Tutvume ringmajanduse põhimõtetega, keskendudes noorte endi jalanõudele. Kaalume erinevate jalatsite materjalide saamise, jalavarju eluea pikendamise, hoidmise ja taaskasutamise võimalusi. Otsime ülesandeid lahendades ja ka koostöiselt mängides erinevaid võimalusi ressursside paremaks kasutamiseks ning jäätmete vähendamiseks nii meie isiklike valikute kaudu tarbijana kui ka tarbijast erinevatel tasanditel (tootmises, toote- ja majandusterviku disainis, poliitiliselt jm).
Междисциплинарная интеграция:
Õppekavaga seosed on eelkõige loodusõpetuse, bioloogia ja geograafia osas, kuid ka matemaatika ja keeleõppega.
Õpilane suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist.
Vaatleb, analüüsib ning selgitab keskkonna objekte ja protsesse, leiab nendevahelisi seoseid ning teeb üldistavaid järeldusi, rakendades loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi.
Teadvustab inimeste vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt.
Loodusõpetus:
Õpilane
4) esitab ideid materjalide taaskasutamiseks; 5) analüüsib enda tegevuse võimalikku keskkonnamõju, ökoloogilist jalajälge.
Teemad: Elus- ja eluta looduse seosed
Õppesisu: Inimtegevus, tehnoloogia ja looduslik tasakaal. Energia tarbimine ja materjalide taaskasutamine.
Bioloogia:
Õpilane suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustades bioloogilist mitmekesisust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse:
Õpilane:
2) selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme; 7) väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundega ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.
Õppesisu: Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Geograafia:
Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud.
Programm seostub teemaga sissejuhatus majandusse, kus käsitletakse majandus- ja loodusressursse, jätkusuutlikku majandamist, sh ringmajandust.
Ainete lõiming:
Programmil osaledes kasutab õpilane eelteadmisi:
loodusainetest - looduses toimuvad protsessid, mulla teke, loodusressursid jne;
inimeseõpetusest - Maslow’ püramiid ehk inimvajaduste hierarhia, enda vajaduste analüüs ja oskus teha koostööd;
matemaatikast - jooniste lugemine ja nende põhjal järelduste tegemine.
Läbiv teema: “keskkond ja jätkusuutlik areng”: käsitletakse Maa taluvuspiirie, ressursside mõistliku kasutuse ja inimeste tarbimisharjumuste seoseid.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
- Õpilane teab, mida kujutavad endast Maa taluvuspiirid ning oskab seostada neid enda füsioloogiliste vajadustega aga ka üldise inimtegevusega.
- Õpilane oskab põhjendada, miks praegune tarbimiskultuur ei ole jätkusuutlik ja ohustab meie endi baasvajadusi.
- Õpilane oskab seostada planeedi kestlikkusega seotud väljakutseid tootmise ja tarbimise üleilmastumise ning vastastikuse sõltuvusega.
- Õpilane mõistab koostöö vajalikkust erinevate keskkonnaprobleemide lahendamisel.
Методы:
Meetodid: rühmatööd, arutelud, jooniste ja skeemide mõtestamine/ selgitamine/ kasutamine, mudeldamine, juhtumiuuring päris jalanõude baasil.
Vahendid: Iga rühma kohta on üks Maslow’ püramiid inimvajaduste hierarhiaga, ringmajanduse skeem (ringmajanduse liblikas), jalanõude vaatlusleht, 20 uuskasutatud paberist silti baasvajaduste kirja panemiseks, 4 valgetahvli markerit, üks majandust iseloomustav tootmisetapi kaart, kirjutusalus, ülesannete kaardid (kirjalikud tööjuhised).
Ruumis ühiselt mudelite moodustamiseks üks pikk nöör. Jalanõude keskkonnamõjude hindamiseks 10 erinevat jalanõud (puukota, kummikud, hotelli sussid jms) koos passidega, mis kirjeldavad selle elukaart.
Руководство для учителя:
- Palume õpilasi informeerida, et programmile tulles oleks õpilastel jalas jalanõud (mitte tulla sokkis ega paljajalu) ning vajadusel informeerida juhendajat grupi eripäradest ja erivajadustest (nt kui programmil osaleja on ratastoolis vm töö organiseerimist mõjutav info) programmi kokkuleppimisel.
- Programmi vältel palume õpetajal aidata juhendajal seostada teemasid eelnevalt õpituga ja toetada klassis koostöise õhkkonna hoidmist.
- Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik elektrooniliselt saadetud lingil.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
- Programm toimub turvalises keskkonnas, vahendeid õpilased kaasa võtma ei pea. Tartu loodusmajas on vajalikud vahetusjalatsid.
- Programmil on võimalik osaleda ka erivajadustega osalejatel, kuid palume sellekohast teavet eelnevalt. Samuti tuleks erisoovid (näiteks toidupausi ootus vms) programmi juhendajaga enne programmile tulemist läbi arutada.
- Toimub Tartu loodusmaja õppeklassis, kuid on tellitav ka haridusasutusse.
- Haridusasutusse tellimisel lisandub programmi hinnale juhendaja transpordikulu edasi-tagasi sõiduks.
- Kui programm tellida haridusasutusse, palume valida suurem ilma laudadeta ruum (saal, võimla või ms), kus on osalejate jaoks toolid või istumisalused.
- Grupi suurus: kuni 28 õpilast (maksimum 30).
- Lisainfo ja tellimine: programmid@tartuloodusmaja.ee, tel +372 5274180.
Programm on loodud koostööprojekti Koos parema keskkonnahariduse kvaliteedi suunas (QualitE) raames.
Programmi põhiallikad:
Mayri Tiido, Kadri Kalle, 2023, Ringmajanduse põhimõtted ja olemus, Teeme Ära SA
https://runrepeat.com/eco-sneakers-research
https://toku.ee/ringmajandus/kas-ringmajandus-jalatsitootmises-on-voimalik/
https://toku.ee/ringmajandus/kas-ringmajandus-jalatsitootmises-on-voimalik/
Programmi autorid:
Aili Elts, Tartu loodusmaja
Annelie Ehlvest, Tartu loodusmaja
Aire Orula, Tartu loodusmaja
Liina Niinemägi, Tartu loodusmaja
Gedy Matisen, Tartu loodusmaja
Programmi juhendajad:
Aili Elts - erinevatel teemadel õppeprogrammide läbiviimise kogemused alates 2009. aastast erinevatel teemadel. Mitmete Murakamärgisega jäätmete teemaliste õppeprogrammide looja, kaasautor ja juhendaja. Keskkonda hoidvate süsteemide loomise ja juurutamise kogemus Tartu loodusmaja rohelise kontori ja Rohelise kooli võrgustikus huvikooli töörühma eestvedaja ja aktiivse liikmena. Fookusteemad ökoloogia ja linnaloodus.
Annelie Ehlvest - hüdrobioloog ja zooloog, bioloogia- keemia ōpetaja (TÜ magister 1990). Keskkonnahariduslike õppeprogrammide looja, kaasautor ja juhendaja alates 1995. aastast.
Aire Orula - EMÜ põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine; Luua Metsanduskool retkejuhtimine; Tartu loodusmaja õpetaja, programmijuht.
Место проведения:
Место исполнения:
58.37436940436, 26.726785898209
Programmi läbiviija:
Aili Elts - õppeprogrammi autor; Annelie Ehlvest - programmi autor; Aire Orula - programmi autor
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Sissejuhatus (5 min)
1. Juhendaja tutvustus, eesootava lühitutvustus ja õpieesmärkide seadmine, ajakava, kokkulepped turvaliseks ja koostöiseks olemiseks.
2. Eluks vajalikud asjad (15 min)
Gruppideks jagunemine (3-4 liikmelised grupid) ja rühmatöö teemal “mida me heaks eluks vajame” (siltidele kirjutamine). Tulemused paigutatakse töölaual olevale Maslow`püramiidile. Tulemuste võrdlus. Koos vaadatakse üle, mis on meie kui inimeste füsioloogilised baasvajadused.
3. Kõigi materiaalsete asjade tegemiseks on midagi vaja (energia, materjalid, vesi, öksüsteemid jne). Maailma taluvuspiirid. (10 min)
Maailma taluvuspiiride joonisega tutvumine ja selle mõtestamine samades rühmades. Õpilased võrdlevad baasvajadusi Maa taluvuspiiridega. Arutelu käigus joonistub välja, kuidas asjade tootmine ja tarbimine konkureerib samade ressursside pärast, mida vajame meie ja ka teised elusolendid elus olemiseks.
4. Kuidas asjad meieni jõuavad? Mis saab neist edasi? Lineaarse ja ringse majandusmudeli võrdlus. (15 min)
Paljude keskkonnaprobleemide põhjuseks on lineaarne majandusmudel: võta looduselt-disaini-tooda-tarbi-viska ära.
Tuletatakse meelde (õpilaste arutelus, suunavate/toetavate küsimustega), mida on üldse vaja asjade tootmiseks.
