Õppeprogramm "Metsa saladused" tutvustab I kooliastme õpilastele metsa ja selles leiduvaid salapäraseid seoseid looduskoosluste, omavahelise kommunikatsiooni ja metsa eluringi teemadel. Õpilased tutvuvad erinevate metsatüüpidega ning tavalisemate taime- ja loomaliikidega metsas. Räägime ka metsaga seotud pärandkultuurist ja orienteerume kaardi abil. Õpilased saavad tunnetada metsa viie meele abil ning proovida ainetundide läbiviimist looduses. Õppeprogramm õpetab turvalist ja säästlikku käitumist ning jätkusuutlikku metsahoidu.
Olenevalt asukohast toimub programm ühes kolmest eelnevalt valitud kohas: põline talumets Lääne-Virumaal Tudu lähistel, talumets Viljandi vallas Kolga-Jaani lähistel või mitmekesine metsaala Tallinna lähistel Laiaküla ja Maardu vahel. Soovi korral on võimalik programmi läbiviimine ka muudes asukohtades. Maapind on tasane. Õppeprogramm on sobiv ka erivajadustega õpilastele.
Междисциплинарная интеграция:
Seosed riikliku õppekavaga.
Riikliku õppekava õpitulemused1
- 1 Ainevaldkond „Loodusained“. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ Lisa 4. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/6202/5011/18m_pohi_lisa4.pdf# : 1) Loodusõpetus, I kooliaste: 1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
- 2) Loodusõpetus, I kooliaste: 8) toob näiteid elusorganismide tähtsuse kohta looduses;
- 3) Loodusõpetus, I kooliaste: 9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
- 4) Loodusõpetus, I kooliaste: 14) mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
Üldpädevused
Põhikooli riiklik õppekava, §4 lg 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/125062025011 :
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – õppeprogramm toetab suutlikkust hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
4) õpipädevus – õppeprogramm toetab suutlikkust organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
Läbivad teemad.
Põhikooli riiklik õppekava, §14. https://www.riigiteataja.ee/akt/125062025011 , Õppekava läbivad teemad. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ Lisa 14. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/6202/5011/18m_pohi_lisa14.pdf#
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.
Õppeainete lõiming. Õppeprogramm lõimib loodusõpetuse (vt eelpool õpitulemuste osa) ja inimeseõpetus (kogeme ümbritsevat keskkonda inimese 5 meele abil)
Seosed jätkusuutliku arengu põhimõtetega. Õppeprogrammis arvestatakse „Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21“ põhimõtetega (Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine. https://www.riigiteataja.ee/akt/940717) ning Ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega (Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid. https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng. (Kliimaministeeriumi seisukohalt on säästev areng ja jätkusuutlik areng sünonüümid), https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt/strateegia/saastev-areng.
Keskkond ja jätkusuutlik areng: õppeprogramm keskendub Eesti ja kohalike keskkonnaprobleemide käsitlemisele ning arendab säästvat suhtumist ümbritsevasse, elukeskkonna väärtustamist ja toimimist keskkonda hoidvalt (õppeprogrammi jooksul arutelud säästliku ja jätkusuutliku looduskasutuse üle, mõtiskleme inimtegevuse mõju üle metsas ja märkame inimtegevuse jälgi looduses).
