Õppeklassis arutletakse taimede paljunemise olulisuse üle, et selgitada taimede tähtsust looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Arutelu ja küsimuste/vastuste abil selgitatakse õie ja käbi ehitust, sugulise ja mittesugulise paljunemisega seonduvad mõisted ning paljunemisviise erinevates taimerühmades. Võrreldakse putuk- ja tuultolmlemist, sugulist ja mittesugulist paljunemist ning eoselist paljunemist. Näitlikustamiseks kasutatakse slaidiesitlust, Eesti looduslike taimede näidiseid herbaarlehtedel, taimi ja taimeosasid (vegetatiivselt paljundatavad toataimed, seemned, viljad, käbid, varre muudendid). Teadmisi kinnistatakse rühmatööna toimuva lihtsa mänguga.
Kasvuhoonetes tutvutakse subtroopiliste ja troopiliste taimede erinevate paljunemis- ja tolmlemisviisidega. Teadmiste kinnistamiseks täidetakse paaristööna temaatiline tööleht.
Juhendajad varustavad õpilased vajalike õppe- ja töövahenditega (töölehed, kirjutusvahendid, seemned, viljad, käbid jm).
Междисциплинарная интеграция:
Programm on seotud alljärgnevate III kooliastme bioloogia õpitulemustega:
Taimede tunnused ja eluprotsessid
2) analüüsib õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla, seostab seda ainete liikumisega taimes, taime kasvukohaga ning paljunemise ja levimise viisiga;
6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid.
Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ raames edendatakse erinevate paljunemisviiside tundmaõppimise kaudu õpilase arusaama taimede tähtsusest looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Sellega omakorda kujundatakse vastutustundlikku ja säästvat suhtumist elukeskkonda.
Lõimitud on bioloogia ja eesti keel.
Eesti keel: töölehe täitmine ja arutelud toetavad emakeelset eneseväljendusoskust ning temaatilise terminoloogiaga tutvumist ja bioloogilise teaduskeele korrektset kasutamist.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Õpilane väärtustab taimi looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagajatena.
Методы:
Meetodid: arutelu, küsimused/vastused, näitlikustamine, paaris- ja rühmatöö, võrdlus.
Vahendid: tervele grupile – slaidiesitlus, Eesti looduslike taimede näidised herbaarlehtedel, taimed ja taimeosad (vegetatiivselt paljundatavad toataimed, seemned, viljad, käbid, varre muudendid); igale 4-5 liikmelisele rühmale – mängu jaoks vajalikud materjalid (erinevad taimed, taimeosad, nimekaardid); igale paarile – tööleht, kirjutusalus ja -vahend.
Руководство для учителя:
Enne botaanikaaeda tulekut selgitatakse kohapealse kontaktisiku poolt õpetaja ootused programmi ja selle läbiviimise kohta, lisaks palume eelnevalt anda teada, kui osalevad erivajadusega õpilased. Korraga võtame vastu maksimaalselt 32 õpilast, kes jaotatakse kahe juhendaja vahel. Võimalus on valida programmi algusaeg vahemikus 11.00 kuni 13.00. Kohtumispaik on botaanikaaia külastuskeskus. Seoses õpilaste jagamisega kahte rühma on vajalik vähemalt kahe õpilaste hulgas autoriteeti omava koolipoolse täiskasvanu juuresolu, kes innustavad õpilasi programmist aktiivselt osa võtma, jälgivad, et õpilased käituvad vastavalt headele tavadele, vajadusel kutsuvad õpilasi korrale ja lahendavad konflikte ning abistavad õpilasi õpiülesannete täitmisel. Programm toimub sisetingimustes, kõik õppevahendid on kohapeal olemas. Kaasa võib võtta veepudeli ja õppeklassis viibimiseks soovi korral vahetusjalanõud. Õpetaja saab programmi algul tagasisidelehe, mille palume tagastada täidetuna pärast programmi läbimist. Tagasisidelehel on palutud anda hinnang programmile (üldmulje, mis oli meeldiv/ebameeldiv), hinnata programmi pikkuse ja programmi erinevate osade kestuse sobivust, eakohasust, mõistetavust, haakumist riikliku õppekavaga ning kasutegurit kümnepallisüsteemis. Samuti oodatakse hinnangut juhendaja tegevusele (kõne kiirus, hääle tugevus, lastega tegutsemise oskus). Lisaks on võimalik kirjutada omapoolseid kommentaare või ettepanekuid. Vastavalt tagasisidelehtedelt saadud infole korrigeeritakse ja parandatakse programme.
