õpikeskkond, õppeklass ja elustaimede püsiekspositsioon, botaanikaaias on lift, trepid ja välistreppide kõrval on ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada botaanikaaia teabespetsialisti või juhendajat grupi erisustest (näiteks erivajadusega õpilased jm), koostöös kooliga täpsustame programmi võimalused.
Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja, õppevahendid on arvestatud rühmatööks. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Okaspuude programmi üks osa toimub õues, palun arvestada riietumisel ilmaga, et kehal ei oleks külm, jalga ilmale vastavad jalanõud, pähe peakate. Oma kaasavõetud võileibu on võimalik süüa peale programmi lõppu botaanikaaia piknikuplatsil või õppeklassis.
Lisainfo ja tellimine: loodusmuuseum@ut.ee; tel 737 6076
Место проведения:
Место исполнения:
58.384257919256, 26.721405199909
Programmi läbiviija:
Botaanikaaia juhendaja Margit Hirv.
Haridus: Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia BSc, Tartu Ülikooli õpetajakoolitus põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia õpetaja erialal, Eesti Maaülikooli botaanika ja mükoloogia MSc.
Kogemus: töötanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2005. aastast botaaniliste kogude kuraatorina ja 2018. aastast loodushariduse spetsialistina.
Botaanikaaia juhendaja Kristine Fenske.
Haridus: Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse aia- ja maastikukujundus.
Kogemus: Tartu Ülikooli botaanikaaias alates 2013. aastast giiditöö ja õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine, koolituste juhendamine.
Loodusmuuseumi juhendaja Külli Kalamees-Pani.
Haridus: Tartu Ülikooli bioloog, bioloogia-keemia õpetaja, MSc bioloogia didaktika.
Kogemus: töötanud Tartu Loodusmajas 1984–2005 ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis alates 2006. a loodushariduse koordinaator, keskkonnaprogrammide juhendamine, loodus- ja keskkonnahariduse koolitused ning üritused.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Ajakava (3 x 45 min)
1. Programmi tutvustus ja eelteadmiste kaardistamine 10 min
Õpilased kogunevad TÜ botaanikaaia õppeklassi, kus juhendaja tutvustab programmi kava ja lepitakse kokku käitumisreeglid. Arutelu käigus kaardistatakse õpilaste eelteadmised fotosünteesist, taimede evolutsioonist ja ökosüsteemide toimimisest.
2. Esitlus okaspuude bioloogiast ja ökoloogiast 30 min
Tutvustatakse okaspuude mitmekesisust ning nende rolli taimede evolutsioonis. Eraldi tähelepanu pööratakse järgmistele teemadele: fotosünteesi tähtsus okaspuudele ja metsakooslustele; okasmetsade toiduvõrgustikud ja organismidevahelised seosed; mükoriisa roll taimede toitumises; okasmetsade roll süsiniku sidumisel ja kliima reguleerimisel; puidu roll süsinikuringes; kestlik metsamajandus ja metsade kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.
3. Praktiline õpe botaanikaaias 40 min
Õpilased uurivad botaanikaaias kasvavaid erinevaid okaspuude liike ning õpivad määrama perekondi ja liike väliste tunnuste alusel.
Vaadeldakse näiteks jugapuud, elupuud, kadakaid, lehiseid, männi ja kuuse sugulasi ning võrreldakse nende ehituslikke kohastumusi.
Tegevuse käigus arutletakse ka okaspuude ökoloogiliste kohastumuste üle ning seostatakse neid fotosünteesi ja keskkonnatingimustega.
4. Käbide õppekogu uurimine ja analüüs 25 min
Käbide õppekogu abil uurivad õpilased paljasseemnetaimede paljunemisstruktuure. Tegevuse käigus: võrreldakse erinevate liikide käbide ehitust; seostatakse käbide ehitust seemnete levimise viisidega; arutletakse evolutsiooniliste kohastumuste üle.
5. Ökosüsteemi seoste analüüs 10 min
Õpilased koostavad rühmades lihtsustatud skeeme või mõistekaarte, mis kirjeldavad okasmetsa toitumissuhteid ja aineringet (nt tootjad, tarbijad, lagundajad). Arutletakse metsade ökosüsteemiteenuste üle, näiteks: süsiniku sidumine; elurikkuse säilitamine; materjalide ja tooraine tootmine.
6. Arutelu kestliku metsamajanduse üle 15 min
Õpilased arutlevad metsamajanduse võimaluste ja keskkonnamõjude üle ning analüüsivad erinevaid seisukohti metsade kasutamise ja kaitse kohta.
7. Kokkuvõte ja refleksioon 5 min
Programmi lõpus tehakse kokkuvõte õpitust ning õpilased arutlevad, kuidas okasmetsad mõjutavad keskkonda, kliimat ja inimühiskonda.