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
• Õpilane teab: mis on mets
• mis on metsa eluring
• mis vahe on puul, põõsal ja rohttaimel
• mis on taimekooslus
• tuntumaid taimi ja loomi
• miks on vaja loodust kaitsta
Õpilane oskab:
- käituda loodust hoidvalt
• sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, märgata nende erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada märgatud omadusi
• objekte ja nähtusi võrrelda ning ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada
• lihtsat plaani mõista
eristada elus- ja eluta loodusobjekte ning kirjeldada ja rühmitada neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele
• vältida mürgiste taimede ja seentega seotud ohte
• ennast arusaadavalt väljendada ja teiste õpilastega koostööd teha
• käituda turvaliselt, väärtustada looduses viibimist
• märgata elurikkust ja maastiku mitmekesisust
Hoiakud:
- õpilane huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut
• Hooliv hoiak looduse ning kõigi elusolendite suhtes
• Õpilane mõistab säästliku ja jätkusuutliku käitumise vajalikkust viibimisel looduses ja ka igapäevaelus
Методы:
Kasutatavad õppemeetodid:
vaatlus – õpilased tutvuvad ümbritseva õppekeskkonnaga ning märkavad nähtavaid seoseid programmi läbiviija juhendamisel;
võrdlus- õpilased võrdlevad erinevaid loodusobjekte
rühmitamine-õpilased rühmitavad vaadeldud objekte erinevate tunnuste alusel (näiteks lehtpuud ja okaspuud; puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed; elus ja eluta objektid jne)
arutelu – õppijaid suunatakse mõtlema nähtustele ja seostele ning õppeprogrammis käsitletavatele teemadele läbi küsimuste, vajadusel annab juhendaja vastused;
Kasutatavad vahendid:
õpialale iseloomulikke taime- ja loomaliike tutvustavad piltkaardid
tavalisemate metsapuude viljade ja lehtede kogu
kaardid orienteerumiseks
luubid – loodusobjektide lähemaks uurimiseks
kirjutusvahendid ja kirjutusalused
tööleht – üks eksemplar igale rühmale, katab kõiki programmi teemasid.
Руководство для учителя:
Õppeprogrammil osalevat klassi saatva õpetaja roll
Õpetaja roll enne õppekäiku:
1) kui kool teavitab keskust õppekäigu soovist, lepitakse kokku sobiv aeg.
2) õppekäigu kokkuleppimisel palume koolil täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.
3) üks kuu enne õppekäiku saadab keskus koolile täpsema eelinfo selle kohta, milliseid tegevusi õppekäigul vastavalt kirjeldusele tehakse ning kuidas õpilased saavad õppekäiguks sisuliselt valmistuda, leides teemakohast materjali keskuse kodulehelt ja mujalt (turvalisuse kohta, mõõtmiste kohta, rohetehnoloogiate kohta); eeltegevused on väikesemahulised ja nende eesmärgiks on häälestada õpilasi õppeprogrammile; samuti saadetakse veelkord ootused õpperühma saatva õpetaja ülesannete kohta õppekäigu ajal (õpilaste korrektse asjakohase ja distsiplineeritud ning ohutu käitumise tagamine)
4) õpetajalt oodatakse, et ta häälestaks klassi õppekäiguks sobivalt ning tutvustaks, et õppekäik toimub asulalähedases metsas vabas looduses;
5) õpetaja juhendab, et õpilased paneksid õppekäigule tulles ilmastikukohased riided, eelkõige maastikule sobivad jalatsid; soovitav on, et igal õpilasel on oma tarbeks kaasas vesi vm jook 0,5 liitrit sobivas anumas (pudelis).
Õpetaja roll õppekäigu ajal:
1) tagab osalejate võimalikult asjakohase ja distsiplineeritud käitumise;
2) osaleb soovi korral omal äranägemisel kõikides moodulites;
3) erivajaduse tekkimisel (nt kui mõni õpilane peab õppeprogrammist varem lahkuma) korraldab lahenduse selliselt, et ülejäänud klass saaks õpetaja järelevalve all õppeprogrammi jätkata.
Õpetaja roll peale õppekäiku:
1) vajadusel vastab õpilaste küsimustele õppekäigu teemadel järgnevatel päevadel;
2) täidab ja esitab tagasisideküsimustiku aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Tagasiside hiljemalt ühe nädala jooksul peale õppeprogrammi;
3) soovi korral esitab täiendavat teavet või jagab õpilastega õppeprogrammi kohast lisamaterjali, mida keskkonnahariduskeskus on edastanud.
Kooskõlastamine ja tagasiside
Infovahetus enne programmile tulekut:
- kui kool teavitab keskust õppekäigu soovist, lepitakse kokku sobiv aeg.
