Mänguliste elementidega programm, mille abil saavad lapsed õppida tundma loomi läbi loomade erinevate liikumisviiside. Kuidas on võimalik liikuda ilma jäsemeteta? Aga kuidas ainult ühe jalaga? Tuhatjalgsel on seevastu väga palju jalgu – kas see teeb ta erakordselt kiireks? Kuidas erinevad maismaal ja vees elavate kilpkonnade jalad ja miks see nii on? Loomade liikumisviisi ja elukeskkonna vaheliste seoste teadvustamise kaudu tutvutakse loomastiku elurikkusega. Lisaks panevad õpilased end proovile Eesti loomade jälgede määramises ja loomade liikumise jäljendamises.
Междисциплинарная интеграция:
Seos õppekavaga ja ainetevaheline lõiming:
LOODUSÕPETUS
9) kirjeldab taimede, loomade (sh inimese) ja seente välisehitust, toitumist, kasvamist ja liikumisvõimet ning seostab neid elukeskkonnaga;
11) eristab selgroogseid (kala, kahepaikne, roomaja, lind ja imetaja) ning selgrootuid (putukad ja ämblikud) organisme;
12) teab kodukoha tuntumaid loomi, taimi ja seeni; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtusid.
Programmi seosed keskkonnateadlikkuse ja säästva arengu teemadega:
Programmi tulemusel suureneb praktiliste tegevuste ja uute kogemuste kaudu laste keskkonnateadlikkus. Loomade, nende kohastumuste kohta õppimine aitab teadvustada kui mitmekesine on meid ümbritsev loodus. Laps õpib märkama erinevate loomade eripärasid ja mõistab, et inimene on osa loodusest. Seeläbi suhtub laps ümbritsevasse loodusesse ja keskkonda hoolivalt ning käitub loodushoidlikult.
Отношение к учебной программе:
Результат учебы:
Методы:
Individuaalne töö, rühmatöö. Kuulamine, arutlemine, vaatlus, aktiivülesanded.
Muuseumi elavnurga loomad, kõigile lastele on olemas töölehed, pliiatsid ja loomapildid.
Руководство для учителя:
Enne programmile tulekut palume õpetajal õpilastele selgitada, kuhu tullakse. Programmi käigus ootame õpetajalt koostöövalmidust ja koos lastega aktiivset osalemist programmi tegevustes. Samuti palume, et õpetaja aitaks programmi ajal jälgida, et õpilased käituksid headele tavadele vastavalt.
Pärast programmi palume õpetajal täita tagasiside küsimustik. Õpetaja saab koolitunnis läbi arutatud programmis läbitud teemad.
Целевая группа:
Продолжительность:
Размер группы:
Время проведения:
Доп. информация:
TÜ loodusmuuseumis on tänapäevane õpikeskkond, uued õppeklassid ja uudne püsiekspositsioon, muuseumihoones on lift, trepid ja välistreppide kõrval sissepääsuks ka kaldtee. Õpetajal palume registreerumisel teavitada muuseumi teabespetsialisti või juhendajat varakult grupi erisustest (näiteks erivajadustega õpilased jm) ja soovidest. Õppeprogrammi saab kohandada kuulmis-, liikumis- ja vaimse puudega õpilastele, vähem sobib nägemispuudega õpilastele. Programmis arvestatakse laste vanuse ja oskustega. Programmiks vajalikud õppevahendid annab juhendaja. Täpsem lisainfo saadetakse õpetajale registreerumisel. Muuseumis on riidehoid, kuhu saab jätta riided. Muuseumi ja õppeklassi tegevused toimuvad välisjalanõudes. Tagasiside küsitakse õpetajalt kirjalikult programmi lõpus.
Место проведения:
Место исполнения:
58.373517025786, 26.7162334
Programmi läbiviija:
Loodusmuuseumi juhendaja Kersti Kihno
Haridus. TÜ bioloogia, bioloogia-keemia õpetaja, MSc geoökoloogia.
Kogemus. Töötanud TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudis (2007–2016), ERM-i giid alates 2016.a, TÜ loodusmuuseumis giid alates 2018. a.
Loodusmuuseumi juhendaja Elen Metspalu
Haridus. TÜ bioloogia MSc, pedagoogika kursus.
Kogemus. Töötanud Tapa Gümnaasiumis bioloogia õpetajana ning loodusringi juhendajana (2012–2013) ja TÜ loodusmuuseumis giid ja loodushariduslike programmide juhendaja alates 2016. a.
Язык:
Ссылки:
Длинное описание:
Käitumisreeglid ja sissejuhatus programmi (5 minutit).
Arutatakse üle käitumisreeglid. Arutleme, miks loomad üldse liiguvad.
Tutvumine mõningate loomadega (25 minutit).
TÜ loodusmuuseumi elavnurgas uurime lähemalt erinevate loomade liikumisviise. Kuidas on võimalik liikuda ilma jäsemeteta nagu maod seda teevad? Kuidas liiguvad ühe jalaga teod? Kas tuhatjalgsetel on päriselt tuhat jalga? Kui loomal on rohkem jalgu, kas see tähendab, et ta on kiirem kui näiteks jalutud loomad? Kas selgrootud loomad on kuidagi kehvemad liikujad kui selgroogsed? Vaatleme erinevates keskkondades elavate loomade liikumist (kalad, veekilpkonn, maismaakilpkonn, maod, teod ja lülijalgsed). Õpilased saavad näha, uurida ja katsuda elavaid loomi. Samas on oluline tagada loomade ohutus.
Ekskursioon muuseumis (25-35 minutit).
Tutvume loomade liikumisviiside mitmekesisusega, uurime missugused jäsemed erinevatel loomadel on (nt hüljeste loivad, lindude tiivad, kalade uimed jne). Vaatame üle mõne kohalikud liigid (nt rästik, nastik, nahkhiired, sinikael-part, kormoran, kobras) Arutame loomade kohastumustest just liikumise ja jäsemete aspektist. Ekskursiooni käigus saavad lapsed vastata küsimustele, teha ise tähelepanekuid, küsida ja kaasa arutleda. Põgusalt puudutame keskkonnaprobleeme ja kuidas see mõjutab loomade liikumist, marsruute ja ohutust.
Aktiivülesanne – jälgede määramine (10-15 minutit).
Vastavalt õpilaste arvule ja nende enda huvile tehakse seda ülesannet paaristööna või individuaalselt. Mõningate Eesti imetajate jälgede määramine lihtsustatud jäljemääraja abil. Määratavate jälgede hulgas on muuhulgas ka inimese jalajälg. See annab võimaluse arutada teemal, et inimene on ka loom ja seega osa loodusest. Järelikult loodust hoides, hoiame me iseennast. Töölehe saab koju kaasa.
Aktiivülesanne – loomade liikumise jäljendamine (5-15 minutit).
Vastavalt õpilaste arvule ja nende enda huvile saab seda ülesannet teha nii paaristööna või individuaalselt. Õpilased saavad erinevate loomade pildid ning kasutades nende loomade (liikumise) eripärasid, peavad lapsed teistele kehakeele abil selgeks tegema, keda on pildil kujutatud.
Kokkuvõte (5-10 minutit).
Küsimuste-vastuste vormis meenutatakse õpitut.