Peale programmi läbimist saab õpetaja rakendada/seostada õpilaste programmil saadud kogemusi ja teadmisi nende edasises õppetöös.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Цена:
Доп. информация:
Maksumus
Grupile kuni 25 õpilast 200.00 (koos käibemaksuga); grupile 26 ‒ 32 õpilast 300.00 (koos käibemaksuga).
Programmile saab tulla ühiskondliku transpordiga ning see sobib kõikidele õpilastele (liikumispuue vm ei ole takistuseks). Juhendaja ja õpetaja viibivad kogu programmi vältel õpilaste juures. Kasvuhoonetes liigub juhendaja grupi ees ning gruppi saatev koolipoolne täiskasvanu on viimane. Enne õppekäiku ja töölehtede täitmist selgitab juhendaja erinevate kasvuhoonete paiknemist ning neis kehtivaid reegleid. Iseseisev orienteerumine kasvuhoonetes on lihtne ning kokku lepitakse aeg, kui õpilased peavad iseseisva töö lõpetama ning algsesse kogunemiskohta tagasi jõudma.
Место проведения:
Место исполнения:
59.471484709937, 24.87993478775
Programmi läbiviija:
Juhendajatel on pikaajaline kogemus nii õppekavakohaste programmide läbiviimisel kui botaanikaaia kollektsioonide tutvustamisel õpilastele ja täiskasvanutele.
Krista Kaur – kõrgharidus, MSc, agronoomia, waldorfpedagoogika kursus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Tiia Jaanus – kõrgharidus, MSc, bioloogia-botaanika, bioloogia- ja keemiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Ave Visnapuu – kõrgharidus, MSc, agronoomia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 1994.
Merlyn Pajur – kõrgharidus, MSc, geograafiaõpetaja, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Marit Kasemets – kõrgharidus, MSc, geoökoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2006.
Pille Hermann – kõrgharidus, MSc, entomoloogia, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2012.
Tiina Marjapuu – keskeriharidus, aednik, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2014.
Õnne Kuriks – kõrgharidus, MSc, sotsiaalteadus, keskkonnahariduslike tegevuste kogemus alates aastast 2022.
Язык:
Длинное описание:
10 minutit – sissejuhatus, vastuvõtja tutvustab botaanikaaeda, programmi kava ja tegevusi, lepitakse kokku käitumisreeglid. Grupp jaotatakse kahe juhendaja vahel, kes õpilastega tegelevad. Igale õpilasi saatvale õpetajale antakse täitmiseks tagasisideleht.
Tegevus õppeklassis:
10 minutit – arutletakse taimede paljunemise olulisuse üle, et selgitada taimede tähtsust looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel. Arutelu käigus tuuakse erinevaid näiteid.
30 minutit – arutelu ja küsimuste/vastuste abil selgitatakse õie ja käbi ehitust, sugulise ja mittesugulise paljunemisega seotud mõisteid (tolmlemine, viljastumine, vegetatiivse paljunemise viisid, eoseline paljunemine), paljunemisviise erinevates taimerühmades. Võrreldakse putuk- ja tuultolmlemist, sugulist ja mittesugulist paljunemist ning eoselist paljunemist. Näitlikustamiseks kasutatakse slaidiesitlust, Eesti looduslike taimede näidiseid herbaarlehtedel, taimi ja taimeosasid (vegetatiivselt paljundatavad toataimed, seemned, viljad, käbid, varre muudendid).
10 minutit – teema kinnistamiseks viiakse nelja- kuni viieliikmelistes rühmades läbi mäng, kus taim või taimeosa viiakse kokku taime nime ja paljunemisviisiga.
Tegevus kasvuhoonetes:
35 minutit – õppekäigul tutvutakse subtroopiliste ja troopiliste paljasseemne- ja katteseemnetaimedega ning eostega paljunevate taimedega, võrreldakse nende tolmlemis- ja paljunemisviise. Leitakse näiteid erinevate taimeosade abil vegetatiivselt paljunevatest troopilistest taimedest. Õppekäigu jooksul esitab juhendaja suunavaid küsimusi, arutletakse erinevate paljunemisviiside eeliste üle.
15 minutit – teadmiste kinnistamiseks täidetakse paaristööna taimede erinevate paljunemis- ja tolmlemisviiside kohta tööleht. Selleks leitakse kasvuhoonetest näiteid paljasseemnetaimede, katteseemnetaimede, eostaimede ja vegetatiivselt paljunevate taimede kohta.
10 minutit – kokkuvõtte tegemine. Juhendaja palub õpilastel rääkida programmil tehtust ning kogetust. See võimaldab juhendajal aru saada, kas õpitulemused on saavutatud. Õpetaja annab juhendajale täidetud tagasisidelehe.