- õppekäigu kokkuleppimisel palume koolil täpsustada õpperühma suurust, vanust ja võimalikke erivajadusi.
- üks kuu enne õppekäiku saadab keskus koolile täpsema eelinfo selle kohta, milliseid tegevusi õppekäigul vastavalt kirjeldusele tehakse ning kuidas õpilased saavad õppekäiguks sisuliselt valmistuda, leides teemakohast materjali keskuse kodulehelt; eeltegevused on väikesemahulised ja nende eesmärgiks on häälestada õpilasi õppeprogrammile; samuti saadetakse veelkord ootused õpperühma saatva õpetaja ülesannete kohta õppekäigu ajal (õpilaste korrektse asjakohase ja distsiplineeritud ning ohutu käitumise tagamine);
- kool häälestab klassi õppekäiguks sobivalt ning annab õpilastele ja lastevanematele teada, et õppekäik toimub asulalähedases metsas vabas looduses;
Õppeprogrammi järgselt saadab keskkonnahariduskeskus kahe tööpäeva jooksul koolile kokkuvõte õppekäigust ning täiendav taustateave õppeprogrammis läbitu kohta. Koolilt palutakse tagasisidet õppekäigu kohta aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Tagasiside. Tagasisidet arvestatakse edasiste programmide läbiviimisel. Vajadusel lepitakse kooliga kokku täiendav kohtumine aruteluks.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Programmi sihtrühm. I kooliaste (1.-3. klass), osalejate vanus 7-10 aastat. Õppetöö toimub eesti keeles, muukeelse (nt inglisekeelse) õppeprogrammi läbiviimine tuleb eelnevalt eraldi kokku leppida. Soovitatav grupi suurus kuni 25 õpilast, suuremat gruppi käsitletakse vajadusel kahe klassina ning kaasatakse täiendav juhendaja. Õppeprogrammi läbiviimise saab kohandada ka erivajadustega, sh liikumiserivajadusega õpilasi. Vastavast soovist tuleb teada anda vähemalt kaks tööpäeva enne õppeprogrammi toimumist.
Programmi kestus. 3 akadeemilist tundi. Programmi on võimalik läbi viia aastaringselt. Eelistatud aeg on märtsist oktoobrini, mil lehtpuuliike on kergem määrata.
Programmi läbiviimise asukoht. Õppeprogramm viiakse läbi õues. Programmi läbiviimise peamisteks asukohtadeks on üks kolmest Selgesiht keskkonnahariduskeskuse peamistest tegutsemiskohtadest:
1) Kopranõmme loodusala ning selle õuesõppeplats (Muuga aedlinna ja Laiaküla vahel Tallinna lähistel, juurdepääs ühistranspordiga; https://selgesiht.ee/kopranomme/);
2) Uuealle talumets ja õpiõu Viljandimaal Kolga-Jaani juures (https://selgesiht.ee/uuealle/);
3) Sitika talumets ja õpiõu Lääne-Virumaal Tudu aleviku külje all (https://selgesiht.ee/sitika/).
Õppeprogrammi jooksul läbitakse õppealal ligikaudu 1,7 km pikkune metsarada.
Kooli tellimusel saab õppeprogrammi läbi viia kooli juures või muus sobivas asukohas. Õhutemperatuuril alla -5 kraadi C on programmi võimalik osaliselt läbi viia õues ja osaliselt kooli ruumides.
Maastik Kopranõmme loodusalal, Uuealle talumetsas ja õpiõuel ning Sitika talumetsas ja õpiõuel on tasane rohumaa.
Vajalik varustus. Metsa ja rohumaale sobivad ning ilmale vastavad riided, vajadusel peakate. Maastikule sobivad mugavad jalatsid – botased, matkasaapad või kummikud. Kuigi maapind on tasane, kasvab jalgradadel kõrrelisi jt rohttaimi, metsamaastik võib sisaldada kuni 7 cm kõrguseid tüvejäänuseid ning vihmaste ilmadega võib rohi olla märg või rada mõnes kohas porine. Kaasa võtta joogivesi, nt 0,5 liitrit, oma pudeliga. Kui kool soovib anda õpilastele kaasa ka võileivad vms, on õppeprogrammi jooksul võimalik teha söögipaus. Vajalikud õppevahendid on programmi läbiviiva keskuse korraldada.