Klassi koostöös konstrueeritakse põrandale lineaarmajanduse skeem olemasolevatest elementidest (võta looduselt ressursid - disaini - tooda - tarbi - viska ära).
Otsitakse vastust küsimusele, mille poolest erineb ringmajandus lineaarmajandusest ehk mida me saaksime teha teisiti?
Arutelu käigus palub juhendaja õpilastel tuua näiteid kuidas on looduses lahendatud aineringed, energiavajaduse katmine, jäätmete ümbertöötlus. Nende välja toodud näidete toel tutvutakse lähemalt ringmajanduse skeemi ja põhimõtetega (ringmajanduse liblika joonis igal rühmal). Kasutatakse õpilaste eelteadmisi erinevatest aineringetest ja mullatekkest.
5. Vaatame otsa oma jalatsitele ehk viime läbi juhtumiuuringu meie laiuskraadil eluliselt vajaliku eseme näitel. (20 min)
Tööd jätkatakse olemasolevates rühmades teemal: Mis mul/meil jalas on?
*Õpilased tutvuvad enda ja oma rühmakaaslaste jalatsitega, valivad ühe täpsemaks uurimiseks ja täidavad suunavate küsimustega vaatluslehe (jalatsi vanus, materjal ja selle taaskasutusvõimalused, hooldusvõimalused jne).
*Seejärel saavad rühmad valida 10 erineva jalanõu vahel koos nende eluringi tutvustava passiga (samad andmed, mida uurisid enda jalatsite kohta). Tutvuvad ka sellega.
*Tulemusi jagatakse juhendaja küsimuste toel klassiga. Võrreldakse jalanõude kohta kogutud andmeid ja arutletakse, kas tarbijana on alati meile toote info vaatluse teel kättesaadav.
*Iga rühm pakub kolm võimalust muuta jalanõude tootmist enda loosiga tõmmatud majanduse etapis vähem ressursse kulutavaks ja jäätmeid tekitavaks. Eeskujuna kasutatakse ringmajanduse liblika skeemi ja jagatud näiteid.
6. Painutame koos lineaarmajanduse skeemi jalanõude näitel ringsemaks. (10 min)
Õpilased tuletavad lineaarmajanduse skeemi ümber ringi kogunedes meelde ringmajanduse eesmärgid (põhimõtted) ja tutvustavad majandusmudeli etappide kaupa enda rühmatööde tulemusi. Lineaarmajanduse skeem põrandal muudetakse ringseks majandusmudeliks ja selle keskele tuuakse passiga jalanõud.
Arutelu õpilastega, et millised ametid on seotud nende etappidega ja kas me teame, kes saaks selle või teise ettepaneku ja soovituse ellu viia (poliitikud, jalanõude tarbija, uuskasutuskeskuse töötaja, kujundaja, disainer, ettevõtja, mina, jalatsiparandaja; jne).
Uue majandusmudeli loomise olulisuse mõistmiseks mängitakse läbi juhendatud rühma liikumise toiduvõrgustikku tundlikkus inimmõjudele (kiskahelate ja laguahelate vaheldumist, kus alati on kellegi jääk järgmisele lülile väärtuslik ressurss ehk looduses ei teki “prügi”).
7. Kokkuvõte. (15 min)
Sammumäng. Õpilased seisavad endiselt ümber jalanõude asetatud nöörist ringil, millele on asetatud ringmajanduse etappide tahvlid koos ettepanekutega, kuidas olemasolev lineaarmajanduse süsteem keskkonda arvestatavalt ümber kujundada. Küsimused, mille järgi õpilased samme astuvad, koostab juhendaja kirjutusaluste peale kirja saanud ettepanekute põhjal. Õpilased valivad sammude arvu lähtudes enda isiklikest tarbimisharjumustest ja kogemustest (Nt: Kas oled kunagi enda kingi viksinud, et jalanõude eluiga pikendada?).
Juhendaja peegeldab paari sõnaga põrandale tekkinud skeemi ning rõhutab, et mõistlik on olemasolevad asjad enne uute soetamist lõpuni kasutada.
Juhendaja palub ringis seisvatel õpilastel küsida programmi kohta kolm küsimust ja annab paar minutit vaba aega programmiga seoses tekkinud mõtete jagamiseks.
Programmi tagasiside ring: juhendaja tänab klassi ja palub näidata käega kas õpilase meelest saavutas ta sissejuhatuse osas püstitatud õpieesmärgid (pöidlaga hääletamine kolme punkti skaalal) ja vabas vormis tagasiside juhendajale.