4. Õppekeskkond (programmi läbiviimise koht)
Õppeprogramm viiakse läbi õues. Õpeprogrammi läbiviimise asukoht on valitud ja seostatud õppeprgrammi eesmärkidega, et toetada õpiväljundite saavutamist. Programmi läbiviimise peamisteks asukohtadeks on üks kolmest Selgesiht keskkonnahariduskeskuse peamistest tegutsemiskohtadest, mis võimaldab siduda õppeprogrammi skeemide koostamist ümbritseva looduskeskkonnaga seoste paremaks mõistmiseks.
Kopranõmme loodusala ning selle õuesõppeplats (Muuga aedlinna ja Laiaküla vahel Tallinna lähistel, juurdepääs ühistranspordiga; https://selgesiht.ee/kopranomme/) on suurusega 10 hektarit ning sisaldab kohandatud õuesõppeplatsi, mida ümbritsevad erinevad osaliselt metsastatud alad: liivik, nõmm, sookaasik, kõdusoo, lodumets, segamets, männik, kuusik. See loob võimaluse rohetehnoloogia tutvustamise komponendid näitlikult siduda reaalse looduskeskkonnaga.
Uuealle talumets ja õpiõu Viljandimaal Kolga-Jaani juures (https://selgesiht.ee/uuealle/) on kombineeritud ala, kus õuesõppeplats on endises taluõues, mille kõrval on 12 hektari suurune mitmekesine talumets (100-aastane kuusik, segamets, noor mets, latimets, lagendik jt). Õppeala loob võimaluse rohetehnoloogia tutvustamise komponendid näitlikult siduda reaalse looduskeskkonnaga talumetsa näol.
Sitika talumets ja õpiõu Lääne-Virumaal Tudu aleviku külje all (https://selgesiht.ee/sitika/) on kombineeritud ala, kus õuesõppeplats on endises taluõues, mille kõrval on 10 hektari suurune mitmekesine talumets (105-aastane ja 70-aastane kuusik, noor mets, latimets, kaasik, kuiv ojasäng jt). Õppeala loob hea võimaluse tutvuda metsakoosluste, iseloomulike liikidega ning salapäraste seostega, liikidevahelise kommunikatsiooni ja metsa eluringi teemadega.
Õppeprogrammi jooksul läbitakse õppealal ligikaudu 1,7 km pikkune metsarada.
Kooli tellimusel saab õppeprogrammi läbi viia kooli juures või muus sobivas asukohas. Sel juhul kohandatakse õppeprogramm konkreetse õpialaga. Õhutemperatuuril alla -5 kraadi C on programmi võimalik osaliselt läbi viia õues ja osaliselt kooli ruumides.
Maastik Kopranõmme loodusalal, Uuealle talumetsas ja õpiõuel ning Sitika talumetsas ja õpiõuel on tasane rohumaa. Kooli juures õppeprogrammi läbiviimisel on vajalikud sarnased tingimused. Kooli juures õppeprogrammi läbiviimine on mõeldud ja võimaldatud looduslikes kohtades või nende lähedal asuvatele maakoolidele, et vajadusel vähendada transpordijalajälge.
Kõik õppekeskkonnad on turvalised. Ohutuse tagamiseks on rakendatud järgmised meetmed:
1) Õppekeskkonnad asuvad suuremast teest 80-120 meetrit eemal, teiselpool metsariba, mis välistab juhusliku maanteele sattumise õppeprogrammi ajal;
2) Suuremate teedeni viib aastaringselt kasutatav tee või laiem rada, mis võimaldab vajadusel evakuatsiooni;
3) Õppeprogrammi alguses tutvustatakse õppeala piire ja evakuatsiooniteid, soovi korral antakse klassi saatvale õpetajale maa-ala kaart;
4) Õppeala on tasane rohumaa või osaliselt metsa-ala;
5) Peamised ohutust puudutavad materjalid on üleval SelgeSiht selleteemalisel kodulehel https://selgesiht.ee/turvaliselt-looduses/ , neid tutvustatakse ja lepitakse kokku õppeprogrammi alguses ning jälgitakse juhendaja ja õpetajate poolt õppeprogrammi ajal;
Õppeprogrammi läbiviimise saab kohandada nii liikumise kui muude erivajadusega (nt vaimsete erivajadustega) õpilastele, sellisest vajadusest on soovitav teada anda registreerumisel, ent vähemalt kaks tööpäeva enne õppeprogrammi toimumist, et programmi läbiviijad jõuaksid teha vajalikud muudatused liikumise kavades õppeprogrammi ajal või kohandada täiendavad lahendused. Liikumise erivajadusega õpilane peab suutma liikuda tasasel maastikul (nt elektriline ratastool, kargud) või peab tal olema saatja, kes toetab õpilast liikumisel.
Место проведения:
Место исполнения:
59.467516974566, 24.928069902939
Programmi läbiviija:
Õppeprogrammi juhendajatel on pikaajaline kogemus keskkonnateadlikkuse ja loodusharidusprogrammide läbiviimisel ning vastav ettevalmistus. Reeglina viib ühele klassile õppeprogrammi läbi üks juhendaja. Saame viia läbi kuni kolm õppeprogrammi paralleelselt. Meie peamised juhendajad selles õppeprogrammis on:
Raul Savimaa. Raul on SelgeSiht keskkonnaharidusprogramme läbi viinud alates 2019. aastast. Tema fookuses on eelkõige keskkonnateadlikkuse edendamine kodukohalähedase looduse tutvustamise kaudu, rohetehnoloogiad ja keskkonnajulgeolek. Huvikoolis SelgeSiht juhendab kaugseire ja rohetehnoloogiatega seotud aktiivõppetegevusi. Raul on pikaajaliselt tegutsenud keskkonnateadlikkuse, loodushoiu, kestlikkuse ja turvalisuse valdkonna rahvusvahelistes projektides, uuringutes ja praktilistes tegevustes. Tal on tehnikateaduste doktori kraad ning noorsootöötaja kutse osakutse laagrikasvataja-juhataja (tase 6). 2019. aastal läbis ta Luua Metsanduskooli täiendkoolituse kursused matkajuhi, metsamajanduse aluste ja metsakasvatuse aluste alal, 2023. aastal samas loodusgiidi koolituse ja 2022 Eesti Maaülikooli täiendkoolituse kursuse loodusturismi alal. 2024. aastal läbis ta Eesti Maaülikooli sissejuhatuskursuse keskkonnamõjude hindamisse. 2020. aastal läbis Raul SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse täiendkoolitused „Mets ja kestliku arengu haridus“ ning „Sood ja kestliku arengu haridus“. Samuti on ta läbinud mitmeid Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolitusi alates 2019. aastast. Raul on Eesti Looduskaitse Seltsi pikaajaline liige, samuti Eesti Keskkonnahariduse Ühingu liige ja Püsimetsaühistu liige. Õppeprogrammide koostaja ja juhendajana ning retkejuhina tunneb Raul põhjalikult õpiala, kus õppeprogramm või retk läbi viiakse, eelkõige Harjumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Keeled: eesti, inglise, vene, hispaania, rootsi.
Maris Meriste. Maris viib läbi keskkonnahariduse õppeprogramme ja loodushariduslikke tegevusi õpilastele Harjumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal alates 2021. aastast. Alates 2023. aastast juhendab Maris Huvikool SelgeSiht looduse ja rohetehnoloogiate huviringe Harjumaal Muuga lasteaias, Viimsi Huvikeskuses ja Kallavere keskoolis, samuti õuesõpperingi. Huvikool SelgeSiht suvistes huvilaagrites õpetab ta lastele muuhulgas mitmeid teaduskatseid ning tutvustab loodushoidlikke eluviise meie kultuuripärandis ja taluelus. Maris on tehnoloogiainsener (Tallinna Tehnikaülikool, magistriga võrdsustatud kõrgharidus) ja on lõpetanud Haapsalu Kutsehariduskeskuse loodusturismi korralduse erialal. Ta on omandanud loodusgiidi kutse (tase 5). 2024. aastal läbis ta Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolitusseeria “Loodushoidlikud ehitised ja säästev areng keskkonnahariduses”, 2023 koolitusseeria “Juhendaja kui eeskuju”, 2022 koolitusseeria “Pärandkooslused ning Alustava huviringi juhendaja koolituse 2021. aastal (korraldajateks Eesti Teadushuvihariduse Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium). 2017 – 2019 oli ta esimese Läänemaa Loodusfestivali 7 projektijuht-korraldaja, nüüdseks on see festival Haapsalu Kutsehariduskeskuses loodusgiidide õppekava osa. Maris on ka Eesti Looduskaitse Seltsi liige. Keeled: eesti, inglise, vene.
Õnne Õuemaa. Õnne on SelgeSiht keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviija ja huviringide juhendaja alates 2023. aastast. Ta korraldab Huvikool SelgeSiht igapäevast tegevust alates 2025. aasta sügisest ning juhendab huviringe Maardu lasteaias Sipsik ja Randvere Koolis, samuti õuesõpperingi Harjumaal. Õnne viib Huvikool SelgeSiht suvistes huvilaagrites läbi loodusretki ning põnevaid loodus- ja liikumistegevusi. Õnne on lõpetanud Tartu Ülikooli ärijuhtimise erialal ning on lõpetanud Kuressaare Ametikooli loodusgiidi erialal (EQF tase 5). Ta on GreenBalance OÜ loodusgiid ja matkajuht alates 2024. aastast. aastast. Muhulgas on ta läbinud loodusgiidi praktika Küprosel. Õnne on osalenud Eesti Keskkonnahariduse Ühingu koolituskursustel ning 2024. aastal läbinud Eesti Teadushuvihariduse Liidu alustava huviringi juhendaja koolituse. Keeled: eesti, inglise.
Krista Kaur. Krista viib SelgeSiht keskkonnaharidusprogramme läbi Harjumaal. Tema peamine fookus on ökosüsteemid ja looduskooslused. Samuti viib ta vajadusel läbi Huvikool Selgesiht huviringe. Krista toetab ka SelgeSiht keskkonnaharidusprogrammide metoodilist arendamist. Krista on lõpetanud Eesti Maaülikooli agonoomia erialal (magistrikraadiga võrdsustatud diplomiga). Ta on läbinud säästva arengu haridust toetava õppeprogrammide ja kvaliteedi hindamise süsteemi loomise kursuse Tallinna Ülikoolis, sealsamas ka säästva arengu ja süsinikukoormuse vähendamise kursuse ning Tartu linnavalitsuse haridusosakonna poolt korraldatuna pikaajalise 8-kuulise kursuse Waldorf pedagoogikast koos õppepraktikaga koolis. Kristal on pikaajaline igapäevane kogemus keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel Tallinna Botaanikaaias. Samuti on ta osalendu mitmetel Eesti Keskkonnahariduse Ühingu läbi viidud kursustel ja koolitustel. Keeled: eesti, inglese, vene, soome.
Tiiu Saar. Tiiu on läbi viinud SelgeSiht keskkonnahariduse õppeprogramme Harjumaal ja Viljandimaal alates 2021. aastast ning erinevaid keskkonnateadlikkuse ja loodushariduse õppeprogramme ja seminare erinevatele vanuserühmadele üle Eesti. Samuti on Tiiu korraldanud ja eest vedanud mitmeid üleriigilisi looduskaitsealaseid konverentse ja seminare ning loodushoiu ja -kaitse projekte. Ta osaleb ka SelgeSiht (CESERE) uurimisrühmas Horizon Europe programmi rahvusvahelises uurimisprojektis süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate teemal. Tiiul on bakalaureusekraad inglise filoloogias ja magistrikraad kirjalikus tõlkimises (TLÜ). Ta on Eesti Looduskaitse Seltsi aktiivne liige ning läbinud mitmeid keskkonnaalaseid seminare ja koolitusi looduskaitse, liigirikkuse ja keskkonnahoiu teemadel. Keeled: eesti, inglise.
Juhendajate tervikvaade on SelgeSiht kodulehe teemalehel https://selgesiht.eu/loodusharidus/juhendajad/.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Õppeprogrammi koostamisel oleme käsitlenud metsa kui loodus-, kultuuri-, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonda ning kujundanud sisult tervikliku teaduspõhise programmi, mis keskendub looduskeskkonna vahetule kogemisele ning sisaldab eesmärgipäraseid ja programmi eesmärkide saavutamist toetavaid mõtestatud tegevusi.
Kasutame kõiki õpilasi kaasavaid aktiivõppemeetodeid.
Õppeprogramm koosneb neljast osast ja kokkuvõtvast arutelust:
1)Tutvumine metsaga (40 min). Räägime ohutust viibimisest looduses ja turvalisusest metsas. Lepime kokku ohutus- ja käitumisreeglid (https://selgesiht.ee/turvaliselt-looduses/). Õpperetkel on õpilastel võimalik vahetult kogeda erinevaid kasvukohatüüpe ning vaadelda ja võrrelda elus ja eluta looduse objekte (puud, põõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, kivimid jm). Uudistame loomade ja lindude elutegevuse jälgi. Räägime metsa elutsüklist, vaatleme erinevas arengujärgus olevaid puid ja metsapõlvkondade vaheldumist. Võrdleme looduslikku ja istutatud metsa. Räägime metsaga seotud pärandkultuurist ja arutleme inimtegevuse mõju üle praktiliste näidete varal.
2)Harjutame ainetunde looduses (20 min). Katsetame koolis erinevates ainetundides õpitut ühiselt näitlikustades erinevaid õpilaste valitud teemasid konkreetsete loodusobjektide abil. Esimesed näited esitab retkejuht ning seejärel saavad õpilased ise väikestes gruppides harjutada erinevate ainetundide läbiviimist ning seejärel tulemust kaasõpilastele tutvustada. Rühma saatva õpetajaga saab eelnevalt kokku leppida täpsemad teemad ning õpetaja saab soovi korral ise näiteid tuua.
3)Mets meie meelte läbi ja metsapaus (35 min). Kasutame metsa tunnetamiseks oma viit meelt. Vaatleme, mida või keda me metsas märkame. Kuulame metsa. Uurime metsa saladusi. Otsime põnevaid objekte ja arutleme nende üle. Kombime puid, kive ja muid loodusobjekte tähistatud rajal. Kasutame ka haistmis- ja maitsmismeelt, leides objekte vastavalt aastaajale (kuidas lõhnavad männiokkad või karulauk ja kuidas maitsevad vaarikad või muud metsamarjad). Võimalusel rakendame haistmis- ja maitsmismeelt ka taimetee nautimisel. Söögipaus kaasavõetud võileibade ja joogiga.
4)Loodusmäng ja orienteerumine (40 min). Jaguneme gruppideks ning kinnistame õppepäeval õpitut temaatiliste liikumismängude abil ning küsimustele vastates. Orienteerume kaardi abil.
5)Kokkuvõte ja tagasiside (15 min). Teeme kokkuvõtte õppepäeval omandatust. Käsitletakse kokkuvõtlikult läbitud teemasid, küsitakse õpilaste tagasisidet. Arutame, mida me õppepäevast edaspidiseks kaasa võiksime võtta. Arutleme jätkusuutliku loodushoiu ja elukeskkonna kaitsmise vajalikkuse teemal.